Keskkonnatehnoloogia õppekava

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30345

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 167

3D fotogramm-meetria abil kuuseokste ehituslike variatsioonide uurimine
(Tartu Ülikool, 2024) Jeets, Gregor; Pisek, Jan, juhendaja; Borysenko, Oleksandr, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metsaökosüsteemide hindamise üheks kõige olulisemaks parameetriks on lehe pindalaindeks (LAI), kuid selle hindamist segab võrade ning võrsete vastastikune varjutamine. Lehtede vastastikuse varjutamise hindamiseks kasutatakse võrse kogupindala ja silueti pindala suhet (STAR). Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida 3D fotogramm-meetria baasil tehtud võrsete mudelite ehituslikke variatsioone. Mudelite põhjal leitud STAR väärtuseid võrreldi võrsete vastastikuse varjutamise hindamiseks. Uuringu tulemused näitasid, et sama oksa erinevate aastate võrsed on oma vastastikuse varjutamise poolest sarnaste väärtustega. Uuringus kasutatud sinise valguse 3D fotogramm-meetria meetod tõestas, et tegemist on täpse ning lihtsa viisiga võrsete modelleerimisel.
Akende suuruse ja omaduste varieerimise mõju hoone energiatõhususele
(Tartu Ülikool, 2015) Haugas, Märten; Mauring, Tõnu, juhendaja
Akna päikesevarju toime Eesti kliimas - analüüs simulatsiooniprogrammiga COMFEN
(Tartu Ülikool, 2013) Ainsaar, Andra; Mauring, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Akna soojuskadude vähendamine kõrge energiatõhususega hoones
(Tartu Ülikool, 2013) Kalbe, Kristo; Mauring, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Akustilise profileerimise andmete rakenduse analüüs Liivi lahe maastikulis-ökoloogilise kaardi täpsustamiseks
(Tartu Ülikool, 2013) Tsyrulnikova, Sofya; Tsyrulnikov, Arkady, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
Alumiiniumi käitumine põlevkivituha leostumisel
(Tartu Ülikool, 2010) Joosu, Lauri; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
Anaeroobse ammooniumi oksüdatsiooni protsessi kiirendamine annuspuhastis redokspotentsiaali kontrolli abil
(Tartu Ülikool, 2016) Mihkelson, Jana; Zekker, Ivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Anaeroobse käitlemise mõju veiseläga antibiootikumiresistentsete bakterite ja patogeenide sisaldusele
(Tartu Ülikool, 2014-08-14) Mutli, Mario; Tiirik, Kertu, juhendaja
Antropogeense gadoliiniumi anomaalia Emajões Tartu linna piires
(Tartu Ülikool, 2019) Kuusma, Elina; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös uuriti Gd ja teiste REE-de sisaldusi Emajões, Tartu Ülikooli keemiahoone kraanivees ja Tartu reoveepuhasti väljavoolus. Eesmärgiks oli hinnata antropogeense Gd sisaldust Tartu heitvees, kraanivees ja Emajões, tuvastada võimalik anomaalia ning selle tekkeallikas. Uurimiseks koguti 5 veeproovi, mis läbisid eelkontsentreerimise protseduuri, ning mida analüüsiti induktiivsidestatud plasma massispektromeetri (ICP-MS) meetodiga. Katse tulemused näitavad, et antropogeense Gd anomaalselt kõrge sisaldus esineb Tartu reoveepuhasti väljavoolus ning on tõenäoliselt põhjustatud TÜ Kliinikumis MRT-uuringute jaoks kasutatavatest gadoliiniumipõhistest kontrastainetest. Emajões ja TÜ keemiahoone kraanivees anomaalseid Gd-kontsentratsioone ei tuvastatud. Kuigi summaarne REE-de sisaldus oli kõrgeim jõevee proovides, ei tuvastatud antropogeense gadoliiniumi anomaaliat, seega mõjutab REE-de kontsentratsiooni jõevees peamiselt