Keskkonnatehnoloogia õppekava magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30347

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 89

Akende suuruse ja omaduste varieerimise mõju hoone energiatõhususele
(Tartu Ülikool, 2015) Haugas, Märten; Mauring, Tõnu, juhendaja
Akna soojuskadude vähendamine kõrge energiatõhususega hoones
(Tartu Ülikool, 2013) Kalbe, Kristo; Mauring, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Alumiiniumi käitumine põlevkivituha leostumisel
(Tartu Ülikool, 2010) Joosu, Lauri; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
Anaeroobse ammooniumi oksüdatsiooni protsessi kiirendamine annuspuhastis redokspotentsiaali kontrolli abil
(Tartu Ülikool, 2016) Mihkelson, Jana; Zekker, Ivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Arabidopsis thaliana CRK kinaaside roll õhulõhede regulatsioonis
(Tartu Ülikool, 2014-08-14) Pallon, Andres; Merilo, Ebe, juhendaja; Kollist, Hannes, juhendaja
Avaveelise tehismärgala efektiivsus põllumajandusliku hajukoormuse vähendamiseks
(Tartu Ülikool, 2018) Kill, Keit; Kasak, Kuno, juhendaja; Pärn, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Toitainete ärakanne põllumajandusmaadelt hajukoormuse näol põhjustab veekogudes eutrofeerumist. Taimede poolt omastamata jäänud toitained leostuvad pinnaveekogudesse, mistõttu hajukoormuse vähendamiseks on vajalik rakendada meetmeid. Avaveelised tehismärgalad puhastavad vett efektiivselt, on looduslähedased ning bioloogiliselt mitmekesised. Lõuna-Eestis asuv esimene hajukoormuse vähendamiseks voolusängile rajatud Vända avaveeline tehismärgala koosneb settetiigist ja kahest madalaveelisest märgalast, mis on taimestatud hundinuiadega (Typha latifolia). 2017. aasta märtsist kuni 2018. aasta aprillini kogutud andmete põhjal vähendas Vända tehismärgala fosforit 17,5 kg/ha*a. Aastane puhastusefektiivsus fosfaadi puhul oli 9,4% ja üldfosfori puhul 12,0%, olles soojemal perioodil vastavalt 44,6% ja 32,4%. Fosfaadi ja üldfosfori puhastusefektiivsusel oli tugev logaritmiline seos vooluhulgaga, mis näitab, et väiksem vooluhulk ja pikem vee viibeaeg soodustab fosfori vähendamist märgalas. Orgaanilise süsiniku aastane vähenemine märgalas oli 3300 kg/ha*a, kuid üllatuslikult suurenes üldlämmastiku sisaldus märgalas 1375 kg/ha*a. Üldlämmastiku ja nitraatlämmastiku kontsentratsioonid suurenesid aastas vastavalt 20,8% ja 28,5%. Nende tulemuste põhjal on voolusängile rajatud avaveeliste tehismärgalade käivitumise periood põhjamaades küllaltki pikk ning Vända tehismärgalas on kolm aastat peale rajamist puhastusefektiivsused küllaltki tagasihoidlikud.
Biogaasi transpordikütusena kasutamise majanduslike, tehnoloogiliste ja keskkonnaaspektide analüüs
(Tartu Ülikool, 2013) Ruul, Martin; Roose, Antti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Biosöe mõju horisontaalvoolulise pinnasfiltersüsteemi toimimise efektiivsusele
(Tartu Ülikool, 2017) Sarjas, Jürgen; Truu, Jaak, juhendaja; Kasak, Kuno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Biosöe võimalikud rakendused biogaasi tootmisel: biogaasi toodangu suurendamine versus kasvuhoonegaaside vähendamine
(Tartu Ülikool, 2016) Seevri, Kristi; Tenno, Taavo, juhendaja; Pitk, Peep, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Cr(VI) pikaajaline leostumine Jordaania hüdratiseerunud põlevkivituhast
(Tartu Ülikool, 2015) Kõue, Kristjan; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Liira, Martin, juhendaja; Puura, Erik, juhendaja
Ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera L.) levik ja populatsiooni seisundit ohustavad tegurid Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Pitsal, Selve; Maran, Tiit, juhendaja; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Eesti majutusettevõtete keskkonnategevus
(Tartu Ülikool, 2023) Uiboleht, Kertu; Moora, Harri, juhendaja; Poom, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö eesmärk oli välja selgitada Eesti majutusettevõtete keskkonnategevuse arendamise põhjused ja edutegurid. Töös uuriti, miks Eesti majutusettevõtted keskkonnategevusi rakendavad, milliseid keskkonnajuhtimisvahendeid kasutatavad ja mis tagab majutusettevõtete keskkonnategevuse edukuse. Kasutati kahte uurimismeetodit: majutusettevõtetele saadeti küsimustik ja lisaks viidi läbi pool-struktureeritud intervjuud kolme ettevõtte esindajaga. Tulemustest saab järeldada, et Eesti majutusettevõtete keskkonnategevuse rakendamise peamiseks põhjuseks on majanduslik kasu ehk kulude kokkuhoid. Üha rohkem liiguvad majutusettevõtted süsteemse keskkonnajuhtimise poole, eelkõige rakendades Green Key märgist ja keskkonnajuhtimisvahendeid. Eesti majutusettevõtete kogemusel on keskkonnategevuse põhiliseks eduteguriks ettevõtte juhtkonna või omaniku keskkonnateadlikkus ja toetus.
