Sirvi Märksõna "youth" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avatud sõna- ja sakramendiosadus. Ristitud laste ja noorte armulaua admissioon: kontekstid ja arusaamad Eesti luterlikus kirikus 1917–2005
(2022-09-12) Vilumaa, Hedi; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Omal ajal öeldi tabavalt, et lastega tegelemine kirikus ei ole mingi mugav jalutuskäik, vaid pigem takistusjooks. Ajalugu uurides selgub, et protestantlik kirik on pikka aega jaganud oma ristitud noorliikmetele küll Jumala sõna, kuid mitte armulauda. Sellisena ei teostu aga avatud sõna- ja sakramendiosaduse põhimõte – kõikide ristitute võrdväärne osadus kirikus, mille rakendumist uustestamentliku koinonia-idee alusel on seatud ja seatakse tänapäevalgi kirikutes eesmärgiks. Ristitud laste ja noorte armulauale lubamise ehk admissiooni küsimuse üle murravad teoloogid pead juba sajandeid. Küsimus on selles, millistel tingimustel saadakse selleks õigus? Milline on ristimise, osaduse, liikmesuse ja konfirmatsiooni roll? Kuidas on protestantlikes kirikutes ja Eesti luterlikus kirikus kasutatud erinevaid admissiooni mudeleid ja mille alusel on fikseeritud selle korrad? Millist rolli mängib kiriklik noorsootöö? Väitekirjas analüüsin admissiooni eklesioloogilist, kirikuajaloolist ning kirikliku noorsootöö konteksti avatud sõna- ja sakramendiosaduse vaatenurgast. Samuti esitan need arusaamad admissioonist, mis kujunesid Eesti luterlikus kirikus aastatel 1917–2005 ja avaldavad mõju tänapäevani. Järeldan, et kuigi avatud sõna- ja sakramendiosaduse idee võimaldab ristitud lastel ja noortel armulaual osaleda ning Eesti luterlikus kirikus on seda vaadeldaval perioodil osaliselt ka lubatud, mõjutas siinset admissiooni mudeli ja korra valikut varem ja mõjutab praegugi konfirmatsioonitraditsioon. Kuigi kirikuseaduse järgi pääsevad lapsed ja noored armulauale ristimise alusel, kehtivad selle mudeli kõrval veel teisedki. Seega puudub Eesti luterlikus kirikus ühtne arusaam admissioonist ning kehtestatud on osalise admissiooni kord, mis lubab kiriku liikmeid armulauale nii ristimise kui ka konfirmatsiooni alusel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Equisupport model for public sector policymaking with young people in education and employment transitions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-27) Paabort, Heidi; Beilmann, Mai, juhendaja; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Noorte osalus neid puudutavate poliitikate loomisel on demokraatliku ühiskonna oluline põhimõte. Paraku ei rakendu see alati praktikas, kus pahatihti jäävad kõrvale haridusest või tööturult eemal olevad noored (NEET-olukorras noored). Poliitikakujunduses nähakse neid sageli ühe sotsiaalse rühmana, kelle puhul on eesmärk aidata nad kiiresti tagasi kooli või tööle. Sellise lähenemise puhul läheb fookus noorelt ja tema elusituatsioonilt hõivesse saamisele. See võib süvendada stigmatiseerimist ning raskendada sobiva toe saamist. Doktoritöös uuritakse, kuidas poliitikakujundus mõjutab noorte toetamise praktikaid ning millised lähenemised aitavad noori paremini toetada. Töö põhineb viiel kvalitatiivsel uuringul. Uuringutest ilmnes, et olemasolevad meetmed ei ole alati kooskõlas noorte poolt tajutud vajadustega. Noorte valmisolek muutusteks ja nende toimetulekustrateegiad on erinevad, mistõttu standardlahendused ei täida seatud eesmärke. Praktikas ei tööta noorte toetamine sirgjooneliselt ühelt teenuselt teisele, vaid see sõltub pigem suhetest ja olukorrast. Edu tagab eri valdkondade koostöö, noorte kaasamine ning vastastikune usaldus. Doktoritöö toob välja, et ülalt-alla juhitud ja peamiselt majandusloogikale tuginev poliitikakujundus ei arvesta piisavalt noorte erinevaid eluolukordi. Toetavad meetmed on kujundatud pigem sektorite kaupa, mitte noorte tegelikest abivajadustest lähtudes. Sotsiaalse innovatsiooni ja disainmõtlemise põhimõtete kasutamine poliitikakujunduses aitab luua paindlikumaid ja inimkesksemaid lahendusi. Doktoritöös pakutakse välja toeõigluse mudel, mis lähtub iga noore ainulaadsest teekonnast ning rõhutab kohandatud toe vajadust. See aitab rohkem arvestada noorte kogemuste ja vaatenurkadega. Mudelist lähtuv mõiste „noored haridus- ja tööelulistes üleminekutes“ nihutab tähelepanu staatiliselt kategoorialt noorte arengulisele teekonnale ning rõhutab haavatavuse ajutist ja olukorrast sõltuvat iseloomu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploring Youth in Action: Effects and outcomes of the Youth in Action Programme from the perspective of project participants and project leaders
