Sirvi Märksõna "tervis" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 85

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate teenistusse tuleku suhtumise ja teenistusmotivaatorite seos tervise ja emotsionaalse enesetunnetuse hinnangutega
(Tartu Ülikool, 2025) Merelaht, Mathias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida ajateenijate teenistusse panustamise motivaatorite seost ajateenistuse alguse terviseseisundi, teenistusse tuleku meelsuse ning teenistuse lõpus emotsionaalse heaoluga. Lähtudes töö eesmärgist püstitati uurimisküsimused: 1) Kuivõrd ajateenistuse alguses on teenistusse panustamise motivaatorid seotud teenistusse tuleku meelsusega? 2) Kuivõrd ajateenistusse tuleku meelsus on seotud ajateenijate tervisliku seisundiga teenistuse alguses? 3) Kas ajateenistuse alguses halvema tervisliku seisundiga ajateenijate puhul teenistusse panustamise motivaatorid muutuvad teenistuse jooksul rohkem võrreldes hea tervisliku seisundiga ajateenijatega? 4) Kuivõrd ajateenistusse panustamise motivaatorite hinnangute langus teenistuse jooksul on seotud emotsionaalse enesehinnanguga teenistuse lõpus? Esimese uurimis küsimuse vastuseks saab analüüsi tulemusel väita, et ilmneb statistiliselt oluline seos tuleku meelsuse gruppide ja motivaatorite hinnangute vahel, kuid seosed on olemuselt peamiselt mõõdukad või ühel juhul nõrk. Teise uurimisküsimuse vastuseks väidab töö, et analüüsi tulemuste alusel on võimalik väita, et esineb seos ajateenistusse tuleku meelsuse ja ajateenijate ensehinnangulise tervisliku seisundiga. Seos olemuselt on nõrk. Kolmanda uurimisküsimuse vastuseks käesolev töö väidab leitud analüüsi tulemuste alusel, et motivaatorite hinnangute langus esineb statistiliselt oluliselt rohkem ja tugevamate seostega ajateenijate seas, kes teenistuse alguses hindasid oma tervist pigem heaks Neljanda uurimisküsimuse vastuseks leiab töö, et analüüsi tulemuste põhjal, toetudes peamiselt tehtud Welchi t-testidele ja nende Coheni D väärtustele, on alust väita, et teenistuse panustamis motivaatorite hinnangute langused on statistiliselt oluliselt rohkem seotud EEK–2 gruppidega, kellel on soodumus EEK–2 kategoorias esitatud vaimse tervise probleemi tekkeks. Käesolev töö näitab, et ajateenistuse keskkonnas võiks veel detailsemalt uurida kuidas erinevad tegurid ajateenistuse mõjutavad ajateenijate tulemusi teenistuse jooksul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimise vähendamine läbi sotsiaalkampaaniate tudengite seas
(Tartu Ülikool, 2023) Maiste, Marilin; Timpmann, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diet, blood metabolites, and health
(2022-07-12) Taba, Nele; Fischer, Krista, juhendaja; Esko, Tõnu, juhendaja; Pirastu, Nicola, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Täpsem arusaam, kuidas ja mille kaudu toitumine tervist mõjutab, loob soodsa pinnase tervist edendavatele personaliseeritud toitumissoovitustele. Üks võimalus toitumise ja tervise vaheliste seoste selgitamiseks on uurida veres ringlevate metaboliitide tasemeid, kuna need on mõjutatud toitumisest ning on omakorda erinevate haiguste ennustajateks. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on anda vere metaboliitide uurimise kaudu lisateadmisi selle kohta, kuidas toitumine mõjutab tervist. Esmalt kasutasime Mendeli Randomiseerimise (MR) meetodit, et tuvastada, milline on toitumisvalikute potentsiaalselt põhjuslik mõju vere metaboliitidele. Kuna leitud tulemused ühtisid varasemate randomiseeritud uuringutega ning olid osalt vastuolus vaatlusuuringutega, tõestasime et MR on sobiv ja kasulik meetod toitumise mõju uurimiseks. Kokku leidsime 413 potentsiaalselt põhjuslikku seost. Muuhulgas viitavad tulemused, et nii kohvi kui ka alkohoolsete jookide suurem tarbimine tõstab