Sirvi Märksõna "tekstid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 41

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2. klassi õpilaste arusaamad peres toimuvatest sündmustest seoses surma, leina ja kaotusega
(Tartu Ülikool, 2014) Mõttus, Mailis; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aabitsate keerukus: keeleline analüüs ja õpetajate hinnangud
(Tartu Ülikool, 2013) Rand, Merike; Soodla, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aeg metafoorina meediatekstides ja fraseoloogias
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2015) Gerasjova, Anna; Degel, Larissa, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Eesti keele ja kirjanduse lektoraat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes
(2012-11-12) Treufeldt, Indrek
Väitekirjas on vaatluse all ajakirjanduslik faktiloome eri ajastute ajakirjanduslikes tekstides. See mõiste hõlmab ühelt poolt tegelikkuse esitamist. Kuid teisalt ka nende tekstide seotust avalikkusega, mida need kõnetavad, samuti ka mitmesuguseid institutsionaalse kontrolli mehhanisme. Analüüs lähtub hüpoteesist, et ajakirjanduslikku faktiloomet iseloomustavad universaalsed, mistahes ühiskondlikes oludes püsivad sotsiopragmaatilised dimensioonid ehk modaalsused. Väitekirja empiiriline osa hõlmab kolme erinevat ühiskonda: autoritaarset, totalitaarset ning demokraatlikku. Võrdluses saab selgitada faktiloome ajaloolisi ja universaalseid jooni. Töös võrreldakse lähemalt Eesti ajakirjanduse faktiloomet Soomega. Detailsemalt on vaatluse all Eesti ajakirjanduse tekstid ning Soome ringhäälingu eestikeelsed saated perioodist 1939–1940. Samuti uuritakse lähemalt Eesti Televisiooni esimesi eetritekste (sealhulgas soomekeelseid eetritekste) perioodist 1955–1958 ning ka nüüdisaegseid Euroopa Liitu käsitlevaid erikeelseid ajakirjandustekste. Sõjaeelsete ajakirjandustekstide analüüs näitab, kuidas Eesti 1939. aastal sattus maailmasõja puhkedes infosõtta ja ajakirjandus minetas võime adekvaatselt kajastada tegelikkust. Teisalt selgub, et Nõukogude Eestis sai televisioonist oluline avaliku kommunikatsiooni kanal, mida keskvõim täiel määral kontrollida ei suutnud. Kokkuvõtteks võib nentida, et ajakirjanduslik faktiloome teostub alati avatud süsteemis. Avatuse tagavad selle süsteemi eri elemendid. võim, avalikkus ja ajakirjandus. Eri ühiskondades varieeruvad üksnes ajakirjanduse institutsionaalsed kontrollimehhanismid, mitte aga tegelikkuse reflektsioon ja tõlgendamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alasaksa-aegsete eestikeelsete tekstide ortograafiast
(1930) Kobolt, Erich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Artikleid tekstianalüüsist
(Tartu : [Tartu Ülikooli Kirjastus], 2002) Tartu Ülikool; Kasik, Reet, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Baltisaksa tekstide tõlgetest eesti keelde alates Teise maailmasõja lõpust kuni tänase päevani. Lisandusi eesti tõlkeloole
(2016) Bender, Reet; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida – lähtudes Eesti tõlkeloo laiemast raamistikust – baltisaksa tekstide tõlkelugu ning panna kokku andmebaas, mis kätkeks võimalikult täielikku ülevaadet Teise maailmasõja lõpust peale eesti keelde tõlgitud baltisaksa tekstide kohta. Nimetatud teemapüstituse vajaduse on tinginud kaks desideraatset asjaolu. Esiteks vajadus – lähtudes Eesti kultuurist kui tõlkekultuurist – Eesti tõlkeloo uurimise ja täiendamise järele, teiseks aga tarvidus tegeleda baltisaksa kultuuriloo kui Eesti kultuuriloo orgaanilise osa uurimisega. Mõlema küsimuse puhul üritab käesolev uurimus olla abiks lünkade täitmisel. Vajadus Eesti tõlkeloo järele tõstatati juba enam kui veerand sajandi eest ning erineva nurga alt on nimetatud teemapüstitusega ka tegeletud, üritades vastavat teadmist koondada. Nõukogude aja tõlkelugu on valgustanud Anne Lange ja Daniele Monticelli. Baltisaksa tekstide tõlkeid eesti keelde on varasemalt käsitlenud Liina Lukas5 ja Maris Saagpakk.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Beyond genres: a dimensional text model for text classification