Eestis tekkinud tekstiilijäätmete taaskasutamisvõimalused isolatsioonimaterjalina
(Tartu Ülikool, 2017) Mutli, Mario; Noorvee, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Järjest enam on hakatud uurima alternatiive tänapäeval põhiliselt kasutatavatele isolatsioonimaterjalidele. Katsetusi on tehtud paljude erinevate materjalidega (pillroog, tööstuslik kanep jm), kuid tihtilugu on need jäänud ainult teadustöö tasemele. Uuringud on näidanud, et tekstiilijäätmetest tehtud isolatsoonimaterjali soojustusjuhtivus on 0,033 W/m K, mis on võrdväärne tänapäeval põhiliselt kasutatava kivivillale ja EPS-le. Lisaks on maailmas juba ka mõned ettevõtted, kes kasutavad tekstiilijäätmeid isolatsioonimaterjalide tootmiseks. Antud magistritöö raames anti ülevaade Eestis iga-aastaselt tekkinud teksitiilijäätmete kogustest ja sellest, kui suurt osa neist ja kuidas saaks potensiaalselt kasutada isolatsioonimaterjalide tootmiseks. Seejuures anti ka soovitusi, kuidas oleks võimalik vältida tekstiilijäätmete sattumist olmeprügisse ja suurendada nende taaskasutust. Töö tulemusena järeldati, et Eestis tekkivatest tekstiilijäätmetest oleks võimalik toota isolatsioonimaterjali. Näiteks 2015. Aastal Eestis tekkinud tekstiilijäätmetest, kui neist oleks õnnestunud kokku koguda määrdumata materjaline 50%, oleks saanud toota 247 170 m3 isolatsioonimaterjali, millega saaks soojustada 20 cm paksuse isolatsioonikihiga 4 400 kahekorruselist ja 100 m2 ehitusalase pindalaga eramut või 664 kortermaja 24 korteriga. Küsitluse järgi on tekstiilijäätmete põhilised materjalid puuvill, polüester ja vill, mis sobivad isolatsioonimaterjali valmistamiseks. Suureks probleemiks on see, et ~90% tekstiilijäätmetest on olmeprügi hulgas, mistõttu on need määrdunud ja neid ei saa kasutada isolatsioonimaterjali tootmiseks. Seega tuleks rakendada ka tekstiilijäätmetele liigiti kogumiseks kogumispunkte ja kogumissüsteeme. Veel täpsema ülevaate saamiseks tekstiilijäätmete tekkimise kohta tuleks uuringusse kaasata kodanikud, samuti näiteks restoranid ja majutusasutused, kus ka ilmselt palju tekstiilijäätmeid tekib. Lisaks tuleb teha tasuvusanalüüs ja välja selgitada, mis kujuneks tekstiilijäätmetest tehtud isolatsioonimaterjali hinnaks.