madala ja keskmise tihedusega lipoproteiinidega seotud metaboliitide tasemeid, samas kui väga madala tihedusega lipoproteiinidega seotud metaboliitide tasemetele tundub mõju olevat vaid suuremal kohvi tarbimisel, aga mitte alkoholi tarbimisel. Teiseks vaatlesime toidu neofoobia (FN) ja vere metaboliitide vahelisi seoseid ning leidsime, et kõrgem tulemus FN skaalal seostub madalamate omega-3 rasvhapetega seotud mõõtmistega. Lisaks, FN mõju tüüp 2 diabeedile ja südameveresoonkonna haigustele vajab kinnitust tulevaste uuringute poolt, kuna mõlema haiguse osas oli FN riski tõstev mõju väljendunud vaid ühes vaadeldud kahest kohordist. Kolmandaks uurisime, kas vere metaboliitide profiil kirjeldab inimese bioloogilist vanust (BA) ning kas erinevus sellise BA ja kronoloogilise vanuse vahel ennustab tervisenäitajaid. Leidsime, et metaboliitide-põhine BA võib olla populatsiooni-spetsiifiline ning seostub kardiovaskulaarsete riskifaktoritega. Lisaks viitavad meie tulemused sellele, et metaboliitide-põhine BA võib olla seotud toitumiskäitumisega. Kokkuvõttes annavad leitud tulemused uusi teadmisi toitumise, metaboliitide ja tervise omavaheliste seoste kohta ning on seega aluseks tulevastele randomiseeritud uuringutele mis loovad omakorda pinnase teadlikele tervist edendavatele personaliseeritud toitumissoovitustele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakate aktiivsena vananemine ja võimalused Pärnu linna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2013) Talvik, Viivi; Narusson, Dagmar, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Haigekassa tegevuse ja maine konstrueerimine Eesti Päevalehe ja Postimehe arvamuskülgedel aastatel 2001-2004
(Tartu Ülikool, 2006) Mäesalu, Gerrit; Lauristin, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti inimeste nägemus heast elust ja selle seos kogetava subjektiivse heaoluga
(Tartu Ülikool, 2024) Padar, Heleliis; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk oli teada saada, mida peavad Eesti inimesed hea elu jaoks kõige olulisemaks, milliste hea elu aspektide valimise osas avalduvad vanuselised erinevused ning kuidas on erinevate hea elu aspektide väärtustamine seotud subjektiivse heaoluga. Valimisse kuulus 231 inimest, sh 184 naist, keskmine vanus oli 32,9 aastat (SD = 15,8). Osalejad täitsid veebiküsimustiku, kus tuli valida 17 variandi seast viis kõige olulisemat hea elu aspekti ning üks kõige olulisem hea elu aspekt. Veel tuli anda hinnang üldisele eluga rahulolule ning erinevate eluvaldkondadega rahulolule. Leidsin, et vastajad, kes väärtustasid rohkem peresuhteid kui hea elu aspekti, hindasid kõrgemalt nii üldist eluga rahulolu kui ka pereeluga rahulolu. Vanemad osalejad pidasid hea elu jaoks olulisemaks haiguse puudumist kui nooremad vastajad. Vastajad, kes tähtsustasid positiivset ellusuhtumist, olid vaimse tervisega rohkem rahul. Eesti valimi tulemustel oli sarnaseid külgi nii USA kui ka Jaapani inimeste tulemustega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome
(Tartu, 2015) Themas, Aivi; Ainsaar, Mare; Soo, Kadri; Sammul, Marek; Uusküla, Anneli; Tarum, Häli; Hendrikson, Reigo; Arak, Triinu; Espenberg, Kerly; Varblane, Uku; Tartu Ülikool; Tartu Ülikool. RAKE, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti naiste arusaamad terviseinfo hankimisest: erisused ja põhisuundumused
(Tartu Ülikool, 2016) Siniallik, Kaie; Uibu, Marko, juhendaja; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti spordi rahastamine
(Eesti Sporditeabe Sihtasutus, 2004) Sommer, Sven; Arvisto, Mait; Haruoja, Mart; Paju, Kalju; Noormets, Joe; Undusk, Riin; Tallinna Pedagoogikaülikooli Spordisotsioloogia Labor