(2024-11-28) Vaik, Kristiina; Muischnek, Kadri, juhendaja; Sirts, Kairit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Interneti võidukäik on suurendanud elektrooniliste tekstide hulka, mis on olnud murranguline mitmete teadusvaldkondade jaoks. Suured veebitekstide korpused on justkui ajakapslid, mis on jäädvustanud meie pidevalt muutuvad keelt. Veebikorpused pakuvad rikkalikku keelematerjali, kuid meil pole selget ülevaadet nende sisust. Kas tegemist on juhusliku sõpradevahelise vestluse või ametliku dokumendiga või hoopis millegi muuga? Veebikorpuste liigitamine on justkui püüd kategoriseerida kõiki raamatuid hiiglaslikus raamatukogus, teadmata, milline on raamatute sisu. Osa keeleuurijaid kasutavad liigitusalusena laiasid kategooriad, nagu ajakirjandus või ilukirjandus; samas on ka neid, kes teevad kitsamat eristamist, näiteks jagavad ajakirjanduse kategooria eraldi arvamusteks ja spordiuudisteks. Aastate jooksul on loodud palju erinevaid liigitusi, kuid neil kõigil on üks ühine joon: annoteerijate vähene üksmeel. See tekitab küsimuse, kuidas me saame oodata häid tulemusi masinatelt, kui isegi inimesed ei suuda kokku leppida, mis liiki kirjutisega on tegu? Selleks, et veebikorpuseid maksimaalselt ära kasutada, vajame etemat liigitusalust. Minu doktoritöö eesmärk on esitada alternatiivne viis veebitekstide kategoriseerimiseks. Selmet suruda tekste kindlatesse kategooriatesse (nagu aja- või ilukirjandus), vaatlen hoopis tekstides peituvaid omadusi, mida nimetan dimensioonideks. Näiteks vaatlen, kas tekst on ametlik või spontaanne, faktiline või arvamuslik, keeruline või lihtne, või kas see räägib abstraktsetest või konkreetsetest nähtustest? Eesmärk on uurida, kas minu pakutud dimensioonid ja raamistik on inimeste jaoks äratuntavad. Kui jah, siis tuvastada, kas ja kuidas pakutud dimensioonid üksteisest erinevad. Leidsin, et annoteerijad saavutasid väljapakutud dimensioonide seas enamjaolt üksmeele, mis viitab dimensioonide selgetele kommunikatiivsetele funktsioonidele, ja et igal dimensioonil on ainulaadne koosesinevate keeleliste tunnuste muster. Tulemused joonduvad suuremas jaos ka juba varasemate uurimustega, kus peamise eristusena saab välja tuua vastanduse kirjaliku kõnekeele (spontaanne, isiklik, subjektiivne) ja standardsema kirjakeele (rohkem planeeritud, formaalne, informatiivne) vahel. Ülejäänud dimensionid langevad kuhugi vahepeale või sisaldavad vaid neile ainulaadseid eripärasid. Mõistmine, kuidas need dimensioonid ja nende keelelised mustrid omavahel on seotud, loob tugevad eeldused tulevastele uurimustöödele, mille eesmärk on aidata kaasa veebikorpustes peituvate struktuuride uurimisele ja liigitamisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik
(Tartu : Tartu Ülikool, 1997) Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juhendavad haldustekstid žanriteoreetilises raamistikus
(2018-12-20) Reinsalu, Riina; Kasik, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Mistahes tekstide loomine põhineb alati kirjutaja tehtavatel valikutel. Osa neist valikutest täidab kultuurikontekstis välja kujunenud standardseid suhtluseesmärke, teine osa on aga varjatud eesmärkide, sh isiklike suhtluskavatsuste teenistuses, avaldades mõju ka keelekasutusele. Väitekirja eesmärk ongi välja selgitada kirjutajate tekstistrateegilised valikud, mida nad teevad eri žanre esindavates haldustekstides, et täita seatud suhtluseesmärke. Uurimistulemustest ilmneb, et töövõtu- ja käsunduslepingud ning korraldused, otsused ja käskkirjad on ülesehituselt tavakohastatud, koosnedes kindla struktuuriskeemi alusel järjestatud sisuelementidest ja väljakujunenud sõnastus- ja lausestusviisidest, mille kaudu viiakse ellu standardseid, üldtuntud eesmärke. Seevastu avaldused, teabenõuded ja kaebused, mille eraisikud esitavad ametiasutusele, varieeruvad oma struktuurilt ja keelekasutuselt tugevasti, võimaldades peale standardsete eesmärkide täita ka varjatud eesmärke, nt kritiseerida ametiasutuse tegevust. Niisamuti erinevad vaatlusalused tekstid selle poolest, mil viisil antakse neis tegevusjuhiseid. Kui lepingutele on omased modaalverbid ja mittemodaalsed väitlaused ning korraldustele, otsustele ja käskkirjadele da-tegevusnime vormid, mis esindavad käskimisstrateegiat, siis avalduste ja teabenõuete vahendusel pöördutakse ametiasutuse poole peamiselt palve ja soovi vormis. Eripärasena paistavad teiste tekstide hulgas silma kaebused, kus rakendatakse peamiselt küsimisstrateegiat, mis on tihti iroonilis-emotsionaalse alatooniga. Haldustekstide struktuuri- ja keeleanalüüsi tulemused, esitatuna žanri- ja tekstitüübiteoreetilises raamistikus, annavad ainest aruteluks haldussuhtluse eesmärgikohasuse ja vastuvõetavuse üle, sh keeleõppeaspektist. Ühtlasi võimaldavad need anda haldustekstide koostajatele praktilisi soovitusi, kuidas tagada tekstide vastavus selge keele põhimõtetele ning õige- ja heakeelsustavadele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jutugrammatikal põhinevad narratiivid koolieelikute teksti mõistmise ja loome arendamiseks