(Archimedes, 2012) Fennes, Helmut; Gadinger, Susanne; Hagleitner, Wolfgang
This study was implemented as part of the project "Research-based Analysis and Monitoring of the Youth in Action Programme" (RAY) which aims to explore the effects of the Youth in Action Programme (YiA) of the European Union, in particular on young people, youth workers and youth leaders involved in the projects funded by it, but also on the organisations, groups and other bodies promoting it and on the local environments and communities where these projects take place. The RAY project aims to study these effects in general, not only with respect to the explicit intentions of the YiA Programme, therefore seeking to contribute to the generation of new knowledge about the processes and outcomes of non-formal education activities, in particular in the youth field. At the same time, the RAY project aims to contribute to quality assurance and development in the implementation of the YiA Programme and to evidence-based and research-informed youth policy development.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Guiding principles for a successful youth outreach and engagement program in city planning projects
(Tartu Ülikool, 2023) Jacobs, Anna; Bardone, Emanuele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Impact Assessment of the Youth Programme in Estonia 2000-2006
(Tartu Ülikool, 2007) Murakas, Rein; Linnasmäe, Hanna-Liina; Veski, Lauri; Rämmer, Andu; Alvela, Agnes; Beilmann, Mai; Lepik, Anu; Maasalu, Aive
The YOUTH programme, the EU’s educational programme offering opportunities for young people between 15 and 25 to prove themselves, continue their self-development and take an active role in the society, was initiated in 2000. In 2006, the YOUTH programme was completed and the final impact assessment was announced. In Estonia, the programme assessment was carried out by the researchers of the Department of Sociology and Social Policy at the University of Tartu. The assessment included a secondary analysis of materials relating to the programme, questionnaire-based Internet surveys, focus group interviews with the contact persons and the participants in the programme, and discussions with co-workers of the National Agency for the YOUTH programme.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Interim Evaluation of the "Youth in Action" programme in Estonia 2007-2009
(Archimedes, 2010) Murakas, Rein; Beilmann, Mai; Ilves, Kadi; Veltmann, Vello; Soo, Kadri; Rämmer, Andu; Nestor, Andreas; Siirak, Kessu; Kukk, Kristel
Youth in Action is an EU programme, which aims to promote active citizenship, solidarity and tolerance among young Europeans. After three years (2007-2009) of action it is time for interim evaluation of the programme. In Estonia, the programme assessment was carried out by the researchers of the Institute of Sociology and Social Policy at the University of Tartu. The assessment included a secondary analysis of materials relating to the programme, questionnaire-based Internet surveys, interviews with the participants in the programme, and discussions with co-workers of the National Agency for the Youth In Action programme.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Low cardiorespiratory fitness and obesity for ADHD in childhood and adolescence: A 6‐year cohort study
(2020-12-20) Muntaner Mas, Adrià; Ortega, Francisco B.; Femia, Pedro; Kiive, Evelyn; Evelyn, Diva; Mäestu, Jarek; Franke, Barbara; Reif, Andreas; Faraone, Stephen V.; Harro, Jaanus
