Sirvi Märksõna "tagasiränne" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
East-West migration in Europe: The case of Estonia after regaining independence
(2014-11-18) Anniste, Kristi
Kui veel 25 aasta eest oli väljaränne Eestist üsna haruldane, siis nüüdseks on vähemalt mõneks ajaks välismaale elama siirdumine muutunud üsna tavaliseks. Seda väljarännet Eestist, aga ka paljudest teistest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest Lääne-Euroopasse nimetatakse Ida-Lääs rändeks. Kuigi võimalusel välismaal õppida, töötada ja elada on mitmeid positiivseid aspekte, valmistab aina suurenev väljaränne päritolumaade riigijuhtidele ja teadlastele pigem muret. Kuna traditsiooniliselt on aktiivsemalt välja rännanud noorem tööealine elanikkond, on peamisteks probleemideks, mida arvukas väljaränne päritoluriikide jaoks võib tekitada, ajude väljavool, ajude raiskamine ja tööjõupuudus. Seepärast otsib käesolev doktoritöö vastust küsimustele, millises ulatuses on väljaränne Eestist toimunud, kuidas on Eesti liitumine Euroopa Liiduga väljarännet muutnud, kes on lahkujad, kas minnakse ära püsivalt või ka ajutiselt ja kui minnakse ajutiselt, siis mis mõjutab kodumaale naasmist? Kuna ülekaalukalt on eestlaste lemmiksihtkohaks olnud Soome, uuritakse doktoritöös põhjalikumalt just Soome rännanud Eesti inimesi, nende poolt kasutatavaid rändemustreid, nende lõimumist oma uue elukohariigi ühiskonda, säilinud sidemeid Eestiga ning võimalikke tagasirände plaane. Kõikjal maailmas teeb rahvusvahelise rände uurimise keeruliseks rändeandmete kesine kvaliteet. Probleeme tekitavad asjaolud, et riikidel on rändeandmete salvestamiseks sageli erinev metoodika, väljarändajad sageli ei registreeri oma riigist lahkumist ning lühiajalise rände kasvuga on aina raskem defineerida, kes on rändaja ja kes mitte. Seetõttu on doktoritöös tõstatatud küsimustele vastamiseks kasutatud nii rändestatistikat kui rändeuuringute andmeid ning nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Töö tulemused annavad olulist teadmist nii Eesti rahvastiku protsesside kui Ida-Lääs rände kohta tervikuna.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestisse tagasipöördujate peamised probleemid ja abivajadus Pärnu linna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2023) Kuusik, Karolina; Käär, Liina, juhendaja; Tammeleht-Abraham, Thea, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlaste välja- ja tagasirände meediarepresentatsioon 2004-2008
(Tartu Ülikool, 2009) Vengerfeldt, Elis; Korts, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meedia- ja suhtlusvõrgustike roll rändel ja kohanemisel: Soome rännanud ja tagasirännanud eestlaste näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Sepp, Britta; Leppik, Marianne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Viimastel aastatel on eestlaste tagasiränne kodumaale hakanud tõusma, ent tagasirännet ja hilisemat kohanemist käsitlevaid uuringuid on Eestis läbi viidud võrdlemisi vähe. Antud tööl on oluline panus eelkõige seetõttu, et läbi meediaprisma vaadatuna ei ole varasemalt Eestis tagasirännet ja taaskohanemist uuritud. Käesoleva magistritööl oli kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks oli vaadelda, millist mõju avaldavad võrgustikud ja meedia Soome rändamise ja kodumaale tagasirändamise otsusel. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas erineva rändetaustaga informandid Soomes ja Eestis kohanevad ning milline on selles protsessis meedia, hargmaisuse ja võrgustike roll. Töö teoreetilises osas anti ülevaade rändest ja seda mõjutavatest teguritest. Lisaks võrgustike ja meedia mõjule toodi välja rändeotsust mõjutavad majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid. Kirjanduse ülevaates toodi välja hargmaisuse kontseptsioon ja vaadeldi migrantide toimimist mitmes riigis korraga. Sealjuures anti ülevaade ka hargmaisusega seotud mõistetest – hübriidusest, diasporaast ning piiriülesest rahvuslusest. Seejärel toodi välja meedia ja võrgustike rolli