(Tartu Ülikool, 2014) Reheperv, Jana; Hallap, Merit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keelega seotud metafoorid Eesti ajakirjanduses
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2014) Sorokin, Mihhail; Degel, Larissa, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Eesti keele ja kirjanduse lektoraat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuidas Karl Marxi Kapitali lugeda, õppida ja konspekteerida
(1961) Raud, Arnold
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liikumisõpetus koolieelses lasteasutuses tekstide ning muinasjuttude kaudu
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2017) Vähk, Diana; Annuk, Maret, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Liiviläisiä tekstejä
(Helsinki : Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1964) Mägiste, Julius
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Masing, Leonhard. Isikuarhiiv
(Tartu, 2011) Tartu Ülikooli Raamatukogu; Masing, Leonhard, arhiivimoodustaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Metafooride mõistmine kirjalikes tekstides VII–IX klassi kurtidel õpilastel
(Tartu Ülikool, 2007) Maidla, Erle; Paabo, Regina, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Multilingual practices in the early modern Academia Dorpatensis (1632–1710)
(2018-10-23) Kriisa, Kaidi; Viiding, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja teemaks on mitmekeelsuspraktikad kõigis varauusaegse Tartu ülikooli, nii selle Academia Gustaviana (1632–1656) kui ka Academia Gustavo-Carolina perioodi (1690–1710) säilinud tekstides. Antud töö keskne mõiste – „mitmekeelsuspraktikad“, st vähemalt kahe keele vahelduv kasutamine ühe ajaloolise teksti piires – on antud doktoritöös katusmõisteks, mis võimaldab ühte uurimusse koondada hulgaliselt eri pikkuse, liigi, eesmärgiga akadeemilisi tekste ning kasutada nende analüüsimiseks laialdast terminoloogiat. Vajadus uurida mahukat varauusaegse Tartu ülikooli akadeemilist pärandit keelelistest aspektidest, on tingitud suuresti uurimislüngast, mis antud valdkonnas prevaleerib. Nimelt kaasaegsetes uurimustes ja akadeemiaga seotud dokumentides on 17. sajandi ülikooli keelekasutuse kohta informatsiooni väga vähe, mistõttu puudub tervikpilt sellest, milliseid keeli kasutati ülikoolisiseses ja -välises asjaajamises, akadeemia juhtimises ning ka õppetöö läbiviimises. Selleks, et anda täpne ülevaade varauusaegse Tartu ülikooli tegelikust keelekasutusest, kaardistati keeleseis. Mahukas töö korpus sisaldab arvukalt eri liiki tekste, mis moodustavad kokku kuus temaatilist sisupeatükki ühes 28 erineva allrühmaga, millest igaühe kohta on tehtud deskriptiiv-kvalitatiivne statistiline analüüs. Antud väitekirja peamiseks uurimisküsimuseks on akadeemia eri tegevussfääridest pärit tekstides esineva keelekasutuse varal kas ümber lükata või tõestada hüpotees, et 17. sajandi Academia Dorpatensis oli ladina keele keskne, nagu seni arvatud. Hüpoteesi tõestamiseks eeldati, et akadeemiast säilinud ükskeelsed tekstid on prevaleerivalt ladinakeelsed, ja kõigil juhtudel, mil ühe teksti piires kasutati koos vähemalt kahte eri keelt, on ladina keel alati domineerivaks ehk raamkeeles ning kõik ühes ladina keelega kasutatud rahvakeeled on sekundaar- ehk sissepõimitud keeled. Uurimistööst johtus, et keelevahetus kui protsess ei olnud akadeemias ühesuunaline, mille resultaadina oleks loodud kõigepealt ladina ja rahvakeelte vahel mitmekeelseid tekste ning hiljem üksnes rahvakeelseid. Keelevalik ja -vahetus sõltus eeskätt tekstiliigist, -funktsioonist, -autorist, -adressaadist ja -meediumist (st kas oli tegemist käsikirjalise või trükitud tekstiga). Tulenevalt töö resultaatidest, ei saa väita, et varauusaegne Tartu akadeemia olnuks eranditult kõigis oma toimimisvaldkondades ladina keele keskne, nagu on seni eeldatud, vaid üheks kesksemaks keeleliseks praktikaks oli mitmekeelsus, mis avaldus ladina keele samaaegses kasutamises koos rahvakeeltega, harvem koos teiste õpetatud keeltega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muudatused Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudiste tekstides
(Tartu Ülikool, 2017) Raidla, Kristi; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noored meediatekstide loojana koolilehtede näitel
(Tartu Ülikool, 2009) Kübar, Triin; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut