Sirvi Märksõna "poliitiline kultuur" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2007. aasta Eesti valimiskampaaniate analüüs
(Tartu Ülikool, 2009) Kaasik, Karit; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse ja poliitika roll ning suhted poliitilises skandaalis Silvergate’i näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Eilat, Taavi; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, millised olid ajakirjanduse ja poliitika suhted ning rollid Silvergate’i poliitilise skandaali jooksul ja kuidas mõjutas avaliku arvamuse vastastikune tegevus skandaali kulgu. Töö empiiriline osa viidi läbi kahes peatükis ja selleks kasutati kombineeritud uurimismeetodeid. Meediatekstide analüüsiks kasutati nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset kontentanalüüsi. Ühtekokku analüüsiti 406 meediateksti, mille seas oli nii ajaleheartikleid kui ka telesaateid. Kvalitatiivse kontentanalüüsi abil konstrueeriti skandaali aegjoon, kuhu märgiti välja skandaali olulisemad sõlmpunktid reaalsete sündmuste teljel ja meediasündmuste teljel. Lisaks koostati lähtuvalt Thompsoni (2000) skandaali mudelist Silvegate’i kulgemise skeem. Kvalitatiivse tekstianalüüsi abil konstrueeriti töös ka kõneainete graafik, mis määratles antud poliitilise skandaali peamised teemad ja nende kulgemise ajas. Kvantitatiivse kontentanalüüsiga uuriti, kes meediatekstides hinnanguid andsid ja kuidas hinnangud ajas muutusid. Teise empiirilise osa jaoks viis töö autor läbi kuus semistrutureeritud intervjuud osapooltega. Intervjuud tehti arvamusartikliga skandaali algatanud Silver Meikariga ja Reformierakonna esindaja ning skandaali ajal justiitsministri ametit pidanud Kristen Michaliga. Veel tehti intervjuud ajakirjanduse esindajatega. Intervjueerituiks olid peatoimetajad Anvar Samost ja Urmo Soonvald ning ajakirjanikud Mikk Salu ja Kärt Anvelt. Intervjuudele tehti kvalitatiivne sisuanalüüs. Töö teoreetiline alus tugineb mitmel poliitilist skandaali uurinud teoreetikul, kellest olulisemaks võib pidada John B. Thompsoni (2000) skandaali teooriat, mille kohaselt on poliitilise skandaali puhul tegemist meedia poolt vahendatud skandaaliga. Vahendatud skandaali kujunemiseks on oluline rõhk ka kõneaine kujunemisel ja raamide määramisel skandaalis, mida ka teoreetilises peatükis käsitleti. Ajakirjanduses ilmunud sündmuste analüüsimiseks kasutati töös ka Treufeldti (1996) meediasündmuste ja reaalsündmuste jaotust ning suhete analüüsimiseks Bourdieu (2000) väljateooriat. Meediatekstide analüüsist selgus, et vaadeldud Silvegate’i skandaal osutus mitmetahulisemaks kui teoreetikute pakutud skandaali mudelid. Skandaal koosnes kahest üksteisele järgnevast skandaalist, mille puhul teise skandaali eksimus leidis aset esimese skandaali ajal. Skandaali kõneained kujunesid üksikult üldisemale, muutudes konkreetseid poliitikuid käsitlevatest erakonda puudutavateks. Skandaali püsides arenes teema aga veel laiemale pinnale, ning selle sees hakati kõneainena rääkima poliitilisest kultuurist. Meediatekstide hinnangute analüüsist nähtub, et poliitikute tegevusele andsid tugevaid negatiivseid hinnanguid ajakirjanikud ja hinnangute ajaline kulg oli sarnane kogu skandaali teemade kõneainete muutusega. Negatiivsete hinnangute andmine tõi vastupidiselt ootusele kaasa Reformierakonna toetuse kasvu esimestel kuudel. Skandaali püsimine ka pärast suve tõi kaasa laiema avaliku reaktsiooni ja reiting erakonna toetuseks langes märgatavalt. Intervjuudest nähtub, et ajakirjanikud võtavad poliitilises skandaalis endale üha suuremat rolli, distantseerudes klassikalisest vahendaja positsioonist. Ajakirjandus loob arvamusplatsi ja hakkab seal sees ise aktiivselt skandaali kujundama. Poliitikud seevastu püüavad olla selgitaja rollis, kuid konstrueerivad endale pärast skandaali ohvri rolli, milles püütakse näidata ennast skandaali tagajärjel kannatavana. Poliitilise skandaali mõju erakonna usaldusväärsusele on olemas, kuid on raske määratleda, kas tegemist on negatiivse või positiivsega. Skandaali roll ühiskonnas on poliitilist kultuuri puhastav juhul kui see tugineb õigetel alustel. Seega näitab empiiriline analüüs, et poliitilises skandaalis mängib kõige suuremat rolli ajakirjandus ja meediaväljal toimuva skandaali jooksul tuleb poliitikutel suhestuda just meediaga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Culture of fear: fear as context and as method of political influence
