ADA :: Meditsiiniteaduste valdkond sirvimine Pealkiri järgi

Kirje

0 Mentaalse simulatsiooni kasutamine kehalise aktiivsuse tõstmisel ning kehaliste võimete arendamisel

(Tartu Ülikool, 2014) Vahter, Krista; Koka, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut

Kirje

12-16-aastaste Eesti koolinoorte poolt terviseprobleemide esinemissagedusele antud hinnangud vastavalt sportimise sagedusele ja organiseeritusele

(Tartu: Tartu Ülikool, 2020) Kajari, Maris; Kuu, Saima, juhendaja; Viru, Mehis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Kirje

12-18-aastaste kooliõpilaste motivatsioonilised tegurid kehalises kasvatuses ning tunni õpikeskkonna tajumine : magistritöö liikumis- ja sporditeaduste alal

(Tartu: Tartu Ülikool, 2002) Israel, Helve

Kirje

12-nädalase koduse treeningprogrammi mõju tsüstilise fibroosiga laste funktsionaalse võimekuse näitajatele

(Tartu: Tartu Ülikool, 2023) Amjaga, Alina; Mets, Monika, juhendaja; Puks, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Kirje

12-nädalase koduse treeningprogrammi mõju tsüstilise fibroosiga täiskasvanute aeroobse võimekuse näitajatele

(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Kama, Kristo ; Riso, Eva-Maria ; Kubja, Riina; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Eesmärk: Hinnata 12-nädalase koduse treeningprogrammi mõju tsüstilise fibroosi diagnoosiga täiskasvanute aeroobsele võimekusele. Metoodika: Vaatlusalusteks olid seitse tsüstilise fibroosi diagnoosiga täiskasvanut vanuses 21-42 aastat, kes sooritasid 12-nädalast kodust treeningprogrammi, mis sisaldas vastupidavust arendavaid tegevusi ning jõu- ja venitusharjutusi. Summaarselt sooritati treeningprogrammi nädalas vähemalt 3 tundi. Vaatlusaluste kopsufunktsiooni (spiromeetria ja PEF), aeroobset võimekust (kuue minuti kõnnitest ehk 6MKT) ja vaimset seisundit (emotsionaalse enesetunde küsimustik) hinnati kahel korral: enne ja pärast 12-nädalast sekkumist. Tulemused: 12-nädalase koduse treeningprogrammi järel vaatlusaluste väljahingatava õhu tippvool ehk PEF suurenes (p<0,05). Muud kopsufunktsiooni näitajad (forsseeritud ekspiratoorne sekundimaht ehk FEV1, forsseeritud ekspiratoorne vitaalkapatsiteet ehk FVC ning FEV1 ja FVC suhe ehk FEV-1%/FVC) püsisid muutumatuna. Sekkumise järgselt ei täheldatud 6MKT-i ajal läbitud distantsi olulist suurenemist, pulsi, hapniku saturatsiooni ning hingelduse ja väsimuse näitajad püsisid muutumatuna. Kodune treeningprogramm ei näidanud mõju tsüstilise fibroosiga täiskasvanute vaimsele seisundile. Täheldati tugevat positiivset korrelatsiooni PEF väärtuse ja 6MKT sooritamisel läbitud distantsi vahel. Kopsufunktsiooni (väljendatuna FEV-1% ja FVC%) mõjutavaks faktoriks oli hapniku saturatsiooni tõus (tugev positiivne seos). Samuti oli kopsufunktsioonil (FVC) keskmine positiivne seos 6MKT sooritamisel läbitud distantsiga. Kokkuvõte: Pärast 12-nädalast kodust treeningprogrammi, mis keskendus füüsilise võimekuse arendamisele ja peamiselt aeroobsele treeningule, suurenes tsüstilise fibroosiga täiskasvanutel kopsufunktsiooni näitaja PEF. Teistes kopsufunktsiooni näitajates (FEV-1, FVC jt), aeroobses võimekuses ja vaimses seisundis täheldati minimaalset paranemist, seega ulatuslikumate ja üldistatavate järelduste tegemiseks on vajalikud edasised suurema valimiga ning pikema sekkumisprogrammiga uuringud.

Kirje

13-18 aastaste mittetreenitud noormeeste kehalise töövõime ja keha koostise seosed ühekordse HIIT treeningu tulemustega

(Tartu: Tartu Ülikool, 2023) Keldoja, Mihkel; Remmel, Liina, juhendaja; Purge, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Kirje

15 - 19 AASTASTE NOORMEESTE KEHALINE AKTIIVSUS VÄLJASPOOL TREENINGAEGA

(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Päslane Diana; Purge Priit; Remmel Liina; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Eesmärk: Magistritöö eesmärgiks on analüüsida 15-19 aastaste regulaarselt treenivate ja mitte treenivate noormeeste treeninguvälist kehalist aktiivsust ja leida seoseid noormeeste keha koostise ning saavutusvõimega. Metoodika: Uuringus osales kokku 62 noormeest vanuses 15–19 eluaastat, kes olid jaotatud kolmeks rühmaks: vastupidavusalade sportlased, kiirusalade sportlased, kes tegelevad spordiga igapäevaselt kõrgel tasemel ning mitte-sportlased, kes treenivad nädalas vähem kui kolm korda. Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis. Kahe uuringupäeva vahe oli vähemalt nädal. Uuritavatel mõõdeti antropomeetrilised näitajad ja keha koostise näitajad DXA (dual energy X-ray absorptiometry) aparaadiga ning töövõime näitajad kasvava koormusega testil kuni suutlikkuseni.. Samuti täitsid osalejad kolmel järjestikusel päeval energiakulu- ja toitumise küsimustikud. Uuritavad kandsid AMi seitsme järjestikuse päeva jooksul. Tulemused: Regulaarselt treenivate 15 – 19 aastaste noormeeste kehaline aktiivsus väljaspool treeninguid ei erine nende mitte treenivatest eakaaslastest. Väljaspool treeningaega ei täida poisid WHO kehalise aktiivsuse soovitusi. Toitumise ja kehalise töövõime vahel ei ilmnenud otsest seost, kuid toitumine mõjutab kehamassiindeksit, mis on omakorda seotud kehalise töövõimega. Kokkuvõte: Enamik 15 – 19 aastastest noorukitest ei saavuta WHO poolt määratud soovituslikku kehalise aktiivsuse miinimumtaset ning esineb energiadefitsiit, mis viitab ebapiisavale toitumisele. Tõhusama kehalise suutlikkuse saavutamiseks on oluline tagada nii piisav liikumine kui ka tasakaalustatud toitumine.