Attention-deficit/hyperactivity disorder (ADHD) is a prevalent disorder in childhood and identifying risk factors associated with developing ADHD during childhood and adolescence is relevant from a clinical and epidemiological point of view. This work examines (1) whether overweight/obesity and low cardiorespiratory fitness (CRF) are associated with increased ADHD symptoms in childhood (cross sectional analysis), and (2) whether overweight/obesity and low CRF levels during childhood predict increased ADHD symptoms in adolescence (longitudinal analysis). Data were examined from a longitudinal study of Estonian inhabitants who took part in the European Youth Heart Study (EYHS) in 1998 and 1999 (baseline age 9 years), who were re-evaluated 6 years later as part of the longitudinal Estonian Children Personality Behaviour and Health Study (ECPBHS). CRF was determined via an incremental maximal cycle-ergometer test, overweight/obesity was based on body mass index (BMI), and the 7-point af Klinteberg Hyperactivity Scale was used to assess ADHD symptoms at both time points. In the cross-sectional analysis, children with overweight/obesity were at greater risk of ADHD symptoms compared to underweight/normal-weight children, as were those unfit compared to fit children (OR=1.92 and 95%CI=1.02–3.55, and OR=1.84 and 95%CI=1.13–2.98, respectively). The cross-sectional association between BMI and ADHD symptoms was mediated by CRF (z=2.116, 42.9%; p=0.034). The longitudinal analysis showed being unfit in childhood was associated with a greater risk of increased ADHD symptoms 6 years later in adolescence (OR=2.26 and 95%CI=1.14–4.47), even after adjusting for baseline ADHD symptoms and BMI. Our result suggests that being unfit is an additional risk factor for increased ADHD symptoms during childhood and adolescence. The association between BMI and ADHD symptoms was mediated by CRF in the cross-sectional analysis and no association was seen between overweight/obesity and increased ADHD symptoms.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Operationalising ISRD evidence for youth justice in Estonia: a child‑rights framework for proportionate, least‑restrictive responses
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-15) Markina, Anna; Soo, Anneli, juhendaja; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kui noor läheb seadusega pahuksisse – millist reaktsiooni ta päriselt vajab? Iga vanem loodab, et tema laps ei satu kunagi politsei ega kohtu vaatevälja. Ometi proovivad enamik noori teismeeas piire – mõnikord ka seadust rikkudes. Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud kriminoloogia doktoritöö küsib: kuidas reageerida nii, et noor õpiks, aga talle ei jääks elu alguses „kurjategija“ silti külge? Anna Markina tugineb rahvusvahelise noorte hälbiva käitumise uuringu ISRD andmetele, mida on Eestis kogutud kolmes laines. Küsimustikud näitavad, kui paljud 12–16-aastased on varastanud, kakelnud, tarbinud alkoholi või olnud vägivalla ohvrid – ka siis, kui politsei sellest kunagi teada ei saa. Tulemused kinnitavad: enamik noori „kasvab välja“ väiksematest rikkumistest, eriti kui kodu, kool ja võrgustik pakuvad tuge. Seetõttu ei peaks karistus olema esimene valik. Kui riik vastab ainult karistusega ega paku noorele tuge ja võimalust muutusteks, võib ka väikseim rikkumine saada kriminaalse karjääri alguseks. Töö keskmes on 2018. aasta alaealiste erikohtlemise reform. Selle järel kadusid alaealiste komisjonid ning suurem roll anti prokurörile ja kohtule. Seadus näeb ette, et 14–17-aastast tuleb eelistatult suunata hoiatuse, konfliktivahenduse, sotsiaalprogrammide, ühiskondliku töö ning ravi- ja nõustamisteenuste poole. Vabadusekaotus jääb viimaseks abinõuks. Reformi alguses kardeti, et „leebem“ reageerimine tekitab karistamatuse tunde ja kasvatab kuritegevust, kuid doktoritöö näitab, et seda ei ole juhtunud. Töös võrreldakse Eesti süsteemi lapse õiguste konventsiooni ja Euroopa „lapsesõbraliku õigusemõistmise“ põhimõtetega. Järeldus on ettevaatlikult optimistlik: liigume õiges suunas, kui koolid, lastekaitse, sotsiaal- ja õigussüsteem suudavad hoida noore fookuses. Arukas reageerimine noorte õigusrikkumistele ei küsi ainult, mis tegu tehti, vaid ka seda, milline noor on meie ees ja milline sekkumine aitab tal päriselt eluga edasi minna.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Risk factors, etiology and long-term outcome in young ischemic stroke patients in Estonia