(Tartu Ülikool, 2014) Palu, Annegrete; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Demokraatia mõiste kasutamine Eesti ajakirjanduses omariikluse taastamise perioodil ning aastatel 2011–2012
(Tartu Ülikool, 2013) Rohtmets, Liis; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas räägiti demokraatiast Eestis nõukogude võimust vabanemise järgselt aastatel 1991–1992 ning kuidas aastatel 2011–2012. Lisaks kahe ajavahemiku demokraatiaväidete analüüsile oli olulisel kohal nende perioodide omavaheline võrdlus, et teada saada, kuidas on mõiste kasutamine kahekümne iseseisvusaasta jooksul muutunud. Töö valimi moodustasid 520 Eestist rääkivat artiklit ajalehes Postimees, kus kasutati sõna demokraatia. Demokraatiast kirjutasid 329 erinevat inimest, peamiselt poliitikud, teadlased ja ajakirjanikud. Demokraatia mõiste kasutamise konteksti arvestades sündisid demokraatiaväited – iseloomustavad, Eesti demokraatiale hinnangut andvad ning normatiivsed. Järgnes väidete temaatiline grupeerimine, mille tulemusel selgusid kahel perioodil seoses demokraatiaga kõige enam kõne all olnud teemad. Taasiseseisvumise järgselt, aastatel 1991–1992, ei kiirustatud leheveergudel Eesti demokraatiale hinnangut andma. Pigem kirjeldati, mida demokraatia kui valitsemisviis/ühiskonnakorraldus endast kujutab ning avaldati lootust, et Eesti transformeerumisprotsess saab olema edukas; rõhutati vajadust noort demokraatiat arendada ja tugevdada. Selle lootuse kõrval oli ruumi ka kartusele – räägiti demokraatlikku korda ohustada võivatest teguritest ning väljendati hirmu tagasilangemise ees autoritaarsesse võimu. Hirm Eesti tuleviku pärast on iseloomulik ka aastatele 2011–2012. Mitmed rahvusvahelised demokraatiaindeksid on andnud Eestile juba aastaid igati positiivse hinnangu, teised juhtinud tähelepanu teatud puudustele, milleks üks on poliitiline kultuur. Rahulolematus hetkepoliitikaga kumas selgelt aastate 2011–2012 artiklitest: leheveerge täitsid sõnumid demokraatiakriisist, mille taga probleemid poliitilises kultuuris ja riigijuhtimises. Lisaks murele Eesti tuleviku pärast, oli kahe perioodi demokraatia tähendusväljas sarnasusi teisigi. Nii domineeris iseloomustavate väidete seas sõnum demokraatiast kui rahva võimust. Kui aastatel 1991–1992 (taas)tutvustati rahvale seda, mis nõukogude ajal oli olnud vaid unistus: võimalust reaalselt võimu teostamisel osaleda, siis aastatel 2011–2012 oli demokraatiast kui rahva võimust rääkimine otsekui sõnum Eesti poliitikutele ning ärgitus kodanikele: tuletati meelde, kelle käes peab demokraatias olema otsustusõigus. Pigem oli ajavahemike demokraatiakäsitlus (nii väited iseenesest kui ka väidete esitamise kontekst) siiski erinev kui sarnane. Selle taga on vaadeldavatel perioodidel valitsenud erinev poliitiline olukord: analüüsides töö tulemusena formuleerunud demokraatiaväiteid konkreetsel ajaperioodil valitsenud poliitilise olukorra ja sündmuste kontekstis selgus, et poliitiline olukord mõjutab demokraatiast kõnelemist kõige otsesemal viisil ning demokraatia mõiste teatud ajaperioodil sisustab see, mis on ühiskonnas aktuaalne. See kehtib nii hinnangulise ja normatiivse kui ka demokraatiat iseloomustava tähendusvälja kohta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dominantse erakonna mõju poliitilisele kultuurile: erakond Ühtne Venemaa näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Sepp, Jorma; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The aim of the thesis was to find out how a dominant party affects the political culture, using the Russian Federation and the United Russia party as an example. The theoretical part gives a thorough overview of the concepts of political culture and dominant party. Theories presented point out the meaning of political culture and explain it in the context of an authoritarian system and also explain the relationship between citizens and authoritative political culture. Also, it discusses the notion of ‘dominant party’. For carrying out the empirical research, a method of