Sirvi Märksõna "tehnoloogia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 45

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aju-arvuti koosluse potentsiaalne mõju väärtussüsteemidele
(Tartu Ülikool, 2021) Raud, Joosep; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva töö eesmärk oli vaadelda Aju-arvuti koosluse potentsiaalset mõju väärtussüsteemidele. Antud eesmärgi täitmiseks sai kaardistatud küsimuseks vajalikud temaatilised aspektid. Kõigepealt sai kaardistatud aju-arvuti tehnoloogia olemus ning selle potentsiaal kommunikatsioonivõimekust efektiivsemaks muuta. Vaadeldud sai väärtussüsteeme, eesmärgiga kaardistada hulk parameetreid mille kaudu oleks võimalik tööle keskset küsimust mõtestada. Antud parameetritest kõige kesksemal positsioonil seoses töö põhiteemaga oli väärtussüsteemide dünaamika. Antud peatüki juures sai kaardistatud dünaamika ehk kommunikatsiooni olemus väärtussüsteemide ning inimeste vahel. Järgnevalt sai vaadeldud kuidas dünaamika osas välja toodud aspektid muutuvad, kui nende juures eeldada aju-arvuti kooslusest tulenevat kommunikatsioonieelist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analoogiatel põhinev tehnoloogia tulemuslikkuse ennustusmudel ja töövahend
(2021) Piirisild, Anu; Taveter, Kuldar, juhendaja; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
CrafTech Futures : speculative futures of craft and technology convergence
(Tartu Ülikool, 2023) Garg, Chahal; Seljamaa, Elo-Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Design and development of personalized dosage forms by printing technology
(2017-05-29) Palo, Mirja; Sandler, Niklas O., juhendaja; Kogermann, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Åbo Akademi University. Faculty of Science and Engineering
Uurimistöö keskendus personaliseeritud ravimvormide valmistamisele kahemõõtmelise printimise abil. Personaliseeritud meditsiin arvestab patsiendi füsioloogiliste, ealiste ja käitumuslike eripäradega. Printimistehnoloogia abil saab valmistada personaliseeritud ravimvorme väikestes kogustes vastavalt patsiendi individuaalsetele vajadustele. Prinditud ravimvormid on suukaudsed ravimvormid, mis sarnanevad välimuselt väikestele paberitükkidele, mida on kerge manustada ka ilma veeta. Nendesse ravimvormidesse lisati raviaine valmistamisprotsessi käigus, st raviaine kanti söödava kandematerjali pinnale tindiprinteri või fleksograafilise trükimasinaga. Uurimistöö tulemused näitasid, et printimistehnoloogia on mitmekülgne meetod tootmaks suukaudseid ravimvorme, milles raviaine kogus on reguleeritav valmistamise käigus. Täpselt kohandatud annuses ravimite manustamine on eelkõige oluline lastele ja vanuritele. Ravimite individuaalne annustamine tagab ohutuma ravi, vähendades raviainete üleannustamise ja kõrvaltoimete esinemise riski. Raviaine kogus prinditud ravimvormides määratleti arvutipõhiselt enne valmistamist. Tootmisprotsessi kontrollitavus tagas prinditud raviainete täpse annustamise. Ravimite kvaliteeti oli võimalik proovi kahjustamata mõõta infrapuna spektroskoopia abil. Lisaks loodi uudne kahte raviainet sisaldav ravimvorm, mille valmistamisel kombineeriti kaks erinevat meetodit: tindiprintimine ja elektrospinnimine. Taoliste ravimvormide tootmine võimaldab muuta ravimite koostist, mis on abiks patsientidele, kes vajavad mitut ravimit samaaegselt. Uurimistöö annab põhjaliku ülevaate prinditud ravimvormide disainimise, valmistamise ja kvaliteedikontrolli põhiaspektidest. Uurimistöö tulemused näitavad, et prinditud ravimite valmistamine võib parandada ravimite annustamise paindlikkust personaliseeritud ravis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of novel on-site chemical analysis tests – from alternative materials and technologies to functional