Botaanika osakond

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30323

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 251

Abstsiishappe mõju hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede arengule
(Tartu Ülikool, 2021) Väiku, Marie Helen; Hõrak, Hanna; Merilo, Ebe; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Õhulõhed on väikesed avaused taimelehtede pinnal, mida kaudu toimub taimedel gaasivahetus väliskeskkonnaga. Abstsiishape (ABA) on taimehormoon, mis muuhulgas osaleb taimede õhulõhede sulgemises ja õhulõhede arengu reguleerimises. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas mõjutab taime vanematelt lehtedelt tulev ABA signaal nooremate lehtede õhulõhede arengut. Selleks töödeldi Arabidopsis thaliana taimede kolmandat, neljandat ja viiendat lehte erinevate ABA lahuste kontsentratsioonidega ja loendati hiljem õhulõhed ja epidermirakud 12. ja 13. lehelt. Katsetulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et ABA signaal oleks arenevaid õhulõhesid mõjutanud ja selle teada saamiseks peaks tegema veel edasisi katseid.
Abstsiishappe mõju hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede arengule
(Tartu Ülikool, 2021-05-30) Väiku, Marie Helen; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Õhulõhed on väikesed avaused taimelehtede pinnal, mida kaudu toimub taimedel gaasivahetus väliskeskkonnaga. Abstsiishape (ABA) on taimehormoon, mis muuhulgas osaleb taimede õhulõhede sulgemises ja õhulõhede arengu reguleerimises. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas mõjutab taime vanematelt lehtedelt tulev ABA signaal nooremate lehtede õhulõhede arengut. Selleks töödeldi Arabidopsis thaliana taimede kolmandat, neljandat ja viiendat lehte erinevate ABA lahuste kontsentratsioonidega ja loendati hiljem õhulõhed ja epidermirakud 12. ja 13. lehelt. Katsetulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et ABA signaal oleks arenevaid õhulõhesid mõjutanud ja selle teada saamiseks peaks tegema veel edasisi katseid.
Ahtalehise mustika (Vaccinium angustifolium Ait.) antiotsüanidiinide sisaldus
(Tartu Ülikool, 2005) Raudsepp, Piret; Reier, Ülle, juhendaja; Püssa, Tõnu, juhendaja; Raal, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Ajalooliste tegurite mõju looduslikele ja poollooduslikele kooslustele
(Tartu Ülikool, 2024) Neumann, Anel; Reitalu, Triin, juhendaja Liiv, Elvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärk on anda teaduskirjanduse põhjal ülevaade erinevatest ajaloolistest positiivsetest ja negatiivsetest mõjuteguritest looduslikele ja poollooduslikele ökosüsteemidele ning nende võimalikust ajalisest ulatusest. Töö tutvustab ajaloolise pärandi uurimise meetodeid ning selle rakendamise võimalust looduskaitses ja koosluste taastamisel. Historical Legacy Effects on Natural and Semi-Natural Ecosystems The aim of this bachelor's thesis is to provide an overview of various positive and negative historical legacy factors on natural and semi-natural ecosystems, and the possible extent of their impact. This paper presents methods for historical legacy effect research and its potential applications in nature conservation and restoration.
Alam-Pedja looduskaitseala Emajõe-äärsete lamminiitude taimestiku mitmekesisust mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2010) Metsoja, Jaak-Albert; Paal, Jaanus, juhendaja; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Allikatega seotud elupaigad ja nende taimestik
(Tartu Ülikool, 2014) Rikka, Miina; Ingerpuu, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada allikatega seotud elupaiku ning nende taimestikku, taimestiku seoseid veekeskkonnaga ning anda ka ülevaade allikaliste elupaikade kaitsest. Allikaid võib klassifitseerida mitmete omaduste alusel, näiteks vooluhulga, maa seest väljumise mooduse, allikavee temperatuuri, keemiliste omaduste või allikaid asustavate taimekoosluste järgi. Keskmiselt võib Eestis allikaid olla umbes 10 000, need on suures osas väikesed ning moodustavad tihti allikasoid. Allikasood moodustavad peaaegu kolmandiku Eesti madalsoodest. Allikad ning allikasood pakuvad stabiilset kasvukeskkonda paljudele keskkonnamuutustele tundlikele ning haruldastele taimeliikidele, millest suure osa moodustavad sammaltaimed. Muutused veekeemias mõjutavad allikaliste elupaikade taimekooslusi. Kõige tähtsamateks taimekoosluste mõjutajateks on allikavee pH, kaltsium- ja magneesiumioonide hulk ning nendest omakorda sõltuv elektrijuhtivus. Suur osa allikatest ning allikasoodest on inimtegevuse mõjul kahjustunud või hävinud. Allikatega seotud elupaikade kaitsele tuleb erilist tähelepanu pöörata, sest need on kergesti kahjustuvad ning on mõnel puhul ainsaks elupaigaks haruldastele liikidele. Umbes 2/3 allikasoodest asub praegusel hetkel kaitsealade piirkondades ning mitmed allikad on võetud kaitse alla kui kaitset vajavad üksikobjektid.