Käesolevas uurimuses püütakse teha algust Eesti spordi rahastamise olukorra kirjeldamisega, et selgitada rahastamise põhimõtteid ja korraldamist spordi eri valdkondades ja piirkondades ning analüüsida rahastamise proportsioone ja adekvaatsust spordiliikumise põhieesmärkidele. Välja püütakse tuua ka ilmnenud ebakõlad ja vastuolud rahastamise toimimisel ning esitada suunad ja soovitused antud mahuka, ent spordile vajaliku uurimuse jätkamiseks, mille tulemusena saaks kujundada ühtsemat nägemust, aga ka objektiivsemat ja tegijaile läbipaistvamat spordi rahastamise süsteemi, mis peale raha kasutamise tõhustamise tõstaks eeldatavalt ka motivatsiooni ja rahulolu nii sportlaste kui ka sporditöötajate hulgas, parandaks ühte tagasiside valdkonda spordi juhtimisel ning oleks võimaluseks ausa mängu au sisse tõstmisel ka spordi rahaasjade korraldamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of perceived autonomy-supportive and controlling behaviour from physical education teachers on students’ psychological needs and health-related quality of life
(2019-06-27) Tilga, Henri; Hein, Vello, juhendaja; Koka, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Uuringud on näidanud õpilaste tervisealases elukvaliteedis langustendentsi. Õpilaste tervisealane elukvaliteet on oluline kuna see hõlmab selliseid tervisega seotud aspekte nagu kehaline, sotsiaalne, emotsionaalne ja akadeemiline suutlikkus. Koolikeskkond, sealhulgas õpetaja käitumine, võib omada õpilaste tervisealasele elukvaliteedile olulist mõju. Tuginedes enesemääratlemise teooriale, võib õpetaja käitumist üldises plaanis jagada õpilasi kontrollivaks ja neile autonoomsuse toetust pakkuvaks, mis mõlemad võivad mõjutada õpilaste tervisealast elukvaliteeti. Käesolev doktoritöö koosnes neljast uuringust. Esimeses uuringus töötati välja õpilaste tajutud kehalise kasvatuse õpetaja kognitiivset, protseduurilist ja organisatsioonilist autonoomsuse toetust hindav küsimustik. Teise uuringu tulemustest selgus, et kehalise kasvatuse õpetaja autonoomsuse toetuse tajumine omab õpilaste tervisealasele elukvaliteedile positiivset mõju ainult läbi psühholoogiliste vajaduste rahuldamise. Lisaks näitasid tulemused, et kehalise kasvatuse õpetaja kontrolliva käitumise tajumisel on negatiivne mõju õpilaste tervisealasele elukvaliteedile ainult läbi õpilaste vajaduste frustratsiooni. Kolmanda uuringu tulemustest selgus, et tajutud kehalise kasvatuse õpetaja kontrolliva käitumise ja õpilaste tervisealase elukvaliteedi vaheline kaudne negatiivne seos, vahendatuna läbi psühholoogiliste vajaduste frustratsiooni, ei erine oluliselt õpilastel, kes tajuvad õpetajapoolset autonoomsuse toetust kas madalalt, keskmiselt või kõrgelt. Selle tulemuse põhjal võib öelda, et õpetajapoolse autonoomsuse toetuse tajumine ei vähenda kontrolliva käitumise negatiivset mõju õpilaste tervisealasele elukvaliteedile. Esimese kolme uuringu tulemused olid aluseks veebipõhise sekkumisprogrammi koostamisel. Neljanda uuringu tulemustest selgus, et veebipõhine sekkumisprogramm oli efektiivne suurendamaks õpilaste tajutud õpetajapoolset kognitiivset, protseduurilist ja organisatsioonilist autonoomsuse toetust, samuti õpilaste autonoomsuse, kompetentsuse ja seotuse vajaduse tajumist. Samuti oli sekkumine efektiivne vähendamaks õpilaste tajutud õpetajapoolset hirmutamist ja autonoomsuse vajaduse frustratsiooni. Käesoleva uuringu tulemused näitasid, et kehalise kasvatuse õpetajatel on oluline pakkuda õpilastele kognitiivset, protseduurilist ja organisatsioonilist autonoomsuse toetust ja samuti on tähtis vähendada õpilaste suhtes kontrollivat käitumist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ellen Gould White’i tervishoiureform ja selle tänapäevane käsitlus Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidus
(Tartu Ülikool, 2023) Kask, Eve; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärgiks on kirjeldada, kuidas Ellen Gould White`i tervisereformi nõuandeid kasutatakse igapäeva praktilises elus tänapäeva Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liidu kogudustes. Samuti on ülesandeks anda ülevaade E. G. White`i tervisealastest printsiipidest ning esitada nende seos religiooniga ja olulisus inimese tervisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elustiili ja sotsiaalmajandusliku positsiooni seos subjektiivse tervisega
(Tartu Ülikool, 2020) Kaasik, Elina; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas on vastaja tervise enesehinnang seotud tema elustiili ja sotsiaalmajandusliku positsiooniga ning millist mõju avaldab vastaja tervisele ja tervise enesehinnangule tema vanemate sotsiaalmajanduslik positsioon sel ajal, kui vastaja oli teismeline. Eesmärgi täitmiseks on kasutatud varasemat temaatilist kirjandust ning Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmete kvantitatiivsed analüüsi. Töö põhitulemused on järgnevad: 1) nii sotsiaaldemograafilised kui ka elustiili käsitlevad tunnused on seotud tervise enesehinnanguga; 2) vastaja sotsiaalmajanduslik taust on oluline prognoosimaks vastaja subjektiivset tervist; 3) vanemate ametil teismeeas on olemas seos vastaja tervise ja tervise enesehinnanguga. Töös selgus, et suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks subjektiivseks terviseks on vanematel inimestel, meestel, üksi elavatel inimestel, madalama hariduse ning ametipositsiooniga inimestel, vähema füüsilise aktiivsusega ning suitsetavatel inimestel. Lisaks on tervise enesehinnang seotud ka vanemate sotsiaalmajandusliku positsiooniga. Vastajatel, kelle üks vanem on pärit Eestist ning üks välismaalt, on võrreldes mõlema Eestist pärit vanema lastega suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks terviseks. Vanemate sotsiaalmajanduslikust positsioonist oli oluline vaid vanemate amet. Kusjuures isa amet vastaja teismeeas prognoosis halba tervise enesehinnangut paremini kui ema amet. Selgus, et neil vastajatel, kelle isa või ema töötas nende teismeeas põllumajanduses, on võrreldes tippspetsialistide ja juhtide lastega mitu korda suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks tervise enesehinnanguks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erinevused personaalsetes väärtustes: tervisesportlaste ja spordiga mitte tegelevate inimeste võrdlus
(Tartu Ülikool, 2015) Suurväli, Sirle; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Personaalsete väärtuste (PVQ-R3), subjektiivse heaolu (SWLS), tervisliku seisundi (RAND 36) ja emotsioonide kogemise (NEPO-Y) võrdlusel tervisesportlaste (N=120) ja kontrollgrupi (N=130) näitel selgus, et tervisesportlased väärtustasid võrreldes kontrollgrupiga kõrgemalt kehalist tervist (p <.01), madalamalt mainet (p <.01) ja ühiskondlikku turvalisust (p <.01), hindasid kõrgemalt subjektiivset heaolu (p <.05) ning kõrgemalt enda tervislikku seisundit füüsilise funktsioneerimise (p <.05), füüsilistest probleemidest tingitud piirangute (p <.01), energia ja väsimuse (p <.05) ning üldise tervise (p <.05) alaskaaladel. Tervisesportlased raporteerisid madalamat negatiivset afekti (p<.01), positiivsete emotsioonide kogemisel statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud. Kehalise tervise väärtustamine suurendas 1,5 korda šanssi tervisesportlaste hulka kuulumiseks, maine (p <.02), ühiskondlik turvalisus (p <.01) ja enesemääratlus teona (p <.01) ennustasid 1,5 korda suuremat šanssi kontrollgrupi hulka kuulumiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Factors influencing women’s sexual health and reproductive choices in Estonia
(2015-07-06) Laanpere, Made