prototypes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-08) Saar, Indrek; Evard, Hanno, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kujutle, et keerukaid keemilisi analüüse saab teha ükskõik kus — just seal, kus neid vaja läheb, ilma laborita. Traditsiooniline keemiline analüüs nõuab sageli keerulist aparatuuri, väljaõppinud spetsialiste ja palju aega, luues vajaduse kiiremate ja kättesaadavamate lahenduste järele. Käesolevas doktoritöös töötati välja uued kohapealsed keemilise analüüsi testid, mis lisaks analüüsi lihtsustamisele pakuvad ka kõrgemat analüütilist võimekust võrreldes olemasolevate kaasaskantavate lahendustega. Neid teste valmistati siiditrüki ja uudse osakestepõhise lähenemise abil, mis on kiire, madalate kuludega ja potentsiaalselt hästi masstootmiseks sobiv. See lähenemisviis võimaldab paremini kontrollida baasmaterjali kvaliteeti ja omadusi (nt paksust, pinnafunktsionaalsust). Lisaks näidati töös, et tavapäraseid laboratoorseid tehnikaid, nagu kromatograafia (parema selektiivsuse saavutamiseks) ja tahke faasi ekstraktsioon (kõrgema tundlikkuse saavutamiseks), saab nendesse testidesse edukalt integreerida. See on oluline samm kõrgema analüütilise võimekuse viimiseks otse kasutuskohale. Väljatöötatud funktsionaalsed prototüübid olid kompaktsed, kasutajasõbralikud ja suutelised andma usaldusväärseid tulemusi. Nende rakendused hõlmasid näiteks biotiini taseme jälgimist uriiniproovides ning mitmete metallikatioonide määramist erinevates veeproovides, sealhulgas tugevaid kelateerijaid sisaldavates väetiselahustes. Ühendades alternatiivsed materjalid, nutika disaini ja keerukamad analüüsimeetodid, nihutavad need testid kohapealse keemilise analüüsi piire. Töö tulemused sillutavad ka teed võimekamate ja masstootmiseks sobivate diagnostikavahendite väljatöötamiseks, mis võimaldavad täpsemaid ja kiiremaid tulemusi ning otsustamist keskkonnaseires, tervishoius ja põllumajanduses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of service that executes tasks by Schedule
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2019) Naprejev, Maksim; Sääsk, Andre, juhendaja; Furs-Nižnikova, Nadežda, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digitaalset innovatsiooni soodustavad ja takistavad tegurid Eesti mikroettevõtete näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Kasuk, Asso; Varblane, Urmas, juhendaja; Joller-Vahter, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakate tehnoloogia- ja robootikaalase suhtumise uurimine päevakeskustes läbi viidud haridusliku robootika käed-külge piloottöötoa abil
(Tartu Ülikool, 2023) Ots, Angeelika; Linno, Merle, juhendaja; Rantsus, Ramon, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti osalemine 6. raamprogrammis
(Archimedes, 2007) Gostsõllo, Katre; Habicht, Maria; Kaarli, Rein; Kadaja, Meelis; Kaine, Aavo; Kaur, Laura; Kraav, Kristin; Meltsas, Marika; Must, Ülle; Pihl, Tarmo; Sirendi, Meelis; Soon, Argo; Tuisk, Terje; Archimedes
Väikeriigi teadlastele on aktiivne rahvusvaheline koostöö üheks ellujäämise tagatiseks. Eesti teadlased on seda teadnud läbi aegade ning kinni haaranud kõigist pakutavatest võimalustest. Neist üheks on olnud EL teaduse ja arendustegevuse alased raamprogrammid, milles osalemist alustati kohe, kui raudne eesriie vähegi paotus, ehkki ametlikult sai Eesti osalemisõiguse alles 5. raamprogrammis 1999. aastal. Seega võime praegusel hetkel öelda, et meil on selja taga juba üle kümne aasta raamprogrammides osalemise kogemust. Käesolev trükis annab teile ülevaate Eesti osalusest 6. raamprogrammis (6RP). Kuuenda raamprogrammi (2002–2006) põhieesmärgiks oli kaasa aidata Euroopa killustunud teadusmaastiku kujunemisele ühtseks Euroopa teadusruumiks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti suurimate ajakirjandusorganisatsioonide struktuurimuutused 2010-2020 veebi kontaktilehtede põhjal