Elektrienergia tarbimise ajaline kattuvus päikesepaneelide tootlikkusega liginullenergiahoones
(Tartu Ülikool, 2015) Eero, Evert; Mauring, Tõnu, juhendaja
Elektripinge mõju denitrifikatsiooni protsessile mikrobioloogilises elektrosünteesirakus
(Tartu Ülikool, 2017) Lust, Rauno; Mander, Ülo, juhendaja; Kasak, Kuno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elektroonikaromude bioleostumise protsesside uurimine
(Tartu Ülikool, 2021) Mäesalu, Kady; Menert, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva arenenud ühiskond on kaasa toonud hulgaliselt elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid. E-jäätmetega seotud regulatsioonid muutuvad aina karmimaks ning pooldatakse tehnoloogiaid, mis hõlmavad metallide taaskasutamist ja ringlussevõttu. Metallide taastamiseks e-jäätmetest kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid: püro-, hüdro- ja biohüdrometallurgiat. Käesoleva töö eesmärk on uurida purustatud elektroonikaromude kaheastmelist metallide bioleostumise protsesse ning määrata mikroorganismide arvukus anaeroobses ja aeroobses protsessis. Samuti on eesmärgiks uurida, millised väärtuslikud metallid leostusid protsessidest välja.
Erinevate taimeliikide mõju mikrobioloogilisele metaani- ja lämmastikuringele ning CH4 ja N2O emissioonidele riimveest mõjutatud rannikul
(Tartu Ülikool, 2020) Pille, Kristin; Espenberg, Mikk; Mander, Ülo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rannikualad on mitmekesised ökosüsteemid, mis kujunevad mitmete tegurite koosmõjul. Oma mitmekesisuse ning varieeruvusega pakuvad nad mitmeid elutähtsaid ökosüsteemi teenuseid. Tänapäeva üha intensiivistuv inimtegevus ning kliimamuutustega kaasnevad häiringud on suurendanud mõjusid rannikualadele. Erinevad taimed mõjutavad rannikumulla mikroobikooslusi, mõjutades sealseid mikrobioloogilisi metaani- ja lämmastikuringet. Mikrobioloogiliste aineringe häiringute tagajärjel võib aga keskkonda emiteerida kahjulikke kasvuhoonegaase, nagu metaani CH4 ning dilämmastikoksiidi N2O. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida erinevaid riimveelisi rannikualasid Lääne-Eestis ja Ida-Hiinas ning seal kasvavate taimeliikide mõju mikrobioloogilisele metaani- ja lämmastikuringele. Erinevate metaani- ja lämmastikuringe protsesside toimumise potentsiaali määrati protsessile spetsiifiliste markergeenidega. Metaaniringes osalevaid mikroorganisme tuvastati järgmiseid geene kvantifitseerides: metaani tootvaid metanogeenid (mcrA) ning metaani tarbijaid metanotroofid (pmoA). Lämmastikuringes uuriti järgnevaid protsesse: lämmastiku fikseerimine (nifH), nitrifikatsioon (bakterite ja arhede amoA), denitrifikatsioon (nirS, nirK, nosZI, nosZII), dissimilatoorne nitraadi redutseerimine ammooniumiks (nrfA), anaeroobne ammooniumi oksüdatsioon (ANAMMOX spetsiifiline 16S rRNA geen) ning täielik ammooniumi oksüdeerimine (COMAMMOX spetsiifiline 16S rRNA geen). Lisaks uuriti lämmastiku- ja süsinikuringet ühendavat nitritist sõltuvat anaeroobset metaani oksüdeerimist (n-damo spetsiifiline 16S rRNA geen). Neist nelja protsessi vaheetappides – nitrifikatsioon (k.a COMAMMOX), denitrifikatsioon, DNRA ja nitrifitseerijate denitrifikatsioon, käigus võib eralduda keskkonda kahjulikku kasvuhoonegaasi N2O-d. Keskkonnategurite mõju rannikukoosluste mikroorganismidele hinnati metaani ja naerugaasi emissioonide kontsentratsioone mõõtes kambermeetodil ning nende olulisi seoseid geeni- ning keskkonnaparameetrite vahel erinevate statistiliste meetoditega (Spearmani korrelatsioonikoefitsent, ANOVA). Antud magistritöö tulemustest järeldus, et taimed mängivad olulist rolli kasvukeskkonna kujundamises ning seeläbi kahjulike kasvuhoonegaaside heitkoguste emiteerimises. Erinevad keskkonnatingimused määrasid uurimisalade koosluse struktuuri. Keskkonnatingimused soodustasid COMAMMOX-i