Sirvi Märksõna "psoriasis" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metabolomic profiling of chronic inflammatory skin diseases
(2023-09-22) Ilves, Liis; Kingo, Külli, juhendaja; Ottas, Aigar, juhendaja; Jaks, Viljar, juhendaja; Reemann, Paula, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Psoriaas, atoopiline dermatiit ja lame lihhen on kroonilised põletikulised nahahaigused, mis mõjutavad tugevalt inimese elukvaliteeti. Psoriaasi korral esinevad nahal erütematoos-skvamoossed naastud ning sageli kaasneb küünte ja liigeste haaratus. Atoopilisele dermatiidile on iseloomulik kuiv ja sügelev nahk ning lööbe teke eelistatud kehapiirkondadesse, mis sõltub ka patsiendi vanusest. Lameda lihheni puhul tekivad nahale klassikaliselt väga sügelevad polügonaalsed lillakad paapulid. Kõigi kolme haiguse puhul on tõusnud risk mitmeks kaasuvaks haiguseks. Metaboloomika on üks „oomika“ harudest, mis tegeleb metaboliitide, näiteks aminohapete ja biogeensete amiinide profileerimisega, peegeldades selle kaudu organismis toimuvaid bioloogilisi protsesse. Metaboloomikat kasutatakse tihti erinevate seisundite biomarkerite leidmiseks, et iseloomustada ja täpsustada normaalsete või patoloogiliste protsesside mehhanisme. Uurimistöö eesmärgiks oli kindlaks määrata psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja lameda lihheni naha ja vere metaboloomiline profiil täpsustamaks antud haiguste patogeneetilisi mehhanisme. Selleks kogusime patsientide ja tervete inimeste nahabiopsiaid nii haiguskolde kui näilistelt tervest nahast ning vereseerumeid ning määrasime neis sisalduvad metaboliidid, kasutades uurimiseks suunatud analüüsi. Leidsime, et psoriaasi haiguskollete nahale on iseloomulikud hüperproliferatsioonile ja põletikule omased muutused, atoopilise dermatiidi haiguskollete naha metaboloomilist profiili iseloomustab põletik, häirinud naha barjäärfunktsioon ja suurenenud vastuvõtlikkus oksüdatiivsele stressile, ning lameda lihheniga patsientide vereseerumis esinevad muutused lipoproteiinide koostises, mis võivad põhjustada kaasuvaid haigusi või olla ka ise neist tingitud. Kokkuvõttes aitavad saadud teadmised nende haiguste patogeneetilisi mehhanisme paremini mõista ning tulemused võiksid klinitsiste julgustada lameda lihheniga patsiente rutiinselt düslipideemia osas kontrollima.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
MicroRNAs in the regulation of keratinocyte responses in psoriasis vulgaris and atopic dermatitis
(2020-09-18) Vaher, Helen; Rebane, Ana, juhendaja; Kingo, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Nahk on meie organismi suurim organ, mis kaitseb meid väliskeskkonna mõjude eest. Häired naharakkude omavahelises suhtlemises ja kaitsefunktsioonis võivad viia erinevate põletikuliste nahahaiguste välja kujunemiseni. Psoriaas ja atoopiline dermatiit on ühed sagedasemad kroonilised põletikulised nahahaigused. Psoriaasi sagedus on keskmiselt 2-3% ning atoopilise dermatiidil täiskasvanutel 2-5% ja lastel isegi kuni 20%. Psoriaasi kirjeldab punane põletikuline selgelt piiritletavate laikudega kestendav lööve. Atoopilist dermatiiti iseloomustab põletikune sügelev lööve. Neid haigusi põdevate patsientide elukvaliteet on langenud ja samuti esinevad neil mitmed kaasuvad haigused, nagu näiteks psoriaatiline artriit, südameveresoonkonna haigused ja vaimsed probleemid. Mõlemate haigusi väljakujunemisel on kaasatud naharakud, mis on võimelised tootma signaalmolekule, mis mõjutavad immuunrakkude liikumist ja aktiivsust nahas ning immuunrakud omakorda mõjutavad naha rakke. Tulemusena kujunebki psoriaasile ja atoopilisele dermatiidile iseloomulik kliiniline pilt. miRNA-d on lühikesed RNA molekulid, mis reguleerivad väga suure hulga geenide ekspressiooni rakkudes. Töös kirjeldati miR-146a ja miR-146b (miR-146a/b) ning miR-10a funktsioone naha rakkudes vastavalt seoses psoriaasi või atoopilise dermatiidiga. Eelnevalt oli