(Tartu Ülikool, 2022) Puistaja, Maarja; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida ajakirjandusorganisatsioonide struktuure ja nende muutusi Eesti meediamajade näitel. Muutustena struktuurides vaatlesin kahte aspekti, arvulised muutused ja struktuuriüksuste ehk osakondade tähistuste muutused. Esimene neist kajastub struktuurides töötajate ja osakondade arvus, teine struktuuriüksuste ehk osakondade nimedes. Analüüsi tegemiseks kaardistasin esmalt töö teoreetilises osas, milliseid ajakirjandusorganisatsioonide struktuurimuutus te ajendeid on empiiriliselt käsitletud. Kaardistusest kujunesid välja järgnevad enim esile kerkinud teemad, mille valguses töös edaspidi muutusi uurisin: majandusloogika ja -keskkond ning selle muutumine; tehnoloogia muutumine; tehnoloogia arengutest ajendatud uued ajakirjandussuunad; ajakirjandusorganisatsiooni väline kriis; kommertsialiseerimine; ettevõtte liitumised ja muutused juhtimises; uus turg või toode. Uurimusküsimustele vastamiseks kogusin materjali väljaannete kodulehtede baasil, et tuvastada organisatsiooni struktuur. Struktuuri määramiseks ja selle analüüsimiseks kasutasin kvantitatiivset sisuanalüüsi meetodi võtteid. Sama tegin ka leidmaks ja analüüsimaks võimalikke põhjendusi, mida meedia avalikes allikates on muutuste põhjusteks toodud. Peamise järeldusena võib välja tuua, et ajakirjandusorganisatsioonide struktuur ja töötajaskond selles on iga-aastaselt muutuses. Vahelduvad nii osakondade suurused kui ka osakondade olemasolu üldiselt. Seoses uute valdkonnapõhise trendidega või majanduslike eesmärkide uuenemisega tekib osakondi juurde või kaotatakse ära. Kümnendi jooksul on näha ajakirjandusliku sisuga tegelevate osakondade suuruste kas samale tasemele jäämist või vähendamisi nende töötajaskonna hulgas. Turundus, müügi ja reklaamiga tegelevad osakonnad on perioodil 2010-2020 pigem kasvanud. Sellest võib järeldada rõhuasetust ajakirjandusväljaannete tulu teenimisele läbi müügi ja reklaami.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlaste arusaamad teaduse ja tehnoloogia rollist ühiskonnas
(Tartu Ülikool, 2018) Pärtelsohn, Ragnar; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlaste arusaamad teaduse ja tehnoloogia rollist ühiskonnas
(Tartu Ülikool, 2016) Pärtelsohn, Ragnar; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida eestlaste arusaamu teaduse ja tehnoloogia rollidest ühiskonnas. Selle jaoks jagati analüüs, vastavalt kasutatavatele andmestikele, kaheks: (1) T&T rolli mõistmine ühiskonnas ning (2) T&T suhestumine ühiskonnaga. Analüüsi esimeses osas selgus, et eestlased peavad peamisteks T&T rollideks „tervist ja meditsiinilist abi“, „haridust ja oskusi“ ning „töökohtade loomist“, mis on veidi erinev võrdlusse toodud Soomest, Lätist, Leedust ning Euroopa üldisest keskmisest. Mujal Euroopas tähtsustatakse töökohtade loomist palju rohkem. Demograafilisi näitajaid vaadates oli näha, et kõrgharidusega vastajad hindasid ka T&T rolli hariduses väga kõrgeks ning kõige madalama haridusega vastajad pigem ei osanud vastata. Vene keelsed vastajad hindasid tervise ja meditsiini kohast T&T rolli palju suuremaks, võrreldes eesti keelsete vastajatega. Vanuse juures erilist muutust näha polnud, välja arvatud kõige vanemas, üle 75-aastaste vanusegrupis, kus väga suurel määral ei osatud vastata. Eestis suhtutakse T&T mõjudesse kõige positiivsemalt kogu Euroopas. See mõjude hinnang on Eesti vastajate hulgas stabiilne peaaegu kõigi demograafiliste näitajate lõikes, välja arvatud haridus ning loodusteaduslik haridus. Kõrgem üldine haridus korreleerus nõrgalt mõjude hinnangu negativiseerumisega, samas kui loodusteadusi kõrgkoolis õppinud vastajad hindasid T&T mõju eriti positiivseks. Viimaseks, Eesti vastajad soovivad rohkem teadusest informeeritud olla ning osati ka sõna sekka öelda ning teadusprotsessi mõjutada. Sellest tulenevalt pakun, et kaasamise teema võiks olla üks kergesti sisse toodav avalikkuse T&T arusaamade edestaja.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian secondary school students’ perceptions and experiences regarding the use of ICT in learning English as a foreign language