protsessi läbiviivate mikroorganismide aktiivsust Spartina ja Scirpuse ning kare-kaislaga katsealal, kus mikroorganismide kohastumuste eelistuste kohta rannikusetetes teatakse vähe. ANAMMOX-i suurim 43 geneetiline potentsiaal Hiina katsealadel näitas, et üleliigne lämmastik redutseeriti nii, et minimaalselt eraldus kahjulikku dilämmastikoksiidi. Hiina uurimisala keskkonnatingimused soodustasid nitrifikatsiooni toimumist, seevastu Eestis emiteerus kahjulik N2O-d peamiselt mittetäieliku denitrifikatsiooni tulemina. Uurimisalad erinesid üksteisest peamiselt üldsüsiniku protsentuaalsuse ja anaeroobsete tingimuste poolest, mis pakkus soodsat elukeskkonda just nirK geeni omavatele mikroorganismidele. Suurimad emissioonide kontsentratsioone näidati vanema Spartina alterniflora´ga kaetud alal, kus metaani eraldus võrreldes Eesti alaga märkimisväärselt ligi neli korda rohkem. Eestis täheldati suuremaid metaanikoguseid lagedalt alalt, kus dilämmastikoksiidi emiteerus rohkem hariliku pillirooga (Phragmites australis) katsealalt. Metaani tarbivate mikroorganismide aktiivsus oli seotud metaani suuremate emissioonidega. Dilämmastikoksiidi korral täheldati oluline seos taimeliigi vanuse ning biomassiga, kus nooremad taimed leevendasid kasvuhoonegaasi emiteerumist atmosfääri. Seevastu taimede puhkeperioodil tuvastati tihe konkurents protsesside läbiviimiseks vajalike substraatide vahel mikroorganismidega, mille tõttu vähenesid kasvuhoonegaasi kogused. Lämmastiku- ja süsinikuringet ühendava n-damo suurimat geneetilist potentsiaal leiti pillirooga ja lagedalt mudaselt alalt, kus eelnimetatud protsess leevendas metaanikoguste paiskamist atmosfääri. Parema kaitse tagamiseks on oluline mõista rannikualades toimuvaid protsesse ning nende seoseid erinevate keskkonnaparameetritega. Taimede potentsiaali vahendada emissioonide vooge ning risosfääris toimuv suhe väärib tähelepanu, sest see võib muuta meie arusaama, kuidas taimed reageerivad lämmastikuühendite kasvule, soolsusele, merevee tõusu või muudele kliimamuutusest intensiivistuvatele teguritele. Uued teadmised ning varasemate teadmiste kinnitused aitavad mõista, kuidas toimub keerukas ranniku ökosüsteem mikroorganismide vaatevinklist ning kuidas seda on võimalik mõjutada taimedega.
Escherichia coli biosensori kasutamine suplusvee kvaliteedi hindamiseks
(Tartu Ülikool, 2020) Väling, Ingrid; Rinken, Toonika; Jõgi, Eerik; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli biosensori konstrueerimine Escherichia coli määramiseks looduslikus vees ja selle alusel vee mikrobioloogilise saastatuse hindamine Tartu Anne kanali näitel. Biosensoriga saadud tulemusi võrreldi mikrobioogiliste külvide ning qPCR meetodite abil saadud tulemustega, et hinnata eri meetoditel saadud tulemuste kokkulangevust. Töös uuriti ka vees leiduvate kolivormsete bakerirakkude ning osaliselt ja täielikult lagunenud E. coli rakkude poolt põhjustatud efekti biosensori mõõdetavas signaalis. Magistritöö käigus konstrueeriti biosensor ning viidi läbi E. coli analüüsid kasutades konstrueeritud biosensorit, mikrobioloogiliste külvide meetodit ning qPCR-analüüsi. Konstrueeritud biosensori lineaarne tööpiirkond asus vahemikus 101 – 107 CFU/ml ning määramispiiriks oli < 10 CFU/ml PBS-puhvris ning < 30 CFU/ml Anne kanali veeproovides. Ühe analüüsi läbiviimiseks kuluv aeg oli 20 minutit. Kolmel meetodil (mikrobioloogilised külvid, qPCR ja E. coli biosensor) analüüsitud Anne kanali veeproovide tulemustest selgus, et E. coli ja kolivormsete bakterite arvukus oli suurim augustikuu kolmandal nädalal, seevastu kui qPCR meetodiga saadud tulemused näitasid E. coli suurimat kontsentratsiooni ligikaudu kaks nädalat varem. Erinevate meetodite signaalide dünaamika erinevused on seletatavad elusate ja surnud rakkude suhte osakaalu muutumisega veeproovides. Biosensoriga