15 - 19 AASTASTE NOORMEESTE KEHALINE AKTIIVSUS VÄLJASPOOL TREENINGAEGA

Abstract

Eesmärk: Magistritöö eesmärgiks on analüüsida 15-19 aastaste regulaarselt treenivate ja mitte treenivate noormeeste treeninguvälist kehalist aktiivsust ja leida seoseid noormeeste keha koostise ning saavutusvõimega. Metoodika: Uuringus osales kokku 62 noormeest vanuses 15–19 eluaastat, kes olid jaotatud kolmeks rühmaks: vastupidavusalade sportlased, kiirusalade sportlased, kes tegelevad spordiga igapäevaselt kõrgel tasemel ning mitte-sportlased, kes treenivad nädalas vähem kui kolm korda. Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis. Kahe uuringupäeva vahe oli vähemalt nädal. Uuritavatel mõõdeti antropomeetrilised näitajad ja keha koostise näitajad DXA (dual energy X-ray absorptiometry) aparaadiga ning töövõime näitajad kasvava koormusega testil kuni suutlikkuseni.. Samuti täitsid osalejad kolmel järjestikusel päeval energiakulu- ja toitumise küsimustikud. Uuritavad kandsid AMi seitsme järjestikuse päeva jooksul. Tulemused: Regulaarselt treenivate 15 – 19 aastaste noormeeste kehaline aktiivsus väljaspool treeninguid ei erine nende mitte treenivatest eakaaslastest. Väljaspool treeningaega ei täida poisid WHO kehalise aktiivsuse soovitusi. Toitumise ja kehalise töövõime vahel ei ilmnenud otsest seost, kuid toitumine mõjutab kehamassiindeksit, mis on omakorda seotud kehalise töövõimega. Kokkuvõte: Enamik 15 – 19 aastastest noorukitest ei saavuta WHO poolt määratud soovituslikku kehalise aktiivsuse miinimumtaset ning esineb energiadefitsiit, mis viitab ebapiisavale toitumisele. Tõhusama kehalise suutlikkuse saavutamiseks on oluline tagada nii piisav liikumine kui ka tasakaalustatud toitumine.