grounded theory was used, based on a hypothesis that was tested for validity – the stronger the control of the dominant party in the political culture, the more passive the changes in the political system. The empirical study of the Russian Federation and the United Russia party showed that the party is dominant in its country and oriented towards power. The party has chronological dominance, dominant bargaining position, access to state resources, and it has monopolized the media. Also, it has a flexible political strategy, active mobilization of socio-economic groups and a party-created dominance that cannot be ignored in the country. The empirical analysis also revealed that the party has influenced the political system of the country by using its dominance, as the access to state resources favors the actions of the party and does not give political freedom and equality to the opposition. The analysis pointed out that the country is majorly affected by the Soviet legacy. Leading politicians have been socialized in it and they carry it on via new symbols. The same conclusion appeared in the analysis of Russian political system where United Russia is similar to a Soviet Union Communist party, affecting political institutions and thereby also the political culture to its advantage. By analyzing the civil society system, it appeared that the political culture of the Russian Federation can be described as a subject-oriented political culture where citizens know about the situation in their political system but do not see their possibilities to affect it. Qualitative data showed that the political system is at the beginning of transition to a participational political culture, as there is very limited amount of active grassroots politics present in Russia. As a result of the dominant United Russia, the political culture of Russia is not independent and does not create political structure. In conclusion, the study revealed that the stronger the role of dominant party in the political culture, the more passive the changes in the political system. As a result of nationwide activities of the dominant party, the political structure it has created affects the political culture but not vice versa. Due to that fact, it can be said that the political system of a country does not accept changes caused by changes in the society.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti erakondade ideoloogilised profiilid ning nende arvestamine valimisreklaamis
(Tartu Ülikool, 2011) Tamme, Teele; Lauristin, Marju, juhendaja; Pullerits, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Ideological profiles of Estonian parties and their reflection in electoral advertisements The purpose of this bachelor thesis is to analyse the ideological profiles of six Estonian political parties belonging to the XI Composition of the Riigikogu and see how they were reflected in electoral advertisements. This study is based on the example of the 2011 Estonian parliamentary election campaign. First, it needed to be clarified how the parties themselves see their profile and how it is described by independent experts. In order to do that, interviews were conducted with independent political experts and the parties’ campaign coordinators. In addition, the author studied the slogans in election ads and visual idiosyncrasies to see how they reflected the ideological views of the party. The ideological views of political parties can be positioned on the basis of certain characteristics on a left-right ideological spectrum, which enables to identify the ideological profile of a party. The main difference between left- and right-wing parties is that the first are in favour of the state playing a greater role in organising people’s lives while the latter prefer to minimize its influence. There are several characteristics to make a distinction between left- and right-wing ideological profiles and some party profiles encompass features from both directions. On the basis of the study, it could be maintained that the parties of the previous (XI) Composition of the Riigikogu are more or less located around the centre of the political continuum. None of them is extremely