looduslik taust. Kõigis jõevee proovides esinesid väga sarnased REE-de sisaldused. Põhjaveest pärinevas kraanivees esinesid kõige madalamad REE-de kontsentratsioonid ilmselt seetõttu, et selles sisaldub oluliselt vähem kolloidosakesi kui jõe- ja heitvees. Kraanivees antropogeense Gd anomaaliat ei tuvastatud. Kuna Emajõega analoogsetes jõgedes on täheldatud aastaaegadest sõltuvat REE-de sisalduste varieerumist, esineb sarnane REE-de käitumine tõenäoliselt ka Emajões. Seetõttu oleks vajalik analüüsida Emajõe vett pikema ajaperioodi jooksul ning võtta proove erinevatel aastaaegadel, et andmeid hiljem omavahel võrrelda.
Arabidopsis thaliana CRK kinaaside roll õhulõhede regulatsioonis
(Tartu Ülikool, 2014-08-14) Pallon, Andres; Merilo, Ebe, juhendaja; Kollist, Hannes, juhendaja
Arhede arvukuse ja mitmekesisuse iseloomustamine Paistu hübriidse tehismärgala pinnasfiltrites
(Tartu Ülikool, 2014-08-14) Saare, Kadri; Oopkaup, Kristjan, juhendaja; Espenberg, Mikk, juhendaja
Avaveelise tehismärgala efektiivsus põllumajandusliku hajukoormuse vähendamiseks
(Tartu Ülikool, 2018) Kill, Keit; Kasak, Kuno, juhendaja; Pärn, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Toitainete ärakanne põllumajandusmaadelt hajukoormuse näol põhjustab veekogudes eutrofeerumist. Taimede poolt omastamata jäänud toitained leostuvad pinnaveekogudesse, mistõttu hajukoormuse vähendamiseks on vajalik rakendada meetmeid. Avaveelised tehismärgalad puhastavad vett efektiivselt, on looduslähedased ning bioloogiliselt mitmekesised. Lõuna-Eestis asuv esimene hajukoormuse vähendamiseks voolusängile rajatud Vända avaveeline tehismärgala koosneb settetiigist ja kahest madalaveelisest märgalast, mis on taimestatud hundinuiadega (Typha latifolia). 2017. aasta märtsist kuni 2018. aasta aprillini kogutud andmete põhjal vähendas Vända tehismärgala fosforit 17,5 kg/ha*a. Aastane puhastusefektiivsus fosfaadi puhul oli 9,4% ja üldfosfori puhul 12,0%, olles soojemal perioodil vastavalt 44,6% ja 32,4%. Fosfaadi ja üldfosfori puhastusefektiivsusel oli tugev logaritmiline seos vooluhulgaga, mis näitab, et väiksem vooluhulk ja pikem vee viibeaeg soodustab fosfori vähendamist märgalas. Orgaanilise süsiniku aastane vähenemine märgalas oli 3300 kg/ha*a, kuid üllatuslikult suurenes üldlämmastiku sisaldus märgalas 1375 kg/ha*a. Üldlämmastiku ja nitraatlämmastiku kontsentratsioonid suurenesid aastas vastavalt 20,8% ja 28,5%. Nende tulemuste põhjal on voolusängile rajatud avaveeliste tehismärgalade käivitumise periood põhjamaades küllaltki pikk ning Vända tehismärgalas on kolm aastat peale rajamist puhastusefektiivsused küllaltki tagasihoidlikud.
Avaveeliste tehismärgalade potentsiaal põllumajandusliku hajureostuse vähendamiseks Läänemere regioonis
(Tartu Ülikool, 2016) Kill, Keit; Kasak, Kuno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bioenergeetika seadusandlik taust, tehnoloogiad ja kasutamise perspektiivid Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Nõmmik, Marge; Kull, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Biogaasi transpordikütusena kasutamise majanduslike, tehnoloogiliste ja keskkonnaaspektide analüüs
(Tartu Ülikool, 2013) Ruul, Martin; Roose, Antti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Biogas production under co-digestion of food waste with sewage sludge
(Tartu Ülikool, 2013) Kanger, Kärt; Truu, Jaak, juhendaja; Ebner, Christian, juhendaja; University of Tartu. Faculty of Science and Tehnology; University of Tartu. Department of Geography
Biokile tehismärgalasüsteemis kasutatud hüdratiseerunud põlevkivituhast filtermaterjali pinnal
(Tartu Ülikool, 2013) Siitam, Lauri-Olavi; Mõtlep, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
Bioloogiline fosforiärastus reoveepuhastis koos struviidi sadestamisega
(Tartu Ülikool, 2022) Riiet, Risto; Tenno, Taavo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Keemilise, bioloogilise ja mehaanilise fosforiärastustehnoloogia kõrvale on kujunemas alternatiiv struviidi kristallisatsiooni näol. Käesolevas töös uuriti antud protsessi Tartu ja Põlva aktiivmuda, reovee ja settevee näitel. Selle käigus hinnati fosfori leostumisvõimet aktiivmudast anaeroobse töötluse käigus 3 ja 24 tunni jooksul, struviidi sadestamist segatavates annusreaktorites 1 tunni jooksul ning neid protsesse mõjutavaid tegureid. 24 tunni jooksul oli aktiivmudast võimalik välja leostada 1,73% fosforit aktiivmuda kuivainest ning anaeroobse leostumise katsetest täheldati positiivset korrelatsiooni fosfori leostumise ning katseaja ja KHT kontsentratsiooni vahel. Struviidi sadestamisel saavutati kõrgeim fosforiärastus setteveest (54,7%) ning fosforiärastust oli võimalik suurendada nii filtreerimise, pH tõstmise kui ka kristalliseerimistsentrite olemasoluga.
Biometaani kasutuselevõtt mootorikütusena Eestis: Piloot-tootmiskompleksi arendustakistuste analüüs
(Tartu Ülikool, 2016) Lelle, Markus; Roose, Antti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Biosensor sinivetika toksiini mikrotsüstiin-LR määramiseks
(Tartu Ülikool, 2019) Laidma, Rain; Rinken, Toonika, juhendaja; Viirlaid, Edith, juhendaja; Jõgi, Eerik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas bakalaureusetöös konstrueeriti antikeha-aptameer tuvastusmeetodil põhinev biosensor mikrotsüstiin-LR määramiseks ning optimeerida mõõtmismetoodikat. Mikrotsüstiin-LR on tsüanobakterite perekonna Microcystis poolt enimtoodetud toksiin, mis esineb sinivetikate õitsemise ajal. Keemiliselt väga stabiilne ning poolestusajaga kuni 120 päeva, kujutab MC-LR endast ohtu ka pikalt peale tsüanobakterite massilist vohamist veekogudes. MC-LR, olles hepatotoksiin, kahjustab see organismi sattumisel maksarakke ning halvimal juhul võib tekitada maksapuudulikkuse. Biosensori konstrueerimine algas kasutatava aptameeri kontsentratsiooni optimeerimisega. Kasutades erinevaid aptameeride kontsentratsioone koostati esiteks signaali ning aptameeri omavaheline sõltuvusgraafik, mille põhjal otsustati aptameeri kontsentratsioon järgnevateks katseteks. Otsuse tegemisel võeti arvesse nii signaali intensiivsus kui ka aptameeride kontsentratsioon. Mõõtmisteks kõige optimaalsema integratsiooniaja leidmiseks testiti kolme erinevat integratsiooniaega. Valikut tehes võeti arvesse nii signaali tugevus, mis oli arvutatud puhta aptameeri lahuse mõõtesignaali ning integratsiooniaja taustsignaali vahena, kui ka signaali amplituudi kõikumist. Leiti lineaarne sõltuvus MC-LR kontsentratsiooni ning signaali vahel, tõestades et antikeha-aptameer baasil põhinev biosensor mikrotsüstiin-LR määramiseks on võimalik. Kuigi katsetega loodi baas uuele biosensor tehnoloogiale, siis tulevikus peab antud tehnoloogiat täiustama, muutes sensori tundlikumaks, et oleks võimalik määrata Maailma Terviseorganisatsiooni poolt ette antud piirmäär 1 μg/L.

Sirvi

Sirvi Keskkonnatehnoloogia õppekava Pealkiri järgi