Eesti inimeste nägemus heast elust ja selle seos kogetava subjektiivse heaoluga

Abstract

Uurimistöö eesmärk oli teada saada, mida peavad Eesti inimesed hea elu jaoks kõige olulisemaks, milliste hea elu aspektide valimise osas avalduvad vanuselised erinevused ning kuidas on erinevate hea elu aspektide väärtustamine seotud subjektiivse heaoluga. Valimisse kuulus 231 inimest, sh 184 naist, keskmine vanus oli 32,9 aastat (SD = 15,8). Osalejad täitsid veebiküsimustiku, kus tuli valida 17 variandi seast viis kõige olulisemat hea elu aspekti ning üks kõige olulisem hea elu aspekt. Veel tuli anda hinnang üldisele eluga rahulolule ning erinevate eluvaldkondadega rahulolule. Leidsin, et vastajad, kes väärtustasid rohkem peresuhteid kui hea elu aspekti, hindasid kõrgemalt nii üldist eluga rahulolu kui ka pereeluga rahulolu. Vanemad osalejad pidasid hea elu jaoks olulisemaks haiguse puudumist kui nooremad vastajad. Vastajad, kes tähtsustasid positiivset ellusuhtumist, olid vaimse tervisega rohkem rahul. Eesti valimi tulemustel oli sarnaseid külgi nii USA kui ka Jaapani inimeste tulemustega.