näidatud, et miR-146a on võimelised alla suruma põletikulisi protsesse nahas, kuid miR-146b ja miR-10a roll naha rakkudes oli teadmata. Leidsime, et psoriaasis patsientide nahas on miR-146a/b tase suurenenud ja need suruvad alla selliste geenide taset, mis omakorda mõjutavad põletikulisi protsesse ja naharakkude jagunemist. Näitasime, et läbi selle pärsivad miR-146a/b psoriaasile iseloomulikke rakulisi protsesse, kuid miR-146a/b kõrgem ekspressioon nahas psoriaasi korral ei ole suutelised haiguse väljakujunemist ära hoidma. Teiseks tuvastasime miR-10a suurenenud taseme atoopilise dermatiidi patsientide nahas. Leidsime, et miR-10a tase naharakkudes sõltub rakkude diferentseerumise staadiumist ning et miR-10a peamiseks rolliks on naharakkude jagunemise aeglustamine ning lisaks surub miR-10a alla naharakkudes põletikulisi protsesse. Seetõttu võib oletada, et miR-10a mõjutab atoopilise dermatiidi teket ja kulgu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Molecular alterations in the pathogenesis of two chronic dermatoses – vitiligo and psoriasis
(2020-10-02) Raam, Liisi; Kingo, Külli, juhendaja; Kisand, Kai, juhendaja; Rebane, Ana, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vitiliigo on krooniline nahahaigus, mis väljendub valgete laikudena nahal. Vitiliigo mõjutab patsiendi elukvaliteeti, sest avaldub tihti lapse- ja noorukieas ning haiguskolded paigutuvad enamasti avatud kehapiirkondadesse. Puudulikud teadmised vitiliigo tekkemehhanismidest on takistanud tõhusate ravimeetodite väljatöötamist. Psoriaas on sage krooniline põletikuline haigus, mis väljendub punetavate ja ketendavate haiguskolletena nahal, millele võib kaasneda küünte ja liigeste kahjustus. Kuigi bioloogilise ravi kasutuselevõtt on psoriaasi ravitulemusi parandanud, ei toimi see kõigil haigetel võrdväärselt tõhusalt ning senini ei osata ravitulemust ega haiguse kulgu täielikult ette ennustada. Selleks, et hankida uut informatsiooni vitiliigo ja psoriaasi tekkemehhanismide kohta, kaasasime uuringusse 23 vitiliigot ja 43 psoriaasi põdevat patsienti ning 32 tervet vabatahtlikku. Määrasime uuritavate nahast ja verest immuunsüsteemi töös osalevate geenide ja valkude avaldumist. Lisaks uurisime vitiliigoga haigete nahas mikroRNAde avaldumist. MikroRNAd on väikesed, aga võimsad pärilikkusaine osakesed, mis mõjutavad geenide avaldumist ja seoses sellega kaudselt kõiki protsesse organismis. Kui varasemalt arvati, et nii vitiliigo kui ka psoriaas on peamiselt autoimmuunsed haigused, st. et häirunud on eeskätt omandatud immuunsus, siis meie uuringus ilmnes, et häirunud on ka mitmed etapid kaasasündinud immuunsuse töös. See on immuunsüsteemi osa, mis on pidevas valmisolekus, et kaitsta organismi väliskeskkonnast pärinevate ohtude eest. Teiseks leidsime, et vitiliigo korral on nii pigmendi- kui ka naharakkudes aktiveerunud protsess nimega autofaagia, mille käigus õgitakse ära rakkude vigased koostisosad. Kolmandaks tuvastasime, et vitiliigot põdevate patsientide nahas on muutunud paljude mikroRNAde, mis osalevad pigmenditootmises ja põletikuprotsessis, avaldumine. Kui viisime ühe nendest mikroRNAdest pigmendi- ja naharakkude sisse, muutus omakorda paljude põletikus ja pigmenditootmises osalevate geenide avaldumine. Antud uurimistöö tulemused näitavad, et tulevikus on tarvis lisauuringuid selgitamaks kaasasündinud immuunsüsteemi, autofaagia ja mikroRNAde rolli vitiliigo ja psoriaasi kulgu ennustavate markeritena, diagnostiliste markeritena ja ravi märklaudadena.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The metabolomic profiling of psoriasis, atopic dermatitis and atherosclerosis