(2021-10-11) Schneider, Siim; Kõrv, Janika, juhendaja; Vibo, Riina, juhendaja; Tartu ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Noores eas on insuldil sageli laastav mõju, sest selles vanuses inimestel on tavaliselt perekondlike ja töökohustuste koorem kõige suurem. Viimase paarikümne aasta jooksul on oluliselt kasvanud insulti haigestumus alla 55-aastaste seas. See tõus on toimunud isheemilise insuldi ehk ajuinfarkti arvelt. Ajuinfarkti põhjuseks on aju verevarustuse häire arteri sulguse tõttu. Ajuinfarkti haigestumuse suurenemist on seletatud muu hulgas sellega, et riskitegurite – vähese liikumise, suitsetamise, ülekaalu, kõrgenenud vererõhu jt – levimus on märgatavalt kasvanud. 2003.–2012. aastal Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis ravil olnud 18–54-aastaste ajuinfarkti patsientide uuring kinnitas, et traditsioonilised insuldi riskitegurid olid noorte seas levinud. Ligikaudu pooltel esines kõrgvererõhktõbi või oli vere kolesteroolisisaldus suurenenud ning kolmandik suitsetas. Kõrge vererõhk, südame rütmihäired jt riskitegurid esinesid Eesti noortel patsientidel sagedamini kui teistes Euroopa riikides ja selle poolest sarnanesid Eesti patsiendid endast mitukümmend aastat vanemate insulti haigestunutega. Lisaks näitas uuring, et noorte patsientide seas, kellel tekkis vahetult pärast insulti kopsupõletik või mõni muu infektsioon, oli 5-aasta suremus suurem, kui neil, kellel infektsioone ei olnud. Miks see nii oli, pole täpselt teada. Põhjused võivad peituda pikemas haiglaravis ja taastusravi hilisemas alguses või infektsiooni põhjustatud põletikureaktsioonis, mis pärsib aju võimet taastuda. Keskmiselt viis aastat pärast insulti oli noorte insuldipatsientide hinnang oma elukvaliteedile mittehaigestunutega võrreldes oluliselt halvem. Uuringust selgus, et halvaks hindasid oma elukvaliteeti need, kellel esinesid muu hulgas depressiooni tunnused või võimetus töötada täiskoormusega. Üllatuslikult oli aga neil patsientidel, kes olid suhteliselt hästi taastunud, oma hinnang elukvaliteedile tervetest inimestest isegi parem. Arvatavasti on see seotud üldise tänutundega, mis on tekkinud vaatamata võimalikele haiguse jääknähtudele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Youth in the Kaleidoskope: Civic Participation Types in Estonia and the Czech Republic
(2018) Beilmann, Mai; Kalmus, Veronika; Macek, Jakub; Mackova, Alena; Šerek, Jan
This paper presents an exploratory typological analysis of young people (aged 15–30) as political and civic actors in Estonia and the Czech Republic. We compare youth civic engagement patterns in these two East European countries, sharing similar socio-historical contexts, and analyse the sociodemographic and attitudinal profiles of the resulting participation types. The study draws on Estonian and Czech data sets collected from November to December 2016 within the Horizon 2020 project CATCH-EyoU – Constructing AcTive CitizensHip with European Youth: Policies, Practices, Challenges and Solutions. Two independent methods (latent class analysis and cluster analysis) demonstrated shared patterns in the political and civic activities employed by the Estonian and Czech participants, suggesting the existence of four clearly distinguishable types of young citizens. A more detailed analysis revealed that the socio-demographic and attitudinal profiles of active young people, and therefore, the factors of political socialization, differed quite substantially in the two countries