kohanemisel uues riigis. Töö teises osas anti empiiriline ülevaade eestlaste peamistest rändetrendidest ning rändest Soome. Seejärel tehti ülevaade varasematest uuringutest, mis on käsitlenud eestlasi Soomes ning kirjeldati Eesti-Soome hargmaist ruumi. Uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi struktureeritud intervjuud Soomes elavate ja sealt tagasirännanud eestlastega. Kvalitatiivse uurimismeetodi abil püüti välja selgitada, millise mõju on meedia ja võrgustikud mänginud rolli rändel ja kohanemisel. Prognoositi, et nii Soome rändel, tagasirändel Eestisse kui ka kohanemisel mõlemas riigis mängivad olulist rolli meedia (sh internet) ja võrgustikud. Põhitulemustena selgus, et nii Soome rändamise kui ka tagasirändamise otsust mõjutavad suuresti võrgustikud ning nendes olevad tugevad ja nõrgad sidemed teiste eestlastega. Lisaks selgus, et rändekäitumisele on mõju avaldanud ka personaalsed suhtluskanalid ning ühtlasi on rändeotsuse langetamise taustal rolli mänginud erinevad sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud tegurid. Meedia ja kommunikatsioonivõrgustikud on võimaldanud Soome rännanutel toimida paralleelselt mitmes ühiskonnas ning ühtlasi on võrgustikud ja meedia hõlbustanud kohanemist Soomes ja taaskohanemist Eestis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noored eestlased välismaal: lahkumise põhjused, suhted Eestiga ja tagasipöördumine. Uuringutulemuste analüüs
(Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut, 2023) Toomistu, Terje; Annist, Aet; Murakas, Rein; Volt, Kristiine, esikaane foto autor; Murakas, Rein Urmas, andmetöötluse assistent
Välisministeeriumile koostatud analüüs välismaal elavate noorte eestlaste suhtest kodumaaga ning nende tagasipöördumist ja Eestiga koostööd mõjutavate tegurite kohta. Analüüsis on põhiliselt kasutatud uurimisprojekti „Noored eestlased globaalses teaberingluses: elukohavalikud kasvavas diasporaas“ (POST23) (lühidalt „Noored eestlased välismaal”) andmeid, lisaks ka Eesti väliskogukondade uuringu (Kaldur jt 2022) ja Statistikaameti andmestikke.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Piiriülest tööalast rännet mõjutavad tegurid Eesti CV Keskuse andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2012) Tromm, Anu; Mõtsmees, Pille, juhendaja; Roosaar, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvusvaheliselt mobiilsete perede kogemustest laste kohanemisel Araabia Ühendemiraatides ning ootused tagasipöördumisel
(Tartu Ülikool, 2020) Jaanson, Elis; Trasberg, Karmen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Reevakueerimine nõukogude tagalast 1944-1945
(Tartu Ülikool, 2011) Haller, Siret; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Repatrieerimine Eesti NSV-s
(Tartu Ülikool, 2005) Kase Elju; Tannberg, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Repatrieerimispropaganda Eesti NSV-s repatriantide kaasamise näitel aastatel 1945-1953
(Tartu Ülikool, 2008) Kuusk, Airi; Tannberg, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tagasirännanute kohanemine Eestis
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2015) Harkmann, Annika; Õun, Kandela, juhendaja; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Effect of Foreign Work Experience on Young Return Migrants' Desired Wages in the Baltic States
(Tartu Ülikool, 2015) Emmo, Mari-Liis; Masso, Jaan, juhendaja; Toomet, Ott-Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The impact of international work experience on being self-employed after return: evidence from Polish return migrants
(Tartu Ülikool, 2017) Luchyk, Dmytro; Masso, Jaan, juhendaja; Roosaar, Liis, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Vabatahtlik tagasipöördumine Eestis naasmisdirektiivi rakendamisel
(Tartu Ülikool, 2011) Belitšev, Egert; Markina, Anna, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Välja- ja tagasirände representatsioon Postimehes ja Eesti Päevalehes 2008. ja 2012. aastal