Maailma Terviseorganisatsioon defineerib seksuaaltervist täieliku kehalise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundina, mis on seotud seksuaalsusega. Seksuaaltervis on igale inimesele oluline läbi kogu tema elukaare, kuid mõjutab pikaajaliselt kogu ühiskonna sotsiaalmajanduslikku toimetulekut. Maailmas moodustavad seksuaaltervisega seotud probleemid kolmandiku viljakas eas naiste enneaegse haigestumuse ja suremuse põhjustest. Eestis, kus raseduse ja sünnitusega seotud madal haigestumus on maailma parimate riikide tasemel, rasestumisvastased meetodid, kooli seksuaalharidus ja seksuaaltervise teenused on hästi kättesaadavad, tulenevad naiste seksuaaltervisega seotud probleemid peamiselt sotsiaalsest ja soolisest ebavõrdsusest. Uurimistöö eesmärk oli saada lisatõendust Eesti naiste seksuaaltervist ja reproduktiivseid valikud mõjutavate tegurite kohta: analüüsida soovimatuid rasedusi ja neist hoidumist ning paarisuhtevägivalda. Uurimistöö põhineb Eesti Abordiregistri andmete analüüsil ja rahvastikupõhisel läbilõikelisel küsitlusuuringul. Viimasel kahel kümnendil on toimunud abortiivsuskordajate pidev langus, eriti märkimisväärne on see olnud nooremate naiste hulgas. Kordusabortide tase näitab langustrendi kõigis sotsiaalmajanduslikes rühmades, kuid jääb kõrgemaks mitte-Eesti emakeelega rahvastikus. Samas, silmapaistvalt suur osa naistest, kes ei soovi rasedust, kasutab selle vältimiseks ebatõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid: Eesti emakeelega vastajatest ei kasutanud üldse või kasutas ebatõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid 27,3% ja mitte-eesti emakeelega vastajatest 39,8%. Ebatõhusa kontratseptsiooni kasutamisega ning soovimatute raseduste riskiga on seotud paarisuhtevägivald. Selle levimus Eestis on väga kõrge – 18,4% naistest olid kogenud kehalist või seksuaalset paarisuhtevägivalda uuringule eelnenud aasta jooksul. Lähtudes uurimistöö andmetest tuleb positiivsete suundumuste jätkumiseks ja seksuaaltervise parandamiseks Eestis edendada nõustamist soovimatute raseduste vältimiseks, pöörata tähelepanu mitte-eesti emakeelega naiste vajadustele, töötada välja strateegia ja tegevusjuhendid paarisuhtevägivalla käsitlemiseks tervishoiusüsteemis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
For the health of the nation: comparing healthy lifestyle promotion strategies in Russia
(Tartu Ülikool, 2018) Miller, Nile; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The negative demographic trends that accompanied the collapse of the Soviet Union and continue to create uncertainty about Russia’s future have pushed the Russian state towards more direct involvement in the promotion of healthy lifestyle practices with the aim of increasing the population’s longevity and well-being. These efforts have intensified over the past decade as the state has begun to more actively intervene into the bodily habits of Russian citizens on many other fronts, including reproductive behavior and sexual orientation, in order to craft the “ideal” Russian subject and establish the boundaries of “normal” Russian behavior. Meanwhile, other actors throughout society, motivated by their own ideas about what constitutes proper conduct, have been developing alternative strategies to encourage Russians to pursue healthy lifestyles. This thesis examines the content of the official healthy lifestyle promotion strategy, deconstructing how it envisions the ideal Russian body and frames the necessity of leading a healthy lifestyle. It also analyzes some of the strategies that contest the official one, with the aim of finding out which aspects are contested and how, as well as discerning the common discursive threads that run through all of the strategies. The study draws on a broad base of materials, from official policy documents to social media communities, and seeks to understand how various actors throughout Russian society attempt to transform the bodily conduct of their fellow citizens. In doing so, it relies heavily on the insights of Michel Foucault and others about power, biopolitics, discipline, and resistance, which allow for a nuanced understanding of how official discourses about the body and the nation in Russia are contested and how they are reproduced. The analysis revealed the prevalence of several themes across all of the strategies, including the ruinous impact of non-Russian values, the corrupting effects of capitalism and consumerism, the hostility of the outside world towards Russia, the glory of Russia’s past, and the importance of maintaining traditional gender roles.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Generalia quaedam de climatis vi in organismum humanum exserta : dissertatio inauguralis medica
(Dorpati Livonorum : Ex officina academica J. C. Schünmanni, 1819) Frohbeen, Eduard Friedrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Health and well-being inequalities in industrially contaminated sites: the case of Ida-Viru County in Estonia
(2024-11-29) Dahal, Usha; Orru, Kati, juhendaja; Orru, Hans, juhendaja; Teinemaa, Erik, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Fossiilkütused pakuvad küll majanduslikku tulu, ent põhjustavad nendest sõltuvates tööstuspiirkondades suurt koormust keskkonnale ja inimeste tervisele. ELi rohelepe seab eesmärgiks vähendada nende tööstusharude keskkonna- ja tervisemõjusid. Samas võib kaasnev üleminekuprotsess ohustada kohalike kogukondade sotsiaalmajanduslikku heaolu. Doktoritöö uurib tööstussaaste ja sotsiaalse ebavõrdsuse mõju sünninäitajatele Ida-Virumaal ning analüüsib süsteemipõhiselt energiaülemineku mõjusid inimeste heaolule ja tervisele. Uurimistöö tulemused näitavad põlevkivitööstuse läheduses elavate emade suurenenud riski halvenenud sünninäitajate nagu madal sünnikaal või enneaegne sünnitus tekkeks. Elussündide analüüs näitas, et see risk on kõrgem just venekeelsete emade seas üle Eesti. Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti piirkondade terviseerinevused olid seotud eriti peente osakeste (PM2.5) õhusaastega, samuti emade madalama haridustaseme ja kõrgema vanusega. Ida-Virumaa energiaülemineku süsteemipõhine analüüs näitab, et kuigi sellel on positiivne mõju keskkonnale, takistab muutusega kohanemist piirkonna pikaajaline sotsiaalmajanduslik, hariduslik ja tervisealane ebavõrdsus ning juurdunud kultuurinormid. Nõrgestatud vabaühenduste, ettevõtlus- ja halduskeskkonna tingimustes võib põlevkivitööstusest loobumine süvendada sotsiaalset ebavõrdsust, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohalike elanike füüsilist ja vaimset tervist ning tervisekäitumist. Põlevkivitööstuse üleminekuga kohanemiseks ei piisa vaid töötajate ja ettevõtete ümberorienteerumisest. Vajalikud on ka sekkumised, mis toetavad energia-, tervise- ja heaolusüsteemide erinevaid tasandeid. Edasistes õiglase ülemineku uuringutes tuleks analüüsida nii keskkonnast tingitud kui ka sotsiaalsest ebavõrdsusest tulenevaid mõjusid elanike tervisele ja heaolule kogu elukaare vältel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Health and wellbeing benefits of spending time in nature on urban young adults
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2021) Rathnayake, Saumya; Tomasberg, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Health literacy crisis: opportunities for wellness and fitness centers
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2015) Mozhyn, Andriy; Tooman, Heli, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Iber di oisbesserung fun der kerperlikher kraft bey yuden / M. Mandelshtam ; osgabe fon Yitshak Oizerman
(Vilna : Piroshnikov, 1901) Mandelstamm, Max