(Tartu Ülikool, 2020) Lõpp, Hendrik; Torn-Leesik, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Anglistika osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
The advancement of technology is rapid and its use in education has become a norm. Yet it is crucial to be critical about using the technology when teaching and its effects on the students. This thesis aims to discover Estonian students’ perceptions regarding the use of information and communication technology (ICT) tools in English as a Foreign Language (EFL) learning and compare them to the literature dealing with the subject.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Euroopa kutsehariduse uuematest suundumustest ja õpilashinnangutest tulenevad järeldused Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli arendamiseks
(Tartu Ülikool, 2007) Alekõrs, Indrek; Krips, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Introduction of an e-voting system in Azerbaijan: readiness of citizens and government
(Tartu Ülikool, 2025) Gojazade, Parvin; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Citizen-centric public services are currently a popular subject of discussion. E-voting services are increasingly popular. However, academic research has given relatively little attention to this phenomenon due to its recent emergence in Azerbaijan. The issue of citizens' and government readiness to accept such services remains unexplored in Azerbaijan. Government and citizens' acceptance is crucial for the successful implementation of personalized public service provision. This thesis investigates government and citizens' readiness for e-voting services. This study seeks to establish the preparedness of government and citizens for e-voting services and determine the primary factors that affect it. The author queries whether Azerbaijan's citizens and government are prepared for the implementation of an electronic voting system. When it comes to the readiness of Azerbaijani citizens for electronic voting, it is approached from the perspective of their level of technological readiness and trust in electronic services. In the context of the Azerbaijani government's readiness, legal, political, and IT infrastructure readiness issues were considered. A comprehensive analysis of literature on technology, politics, legal, social, infrastructure preparedness was conducted. The author employed a qualitative research method by administering interviews to collect data. The interviews yielded valuable insights towards achieving the objective of the master thesis and addressing the research question. Based on the analysis conducted on the basis of the research work, it was determined that the citizens and the government of Azerbaijan are partially ready for electronic voting. There is a need for a more thorough analysis of the readiness of Azerbaijani citizens for the social perspective. There is also a problem with the readiness of the government in the political context and serious reforms are needed in this area.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kommunikatsioonivahendite mõju erineva kogemustasemega ajakirjanike ajakasutusele