Ämblikukooslused ökosüsteemide taastamisel: muutused, dünaamika ja roll taastumise indikaatorina
(Tartu Ülikool, 2024) Petron, Anni; Helm, Aveliina, juhendaja Meriste, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Inimtegevuse mõjul toimuvad keskkonnamuutused ohustavad suurt osa elupaikasid ning nendega kaasnevaid ökosüsteemi teenuseid. Vältimaks järgmiseid kümnendid ähvardavat suurt taime- ning loomaliikide väljasuremist, peab intensiivselt rõhku panema ökosüsteemide ning nendele iseäraliste protsesside taastamisele ning säilitamisele. Taastamistegevuste laienedes muutuvad üha päevakorralisemateks ka indikaatorite kasutamine, mille abil oleks võimalik taastumise edukust ning käimasolevaid protsesse hinnata. Ämblike kasutamine protsesside hindamisel on tõestanud ennast tulusana. Ämblike on üldjuhul kerge ning soodne koguda. Neid esineb rohkelt pea kõikides elupaikades ning paljudel neist on spetsiifilised elupaiga eelistused. Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida kirjanduse põhjal ämblike rolli ökosüsteemides ning dünaamikat keskkonnamuutuste järel. Käsitleti ka ämblike sobivust elupaikade seisundi indikaatoritena. Mitme käsitletud uuringu andmete põhjal saab ämblike seast leida paljudele elupaikadele nende jaoks vajalikud indikaatorite rühmad. Üheks enimkasutatavaks bioindikaatoriks osutus huntämblike (Lycosidae) sugukond. Ämblike kasutamine karakterliikidena on kuluefektiivne viis keskkonnaseisundi ning muutuste hindamiseks. Spider communities in ecosystem restoration: dynamics, change and role as indicators of recovery Human-caused environmental change threatens a large proportion of habitats and their associated ecosystem services. To avoid a major extinction of plant and animal species in the coming decades, intensive emphasis must be placed on restoring and conserving ecosystems and the processes specific to them. As restoration activities expand, the use of indicators to assess the success of restoration and the processes underway will become increasingly topical. The use of embryos to assess processes has proven to be cost-effective. Collecting data from spiders is generally easy and inexpensive. They are abundant in almost all habitats and many have specific habitat preferences. This thesis aimed to analyze the role of spiders in ecosystems and their dynamics following environmental change, based on the literature. The suitability of spiders as indicators of habitat condition was also discussed. Based on the several studies discussed, spiders can be identified as a set of indicators for a wide range of habitats. One of the most commonly used bioindicators was found to be the family Lycosidae. The use of spiders as character species is a cost-effective way of assessing environmental status and its change.
Ammendunud lubjakivikarjääride ja loopealsete taimekoosluste struktuuri võrdlus
(Tartu Ülikool, 2015) Tomingas, Katre; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Arbuskulaar-mükoriisseid seeni sisaldavad inokulaadid põllumajanduses
(Tartu Ülikool, 2020) Lillipuu, Epp Maria; ; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Arbuskulaar-mükoriissed (AM) seened aitavad taimedel mullast toitaineid omastada, pakuvad kaitset stressi vastu ning parandavad mulla struktuuri. Tavapõllumajanduse praktikad mõjuvad AM seenekooslustele negatiivselt. AM seeni sisaldavaid inokulaate kasutades soovitakse inokulatsiooniga taimede kasvu ja saagist parandada, kuid inokulaate uurinud tööd on leidnud nende efektiivsuse kohta vastakaid tulemusi. Oma magistritöös uurin potikatses 11 tööstusliku inokulaadi võimet taimejuuri koloniseerida, neis sisalduvate AM seente ja muude mikroorganismide mõju taime biomassile ning tootekirjelduses olevate AM seeneliikide vastavust tegelikule koostisele. Leidsin, et vaid kaks inokulaati tekitasid taimedel juurte kolonisatsiooni ning inokulaatides olevate AM seened ja muud mikroorganismid ei omanud olulist positiivset mõju taimede biomassidele. Inokulaate sekveneerides tuli välja, et tootekirjelduses olevad AM seene liigid ei vasta suures osas neist leitud liikidele ning mitmes tootes oli AM seeni väga vähe või puudusid nad sootuks. Seega tuleks AM seeni sisaldavate inokulaatide tulemuslikuks rakendamiseks pöörata senisest suuremat tähelepanu inokulaatide kvaliteedikontrollile.