radical; however, the ideological profiles of a number of parties might also entail characteristics rather far from the centre. The wider purpose of the current empirical study was to understand and describe the political landscape in Estonia, which was also achieved. The ideological characteristics of the political parties were identified along with their relation to the development of the parties’ ideological profiles. Furthermore, it could be concluded from the study that ideological standpoints also occur in campaign advertising, since the slogans present the electorate with the parties’ political postures, which in a broader perspective are associated with their ideological views as a system of certain ideas, rules and values. Nevertheless, whether these ideological profiles as understood by the voters coincide with the parties’ own perception of themselves is an issue in itself. The interviews conducted with independent political experts shed light to the fact that the marketing side of the election campaigns is strongly associated with the way the parties represent their ideological standpoints. In fact, political parties are not always able to act according to the ideological views presented in the campaigns. For example, a people’s party, whose main aim is to obtain as many votes as possible, cannot express very radical and controversial beliefs in public without risking to lose votes, even though these beliefs may be in accordance with the ideology that the party is supposed to represent. The current situation in the society also has an influence on the parties’ ideological profiles. According to campaign coordinators, the initial ideological views form the core in developing the campaign, but this is not the main and only feature. The content of the campaign and election ads is to a great extent influenced by on-going processes in the society and by the target market. These are the three parameters shaping the parties’ ideological profile when creating an election campaign. For example, the election campaign coordinator of The Estonian Reform Party admitted that compared to the time before the economic crisis the right-wing profile of the party concerning social issues had indeed shifted a little to the left before the previous elections. It is difficult to say whether people understand on the basis of political advertising the exact ideological view they support in the elections. While the parties’ political experts believe that election ads give a true account of their core ideology, the current study allows us to conclude that the advertising of some parties is more elaborate on those terms while in the case of others ideological profiles remain vaguer. In addition, each party holds certain unconditional convictions. For example, The Estonian Reform Party, presenting itself as a liberal party, prioritizes fostering free market economy and the neo-liberal belief in self-regulating markets. The unswerving course of the Union of Pro Patria and Respublica is promoting nationalconservative views, where every political standpoint is explained through the aim of maintaining the Estonian nation. The slogans of parties very often entail characteristics from both sides of the political spectrum. However, the current study indicates that in the decision-making process, voters tend to be leaded by the core ideological characteristics as identified by the parties themselves, and the slight ideological shifts conditioned by the current situation tend to be ignored. The main reason for this is that Estonian political culture is in the ideological phase: the keywords of ideologies and values of the society have already been developed; nevertheless, the influence of the Soviet past on Estonian political culture is still evident. It is natural that party profiles cannot yet have reached the critical-rational phase, be clear and unambiguous and take long-term political practices into account. In conclusion, the present bachelor thesis helps to dissect the ideological profiles of the key parties in the political landscape of Estonia and understand the role of those profiles in election advertising. Consequently, the author is of the opinion that initially established goals have been achieved.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hõimuühiskondliku elukorralduse mõju riigi poliitilisele kultuurile ning demokraatia tekkele
(Tartu Ülikool, 2013) Tamm, Kadi; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“Klaperjaht, mis ei lõpe kunagi?” Meedia roll poliitiku avaliku tegevuse kujundajana poliitiliste skandaalide näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Eilat, Taavi; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö on autori jätk Eesti poliitilise kultuuri analüüsimiseks läbi poliitiliste skandaalide. Oma varasemas bakalaureusetöös käsitles autor poliitilise skandaali anatoomiat ning meedia ja poliitikute suhteid poliitilises skandaalis. Käesolevas töös võeti analüüsimiseks kaks viimase kahe aasta jooksul avalikus tulnud poliitilist skandaali ning analüüsiti meedia rolli poliitiku avaliku tegevuse kujundajana poliitilises skandaalis, seades küsimuseks Siim Kallase väite “Klaperjaht, mis ei lõpe kunagi?” Töö esimeses osas keskenduti poliitilist skandaali mujal maailmas analüüsinud teoreetikutele nagu John B Thompson, Ari Adut, Robert Ekström, TorErik Johansson, Robert Entman, Sigurd Allern, Ester Pollack ja teistele. See peatükk andis ülevaate, miks on meedia vahendusel saanud skandaalid ühiskonnas olulisemaks, milliseid erinevaid poliitilisi skandaale esineb ja millise mudel järgi skandaale varem uuritud on. Seda mudelit on töö autor täiendanud varasemas bakalaureusetöös. Teises osas tutvustati käesoleva töö uurimisküsimusi ning neile vastamiseks valitud uurimismaterjale. Kusjuures empiiriline osa otsustati jagada kaheks: meediatekstide analüüs ja intervjuude analüüs. Käesoleva töö kaheks analüüsitavaks skandaaliks valiti Siim Kallase skandaal, kus ta loobus ajakirjanduses avaldatud materjalide pärast peaministriks pürgimast ja Jürgen Ligi sõnaskandaal, mis sai alguse Facebookist ja toimus Jevgeni Ossinovskiga, mille tulemusel Jürgen Ligi pani maha rahandusministri ameti. Magistritöö kolmas peatükk analüüsis kvantitatiivse ja kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodiga meediatekste ja tõi välja sealt olulisemad pöördekohad skandaalis ning joonistas mõlema analüüsitava skandaali skeemi. Peamine järeldus on, et nende skandaalide meediatekstide hulk kasvas kahel hetkel skandaali puhkedes ja kulmintasioonis ehk poliitiku teate järel, et ta loobub. Poliitiliste skandaalide mudeleid vaadates on näha, et mõlemas skandaalis hakkasid poliitikud eitama või õigustama, mille järel ajakirjandus hoidis survet ehk tähelepanu neil edasi. Nähtub, et mõlemad analüüsitavad skandaalid sobituvad Thompsoni poliitilise skandaali mudelisse, kus eitamine või õigustus saab teise astme üleastumiseks, mille järel surve poliitikule kasvab ja sunnib teda lõpuks positsioonist taanduma. Neljandas peatükis analüüsis töö autor nelja intervjuud, mis käesoleva töö jaoks läbi viidi. Semistruktureeritud intervjuud tehti poliitikute Siim Kallase ja Jürgen Ligiga ning ajakirjanikest Holger Roonemaa ja Aivar Reinapiga. Kvalitatiivsest analüüsist tuleneb, et meedia mõju paneb poliitiku poliitilises skandaalis tagasi astuma. Poliitikud tundsid, et neile skandaaliga tekkinud surve meedias oli ülekohtune ja seega näevad nad ennast kui ohvrit. On märkimisväärne, et poliitikud näevad ajakirjandust kui kiskjat, kes tahab saada kätte saaklooma ja tuleb välja, et ajakirjandus osaliselt ka ise saab sellest aru, tunnistades, et neil on poliitilises skandaalis teada tõde ja kui poliitik ei käitu nende ootuste kohaselt, siis jätkatakse survestamist. Kuivõrd poliitikud tunnevad seejuures, et neile antakse küll sõna, aga nende selgitusi ei kuulata, siis tekib dissonants ajakirjanike ja poliitikute soovide ja raamide vahel. See viibki lõpuks selleni, et poliitikud taanduvad. Viimases, diskussiooni osas arutles töö autor ajakirjanduse ja poliitikute suhete üle, mis on skandaalis vastuolulised ja viib kahe analüüsitud skandaali puhul tõdemuseni, et klaperjaht meedias ei lõpe enne kui poliitik astub tagasi. Seega, meedia kujundab poliitilises skandaalis poliitiku avalikku tegevust ja paneb ta käituma vastavalt enda ootustele. Hoolimata sellest, kas meedia roll konkreetses skandaalis on platvormi pakkumine või jõuline teema arendamine omab ajakirjandus justkui tõde ning selleni tahetakse skandaali vahendades jõuda. Seejuures pettuvad poliitikud, sest neist saavad ajakirjanduse ohvrid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorte kodanikukultuur kümme aastat hiljem