(Tartu Ülikool, 2017) All, Heleri; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö ja teadusartikli eesmärk oli välja selgitada, kuidas erinevad noorte ajakirjanike igapäevapraktikad allikatega suhtluses kogenud ajakirjanike praktikatest. Samuti oli eesmärk välja uurida, kuidas mõjutavad ajakirjanike kommunikatsioonivahendite valikud stressi tekkimist. Minu bakalaureusetöö peamine leid oli, et noored ajakirjanikud valivad allikatega suhtlemisel tihti kommunikatsiooniviisi, mis muudab nende ajaplaneerimise keerulisemaks. See omakorda võib mõjuda stressifaktorina ja sillutada teed läbipõlemisele. Varasema materjaliga tutvudes selgus, et läbipõlemist soodustavaid faktoreid on ajakirjanikutöös väga palju. Mõned neist on paratamatult selle ametiga kaasas käivad ja ajakirjanikud võtavad neid kui vältimatuid stressitekitajaid. Millegipärast on suuremas läbipõlemisohus just noored ajakirjanikud ja mina soovisin välja uurida, mida noored ajakirjanikud teisiti teevad ja kuidas nad oma aega paremini planeerides stressi ennetada ja leevendada saaksid. Selleks kogusin empiirilist materjali vaatluste teel. Täheldasin üles nii nooremate kui kogenumate ajakirjanike tegevused. Hiljem analüüsisin kogutud materjali kvalitatiivselt ning täpsuse huvides kasutasin ka vaatluse käigus ülesfilmitud materjali. Sidusin tehtud tähelepanekud teooriaga, et mõista, mida noored teisiti teevad ja kuidas saaksid nad oma stressi vähendada. Uuringust selgus, et üks peamistest tööpraktikatest, mis noori ajakirjanikke vanematest eristab, on allikaga suhtlemise viisi valik. Kui vanemad ajakirjanikud pigem helistavad, siis noored saadavad pigem allikatele e-kirju ja tekitavad ise sellega endale ühe ajasurve lisaks. Selline suhtlusviis tingib olukorra, kus kogu tööpinge kuhjub pärastlõunale, lühikesele ajavahemikule. Nii kujunevad noorte ajakirjanike tööpäevad kogenumate ajakirjanike tööpäevadest pikemaks ja see soodustab stressi tekkimist. Asünkroonse kommunikatsiooniviisi valik tekitab stressi ja muudab töötegemise vähem tõhusaks. Veel selgus uuringust hulk teisi tööpraktikate erinevusi, millega noored ajakirjanikud oma aega kulutavad. Näiteks kui helistamas käiaksegi, tehakse seda väljaspool toimetust, samuti ei transkribeerita tekste oma töölaua juures. Töökohalt käiakse tihti ära, tehakse kohvi- ja sotsiaalmeedia pause ning päev on fragmenteeritud. Seega võib uuringu tulemustele tuginedes väita, et vaadeldud toimetuse näitel on üks noorte ajakirjanike stressi ja läbipõlemise põhjuseid puudulik ajaplaneerimine, mis tuleneb valedest otsustest allikaga suhtlusviisi valikul. Sellised valikud tulenevad omakorda aga noorte ajakirjanike hirmust olla kritiseeritud. See uuring toob välja ainult ühe aspekti, mille teisiti lahendamine ja sel viisil oma aja paremini planeerimine stressi leevendada aitaks. Stressitekitajaid on veel palju ja kindlasti on nende hulgas veel ka selliseid, mida parema ajaplaneerimisega vältida saaks. Erinevaid edasisi uuringusuundi on palju. Tasuks uurida näiteks seda, kuidas mõjutab stressi tekkimist toimetuse sisekliima. Kas see, kui toimetaja ja teiste kolleegidega saadakse hästi läbi, visatakse omavahel nalja, nagu kogenumad ajakirjanikud minu vaatlustulemuste näitel tegid ja julgetakse abi küsida, tekitab vähem stressi kui see, kui igaüks töötab omaette ja toimetajaga suheldakse ainult töistel eesmärkidel. Ka seda teemat võiks teaduslikult käsitleda ja lähemalt uurida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Masinaehituse tehnoloogia alused : [õpik kõrgematele koolidele]
(1969) Kovan, Viktor; Korsakov, V. S.; Kossilova, A. G.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Materjalid ja tehnoloogia
(2003) Angelstok, Feliks
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mullatöömasinad
(Tallinn : Valgus, 1969) Borštšov, Timofei
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õmblustoodete valmistamise tehnoloogia ja kvaliteet : [abiks tööstuskaupade kaubatundmise erikursust õppivatele üliõpilastele]
(1961) Arumaa, Heino