(2019-05-13) Ottas, Aigar; Soomets, Ursel, juhendaja; Kingo, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Metaboloomika on teadusharu, mis tegeleb madalmolekulaarsete ühendite mõõtmise ja analüüsimisega. Nendeks on aminohapped, biogeensed amiinid, süsivesikud, rasvhapped, nukleiinhapped või peptiidid, mis võivad olla nii eksogeenset kui ka endogeenset päritolu. Nende ainete samaaegne mõõtmine võimaldab näha ainevahetusradade otsest peegeldust, nö. metaboloomset sõrmejälge. Psoriaas on laialt levinud krooniline põletikuline nahahaigus, mis esineb kuni 1%-l lastest ja 2%-3% üldpopulatsioonist. Haiguse teke on seotud mitme põhjusega, sealhulgas geneetiline eelsoodumus ja vastuvõtlikkus, keskkonna mõjutegurid koos immuunsüsteemi düsfunktsiooni ja nahabarjääri häirega. Atoopiline dermatiit on laialt levinud ja kompleksne nahahaigus, mis mõjutab kuni 15% lapsi ja täiskasvanuid üldpopulatsioonis. Kuigi enamik lapsi kasvab haigusest välja, hõlmab see teatud juhtudel ka täiskasvanuid, mõjutades patsientide heaolu ja põhjustades rida kaasuvaid haigusi, sealhulgas allergiad, astma, tähelepanuhäired ning aneemiat. Ateroskleroos on põletikuline haigus, hõlmates arterite seinu, kuhu kogunevad põletikulised rakud ja lipiidid. See viib arterite ahenemiseni, mis võib päädida trombi tekkega, põhjustades infarkti. Ateroskleroosi kõige levinumad vormid on perifeerne arterite haigus ja koronaar-arteri haigus, millest mõlemast on saanud suured rahvatervise probleemid. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli analüüsida psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja ateroskleroosi patsientide metaboloomseid profiile ning hinnata sarnasusi ja erinevusi leitud metaboliitides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Towards understanding the colloidal stability and detection of extracellular vesicles
(2023-02-13) Midekessa, Getnet Balcha; Fazeli, Alireza, juhendaja; Rinken, Toonika, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Ekstratsellulaarsed vesiikulid (EVd) on nanoosakesed, mida eraldavad stressiseisundis olevad rakud . Nende nanoosakeste (NP) interaktsioonides erinevate bioloogiliste süsteemidega ja mängivad olulist rolli osakeste suurus ja pinnalaeng. EVd moodustavad kolloidlahuseid ning tänu nende pinnal olevatele lipiididele ning pinnavalkudele on nad tavaliselt negatiivselt laetud. EVde uurimisel ja nende eesmärgipärasel kasutamisel on vajalik nende struktuuri ja funktsionaalsuse säilimine ning agregeerumise vältimine. Selleks on vajalik iseloomustada EVde füsikokeemilisi omadusi ning leida tingimused, mille juures säilib nii kolloidlahuste stabiilsus kui ka osakeste bioloogiline aktiivsus. Standardne metoodika selle uurimiseks seni puudub. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oligi uurida EVsid sisaldavate kolloilahuste stabiilsust mõjutavad tegureid, ning rakendada fluorestsentseeruvate nanoosakeste jälgimise analüüsi (fNTA) membraanset päritolu ekstratsellulaarsete vesiikulite määramiseks. EVde pindlaengut (Z-potentsiaali) mõjutavatest teguritest uuriti puhverlahuse kontsentratsiooni, detergendi, ioonse jõu ning lahuse pH mõju. Leiti, et EVde Z-potentsiaali (ZP) negatiivne väärtus väheneb puhverlahuse kontsentratsiooni suurenemisel. Samas EVde ZP negatiivne väärtus lahuse pH väärtuse suurenedes kasvab. See on seotud EVde vaheliste elektrostaatiliste tõukejõudude suurenemisega, mis suurendab ka kolloidlahuse stabiilsust. Võrreldes tervete inimeste ning psoriaasihaigete vereseerumist eraldatud EVde füüsiko-keemilisi omadusi, olulisi erinevusi ZPde väärtustes ega osakeste suurusjaotustes ei täheldatud. Töös uuriti ka lipofiilse membraanvärvi CellMask™ Green (CMG) mõju erinevatel meetoditel eraldatud EVde füüsikalistele omadustele. Uurimise all olid nii inimese kooriokartsinoomi rakkudest kui veiste follikulaarvedelikust ja seemnevedelikust pärinevate EVd. fNTA analüüsil selgus, et CMG kontsentratsiooni suurendamine mõjutas fluorestseeruvate nanoosakeste mõõdetavat suurust. Samas sõltus osakeste keskmine suurus ka EVde puhastamiseks kasutatud metoodikast. Läbiviidud uuringud näitavad EVde iseloomustamiseks kasutatavate mõõtmismetoodikate standardiseerimise vajalikkust.