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2011) Idnurm, Tõnu; Kattai, Kersten; Roos, Anne; Toots, Anu; Tallinna Ülikool
Rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS 2009) eesmärk oli selgitada, kuidas ja mil määral on noored valmis võtma kodanikurolli. Seejuures lähtuti eeldusest, et kodanikurolli täitmiseks on vajalikud teadmised ja arusaamad valitsemisest ja kodanikuühiskonnast, samuti asjakohased hoiakud ja tegevused. Kuna tegu oli rahvusvahelise võrdlusuuringuga, siis analüüsiti ka riikide varieeruvust kodanikuõpetuse läbiviimisel ja kodanikuhariduse tulemite seost haridussüsteemi karakteristikutega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorte kodanikukultuur muutuvas ühiskonnas
(Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus (MEIS), 2006) Toots, Anu; Idnurm, Tõnu; Ševeljova, Maria
Uuringu eesmärk on analüüsida põhikooli eelviimase ja viimase klassi õpilaste teadmisi, väärtushoiakuid ja osalusvalmidust demokraatliku kodakondsuse valdkonnas. Kodakondsust tõlgendatakse uuringus sotsioloogilisest, mitte kitsalt õiguslikust perspektiivist lähtudes. Seega kuuluvad kodanikukompetentsuse alla ka teadmised sotsiaalsest sidususest ja kodanikuühiskonnast ning oskused toimida pluralistlikus keskkonnas. Põhieesmärgist lähtuvalt võib sõnastada kaks alaeesmärki. Esiteks, mõõta progressi Eesti üldhariduskooli ühiskonnaõpetuses. Teiseks, tuua välja varieeruvus ning olulised muutused noorte demokraatiaalastes hoiakutes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Poliitikute arvamuslood ja reklaamid valimiste eel Postimehes 1992-2007
(Tartu Ülikool, 2008) Junkur, Triin; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Poliitikute ja ajakirjanike strateegiad ETV peaministrikandidaatide debattides 1999, 2003 ja 2007
(Tartu Ülikool, 2010) Kuusk, Hendrik; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Poliitilise skandaali konstrueerimine Postimehes Välisministeeriumist kadunud dokumentide juhtumi näitel
(Tartu Ülikool, 2005) Sõerunurk, Sigrid; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reformierakonna reklaamiseeria "Imelugu" vastuvõtt 18-29-aastaste noorte hulgas
(Tartu Ülikool, 2007) Talva, Kadri; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riigiutoopiad XX sajandi Eesti kodanikuõpetuse õpikuis
(Tartu Ülikool, 2010) Kaldoja, Evelyn; Kasekamp, Andres, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The clash over death penalty in US-European relations
(Tartu Ülikool, 2016) Prass, Maria Kristiina; McNamara, Eoin Micheál, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Right from the start, it was clear that the issue of death penalty was complex and, all in all, included more factors, controversies and facets than comprehensible. As exploring the subject more, this suspicion was quickly confirmed, and as I tried to navigate all the information on the subject, decide what is more important and what less, I tried to keep my focus clear. This meant making choices in which aspects to discuss. I made this choice based on my own logic and common sense. In my personal opinion, capital punishment is far too shrouded in controversy to be used in the standard criminal justice cases in the US, or elsewhere, for that matter. The issues with racial and class bias, in any context they may appear, are not to be taken lightly. Even though there is no definitive research proving this bias in all the US states still using death penalty, the confirmed bias in some states and the general issues with racial discrimination, conscious or not, by both the police, juries, and civilians are enough to raise suspicions. The fact that many death penalty cases date back to times before the collection and analysis of DNA and other modern advancements in investigation, begs the question how many people are on death row that would today be found to be innocent, if there would be evidence to analyze. All this