registreeritud kõrgeim E. coli kontsentratsioon veeproovis oli orienteeruvalt 40 korda kõrgem mikrobioloogiliste külvidega registreeritud kõrgeimast E. coli kontsentratsiooni väärtusest. qPCR meetodiga saadud tulemused olid biosensori tulemustustest orienteeruvalt 4 korda madalamad. Biosensori signaali kõrged väärtused on tingitud sellest, et biosensor määrab nii elusaid, surnuid kui ka „uinunud“ bakterirakke, kuid lisaks registreerib teatud määral ka lagunenud rakkude membraani fragmentidel asetsevaid membraanvalke ning oma osakaalu annavad signaalile ka mittekultiveeritavad kolivormsed bakterid. Biosensoriga analüüsiti kolivormsete bakterite ja erinevatel meetoditel lagundatud E. coli rakkude mõju poolt avalduvat efekti biosensori signaalile. Selgus, et kasutatud polüklonaalne anti- E. coli antikeha omas lisaks E. coli bakteritele afiinsust ka kolivormsete mikroorganismide suhtes. qPCR tulemuste alusel arvutatud signaalimuutuste osakaalud langesid katsevigade piires hästi kokku biosensoriga saadud tulemustega, viidates sellele, et mittekultiveeritavate bakterite signaal on suuresti põhjustatud osaliselt lagunenud E. coli bakteritest. Kolivormsete bakterite suurim efekt biosensori signaalile avaldus sügisel kogutud 40 proovides (13.09.2018). Nii mehhaaniliselt ultrahelisondiga kui keemiliselt SDS- detergendi ja lüsosüümiga lagundatud E. coli rakkude mõju analüüsimise tulemustest selgus, et biosensori signaalile avaldus nende mõõdetav mõju seni kuni lagundamisprotsessidega jõuti raku peptidoglükaankihi lagundamiseni lüsosüümiga. Väljapakutud biosensortehnoloogia on heaks stardiplatvormiks suplusvee ohutuse kiireks kohapealseks hindamiseks. Ohutuskriterimite täpsemaks formuleerimiseks oleks edaspidi vaja põhjalikumalt iseloomustada erinevate bakteriliikide poolt põhjustatud signaali muutusi, samuti elusate ja surnud mikroorganismide sessoonseid osakaalude muutusi biosensori signaalis. Kui osutub vajalikuks biosensori määramispiiri alandamine, on võimalik seda lihtsalt teha proovi ruumala suurendamisega, mis ei vaja mingeid täiendavaid protseduure kui pikendab proovi voolutamiseks (ja seega ka analüüsiks) kuluvat aega. Aparatuuri mõõtmete vähendamisel on võimalik analüüsiseadmete loomine veeproovide automaatseks kohapealseks monitooringuks.
Escherichia coli ja Enterococcus sp sisaldus sademevee reostuse indikaatorina Harku ja Mustjõe sademevee väljalaskude valgalade näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Nurk, Liisa-Mai; Rinken, Toonika; Jõgi, Eerik; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Joogi- ja suplusvee fekaalse reostuse hindamiseks on indikaatorliikidena kasutusel nii Escherichia coli ja kui ka Enterococcus sp. Käesolevas töös kasutati neid indikaatorliike fekaalse reostuse hindamiseks sademevees. Uuringualaks olid Tallinnas asuvad Harku ja Mustjõe sademevee valgalad, mille suublaks on Kopli laht. Uuringu käigus kaardistati põhjalikult Harku ja Mustjõe sademevee valgalad, hinnati indikaatorliikide sisaldust sademevees ja töötati välja metoodika, mille abil on võimalik tuvastada reostajad. Väljapakutud metoodika abil tuvastati 10 kinnistut, mis juhtisid reovett sademeveekanalisatsiooni ning analüüsiti reostuste põhjuseid. Reostuste põhjused olid vanad likvideerimata või amortiseerunud ühendused, uued ühendused, mis ekslikult olid sademevette juhitud ja hooldamata kanalisatsioonitorustik. Kuigi metoodika annab kõige efektiivsemaid tulemusi soojal ja kuival perioodil, oleks tulevikus vajalik uurida ka indikaatorliikide sisalduste muutusi aastaaegade vaheldumisel.
Fosfori fraktsioneerimine kaltsiumirikastes pinnasfiltermaterjalides
(Tartu Ülikool, 2013) Jakobsoo, Indrek; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond

Sirvi

Sirvi Keskkonnatehnoloogia õppekava magistritööd – Master's theses Pealkiri järgi