(Tartu Ülikool, 2013) Rosin, Helis; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva magistritöö peamiseks eesmärgiks on kirjeldada Eesti elanike välja- ja tagasirände representatsiooni aastatel 2008 ja 2012. Töös on lähtutud eeldusest, et meediarepresentatsioonidel on oluline roll ühiskonnas toimuva peegeldamisel ja tendentside tõlgendamisel ning samuti ka inimeste arusaamade ja hoiakute kujunemisel. Nendest aspektidest lähtuvalt on uurimistöö eesmärgiks selgitada, millised on lähiaastatel olnud rändega seotud meediarepresentatsioonid ning missuguseid hinnanguid ja arusaamu evivad ajakirjanikud, kes rände teemasid kajastavad. Saadud tulemusi võrreldakse varem sarnasel teemal ilmunud uurimistöödega. Töö teoreetilises osas esitati peamised mõisted ning välja- ja tagasirände teoreetilised lähtekohad, millele töös toetutakse. Töö teooria osas kontseptualiseeriti rännet nii demograafilise, majandusliku kui ka kultuurilise nähtusena. Seejärel esitati kriitika lähenemiste nõrkuste kohta ning lahendus, millele käesolevas töös toetutakse. Varasemad Eesti konteksti kajastavad rändeteemalised uuringutulemused ja meediarepresentatsioonid asetatati nähtuste interpreteerimiseks teoreetilisse konteksti, mille abil ilmnesid ühiskonnas valitsevad peamised suundumused ja arusaamad. Lisaks anti ülevaade varasematest empiirilistest uuringutest, mis on keskendunud Eesti elanike välja- ja tagasirände meediarepresentatsiooni analüüsimisele meediatekstides. Töös kasutati kvantitatiivset kontentanalüüsi, mille eesmärgiks oli selgitada, millised on rändeteemaliste artiklite teemakäsitlused ja kuidas rändajaid kirjeldatakse. Valimisse kuulusid Eesti Päevalehes ja Postimehes ilmunud rändeteemalised artiklid ajavahemikus 01.01.–31.12.2008 ja 01.01.–21.12.2012, kokku oli 141 meediateksti. Kvantitatiivsete tulemuste ilmestamiseks kasutati tekstinäiteid valimisse kuulunud artiklite hulgast, mis kandsid illusteerivat ja selgitavat funktsiooni. Lisaks meediatekstide analüüsile viidi läbi intervjuud kuue rände teemal kirjutanud ajakirjanikuga: Postimeest esindasid Anneli Ammas, Alo Raun ja Hanneli Rudi ning Eesti Päevalehte Külli-Riin Tigasson, Tuuli Jõesaar ja Dannar Leitmaa, kellest viimane töötas intervjueerimise ajal juba Eesti Ekspressis reporterina. Tulemuste esitlemine jaotati meediasisu ja töö eesmärkide põhjal kaheks: välja- ja tagasirände meediarepresentatsioon ja ajakirjanikud representatsioonide kujundajana. Uuringu raames püstitati kolm hüpoteesi, mis ka kinnitust leidsid: 1. Rändekäsitlused on vaadeldud ajaperioodi jooksul muutunud veelgi laiaulatuslikumaks nii sisu kui ka mahu poolest. 2. Rände põhjuseid ja mõjusid käsitletakse meedias peamiselt majanduslikust kontekstist lähtuvalt, samas on kasvanud ka teiste aspektide kajastamine. Tulemustest järeldub, et väljarände teema kajastamisel lähtutakse vaatlusperioodi vältel eeldusest, et välismaale minnakse eelkõige parema majandusliku heaolu tagamise nimel. 3. Ajakirjanike hoiakud ja tõlgendused sarnanevad meediatekstides esitatuga, mis tähendab, et tekstides peegelduvad autori arusaamad ja tõlgendused, millele on kõneallikaks olnud inimeste näidetel kinnitust saadud. Uurimistöö kokkuvõtteks võib väita, et eestlaste välja- ja tagasirände meediarepresentatsioone iseloomustab aastatel 2008 ja 2012 mitmekülgne teemakäsitlus, mis tuginevad ajakirjanike isiklikele kogemustele ja tõlgendustele ühiskonnas toimuvast. Varasemate uurimistöödega (Oja 2005, Vengerfeldt 2009) võrreldes võib välja tuua, et üldine meediapilt ei ole aastate jooksul märkimisväärselt muutunud. Samas ühiskonnas toimunud sündmused mõjutavad ka rännet ning need omakorda meediarepresentatsioonide rõhuasetusi ja tõlgendusi. Selliselt on majanduskriisi ja rände kasvu mõjul mitmekesistunud rändega seotud ja meediatekstides kajastatud teemadering: 2012. aastal pälvis meedia tähelepanu nn pruudipõud Eesti maapiirkondades, samuti hakati järjest enam rääkima, et Eestisse on tagasi oodatud kõik väljarännanud, mitte üksnes talendid, nagu kampaania „Talendid koju“vahendusel esialgu kuulutati.