is troubling, to say the least, and to me, a clear sign that death penalty is not working like it's intended to. I believe to have found ample evidence to prove my argument of differing ethics being the root cause of the clash. European policies are very clear on death penalty – the right to live is universal among humans. The US' policies say “Yes, BUT”. This is the essence of the clash. Even though out values are more similar than different, other factors, including cultural and sociological ones, impact the way those translate into ethics. Thus, the clash becomes more complicated in a way – it's not so much a complete disagreement on the basics as it is in the details. We agree to an extent, but when we don't, we lose complete track of how the other side could interpret the same thing so differently. The human feeling that retribution is necessary is understandable, even to the abolitionists, I'm certain. However, I'm equally certain all would agree that even retribution must be carried out in a way that is just, and carries little value when enforced in any other way. The question behind the root cause of the clash, as I would interpret it, is IS capital punishment just, or even CAN it be. It would appear to me, the statistics and research prove it might not be. The abolitionists say this means it shouldn't be used. The retentionists say it's worth the risk. I hope I have succeeded in what I set out to do – focus on the most important aspects of this complex topic, bring forward what causes the clash and how it manifests. I sincerely hope the research on this topic continues, both academically and in terms of field work. As people's lives are at stake, it's certainly worthy of attention.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The populist’s performed social movement: analysis of Volodymyr Zelensky’s 2019 presidential campaign
(Tartu Ülikool, 2020) Hamel, Enya; Kołodziej, Jacek, juhendaja; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
A performed social movement captivated the Ukrainian nation in 2019. The 2019 Ukrainian Presidential election marked a change in the form of campaign strategies of a presidential candidate. Ukrainian entertainer Volodymyr Zelensky made his political debut by running for President of Ukraine on a platform based on having no visible links to the political elites and essentially promised a new era in Ukrainian politics, absent of endemic corruption and an end to the War in Donbass. The style of Zelensky’s campaign tactics of merging entertainment into politics transformed Zelensky into a media phenomenon. Zelensky won the second round of the presidential election with a landslide victory. Earning 73% of the vote, Zelensky overcame traditional national voting cleavages winning with the largest majority in contemporary Ukrainian history. The aim of this thesis was to analyze how a politically inexperienced electoral candidate can construct a movement of electoral support which unites the people through social media campaigning. Through an interpretive single case study of the 2019 Ukrainian presidential election, qualitative content analysis and discourse analysis drawn from 1753 social media posts from three social media platforms (Facebook, Instagram, YouTube) was conducted. Through analysis of selected postings, coding was generated which ultimately mapped the two dominant themes in Zelensky’s social media discourse: spectacle and social movement. While academia may suggest that Zelensky’s performed social movement would be labelled as a face in the new era of populism, findings suggest that Zelensky’s campaign strategy created a new form of populism: Spectacular Populism.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Usaldus poliitiliste institutsioonide vastu sõltuvalt erakondlikest eelistustest
(Tartu Ülikool, 2008) Lendok, Mihkel; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valijarollile apelleerivate reklaamide vastuvõtt 2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisperioodil
(Tartu Ülikool, 2006) Kalmaru, Kristi; Vihalemm, Triin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
די ארבייטער בעוועגונג אין ענגלאנד
(ווילנא : היוועלט, 1906) םיעדאי, ד.