Arbuskulaar-mükoriissete seente eosekoosluste mitmekesisus looduslikes ökosüsteemides
(Tartu Ülikool, 2005) Jairus, Teele; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Arbuskulaarmükoriissete seente roll taimede ja mulla vahelise tagasiside kujunemisel
(Tartu Ülikool, 2016) Horn, Greete; Semchenko, Marina, juhendaja; Saar, Sirgi, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva magistritöö raames uuriti arbuskulaarmükoriissete (AM) seente rolli taimede ja mulla vahelises tagasisides. Uurimistöö käigus viidi läbi kaheosaline taimede ja mulla vahelise tagasiside katse. Katse esimeses faasis uuriti taimeliikide sõltuvust mükoriisast. Katse teises faasis uuriti taimeliikide tagasisidet kasvatades taimi enda ja teiste taimeliikide mullal, koos AM seentega ja ilma. Katse tulemustest selgus, et erineva mükoriissusest sõltuvusega taimedel on erinev tagasiside reaktsioon AM seente olemasolu või puudumise korral
Arbuskulaarse mükoriisa roll taimede levikus
(Tartu Ülikool, 2013) Valdmaa, Rahel; Moora, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Arbuskulaarse mükoriisa roll taimede stressitaluvuses
(Tartu Ülikool, 2020) Sui, Simone; Öpik, Maarja; Sepp, Siim-Kaarel; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Enamik maismaataimi on arbuskulaarmükoriissed. Arbuskulaarne mükoriisa on sümbioos taimejuure ja krohmseente (Glomeromycotina) vahel ning omab üliolulist rolli taimede toitainete kättesaadavuses ja omastamises. Lisaks on arbuskulaarsel mükoriisal teisigi tähtsaid funktsioone, näiteks taimede stressivastuste kujunemisel. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade arbuskulaarse mükoriisa tähtsusest ökosüsteemides ja taimede biootilise ja abiootilise stressitaluvuses.
Arbuskulaarset mükoriisat soodustavad põllumajandusviisid
(Tartu Ülikool, 2020) Solnik, Kaia; Hiiesalu, Inga; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesolev töö annab referatiivse ülevaate arbuskulaarse mükoriisa mõjust põllukultuuride kasvule ja kohasusele ning põllumajanduspraktikate mõjust arbuskulaarse mükoriisa moodustumisele. Eesmärgiks on leida viise jätkusuutlikumaks majandamiseks ning saagikuse tõstmiseks.
Arukase (Betula pendula) õhulõhede juhtivuse ja mõõtmete varieerumine võrastikus
(Tartu Ülikool, 2003) Eensalu, Eve; Sõber, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakterid samblike sees ja ümber
(Tartu Ülikool, 2020) Kasyanova, Polina; Jüriado, Inga; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks on välja tuua samblike ja bakterite omavahelised seosed. Anda ülevaade bakterite funktsioonidest, mitmekesisusest ning paiknemisest samblikutallusel. Kirjeldatakse bakterikoosluste erinevusi sõltuvalt lihheniseerunud seene liigist.
Bakterite mitmekesisus kandseente viljakehades ja seda mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2015) Pent, Mari; Põldmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Bioloogilistest invasioonidest soontaimede näitel
(Tartu Ülikool, 2005) Veskimäe, Triin; Moora, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Boreaalsed metsad Eestis ja nendega seotud ökosüsteemiteenused
(Tartu Ülikool, 2018) Lillipuu, Epp Maria; Kook, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Boreaalne mets on maailmas üks olulisemaid bioome, mis pakub inimestele erinevaid ökosüsteemide teenuseid. Töö esimene pool annab ülevaate Eestis kasvavatest Põhja-Euroopa boreaalsete metsade elupaigatüüpidest, tüübirühmadest ja kasvukohatüüpidest ning nende seisukorrast Eestis. Töö teises osas kirjeldatakse erinevaid ökoüsteemide teenuste klassifitseerimise süsteeme ning kirjeldatakse CICES’i süstemaatikat järgides Eesti boreaalsete metsade pakutavaid ökosüsteemiteenuseid.
Clonal growth in successional plant communities = Rohttaimede klonaalne kasv suktsessiivsetes taimekooslustes
(Tartu Ülikool, 1999) Tamm, Anneli; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Sirvi

Sirvi Botaanika osakond Pealkiri järgi