Kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistritööd. Teacher of Arts and Technology master's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Metoodilise juhendi loomine kultuuripärandi käsitlemiseks käsitöö tunnis projektõppena lähtuvalt nüüdisaegsest õpikäsitusest(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Larionov, Triinu; Raud, Inna, juhendaja; Altpere, Keret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaThe research problem of this thesis is the lack of adequate instructional materials for teachers of crafts for the treatment of cultural heritage, the implementation of which would appeal to today's students. The aim of the thesis is to create a methodological guide for teachers of crafts for project-based learning of cultural heritage based on the modern learning approach and the national curriculum, taking into account the feedback of students and expert teachers. To achieve the aim of the thesis, previous studies on cultural heritage, the importance of cultural heritage in the development of pupils and in the craft curriculum, as well as the characteristics of a modern learning approach in project-based learning were considered. In order to achieve the objective, a methodological guide for project-based learning on cultural heritage in the crafts classroom was developed and tested in an action research project.Item Tehnoloogiaõpetuse õpetajate kogemused holistilise mudeli tunnielementide rakendamisel ja ettepanekud tunnielementide rakendamise toetamiseks tehnoloogiaõpetuse tundides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Kaarjärv, Toomas; Soobik, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö eesmärgiks oli välja selgitada tehnoloogiaõpetuse õpetajate kogemused holistilise mudeli tunnielementide rakendamisel ja ettepanekud tunnielementide rakendamise toetamiseks. Uurimistöö probleem tuleneb asjaolust, et puudub informatsioon selle kohta, kuidas tehnoloogiaõpetuse õpetajad oma tundides rakendavad holistilise mudeli tunnielemente ning millised on puudujäägid elementide rakendamiselItem Kvalifitseeritud tehnoloogiaõpetajate põhjendused õpetajana mitte töötamiseks ning ettepanekud õpetajaametisse asumise soodustamiseks(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Laats, Priit; Remmik, Marvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöös intervjueeriti kaheksat kvalifitseeritud tehnoloogiaõpetajat, kes pärast õpetajakoolituse lõpetamist erialasele tööle asunud pole või lahkusid ametist pärast mõningast töötamist. Tulemustest selgus, et õpetajad ei tööta omaenda teadlikul soovil, näiteks juba õppima asudes puudunud kavatsuse tõttu, samuti tingituna varasematest negatiivsetest töökogemustest, aga ka sobiva tööpakkumise puudumisest. Ettepanekuid ametisse asumise toetamiseks tegid nad nii haridusministeeriumile koolide lisarahastamiseks, õpetajakoolitusele vastuvõtutingimuste karmistamiseks kui ka koolijuhtidele õpetajate ning tehnoloogiaõpetuse kõrgemalt väärtustamiseks ja õppekorralduslikult toetamiseksItem Haridusliku erivajadusega õpilase vanema rahulolu ja koostöö kooliga kaasava hariduse kontekstis(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Truu, Merike; Remmik, Marvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaKäesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada, milline õppekeskkond toetab HEV õpilase vanema arvates lapse arengut ja õppekeskkonnas toimetulekut. Antud uuringus keskendutakse püsiva õpiraskusega õpilaste vanemate arvamustele. Uuringus osales kaheksa HEV õpilase vanemat. Informatsiooni kogumiseks kasutati poolstruktureeritud individuaalintervjuud ning andmeanalüüsimeetodina kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Tulemustest selgus, et kõige olulisemaks peetakse suhteid õpetaja ja lapse vahel ning sotsialiseerumisvõimalusi eakaaslastega. Tugispetsialistide tuge ja abi peetakse konstruktiivseks, samas nenditakse, et abi vajadus on suurem. Vanemate rahulolu oleneb adekvaatsest informatsioonist enda lapse kohtaItem Õppijate sotsiaalsete oskuste ja loovuse toetamine draamaõpetajate kogemuste põhjal(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Rebane, Marju; Remmik, Marvi, juhendaja; Nielsen, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaUurimistöö eesmärk on välja selgitada, kuidas Eesti koolides praktiseerivad draamaõpetajad toetavad draamameetodite kasutamisel õppijate sotsiaalsete oskuste ja loovuse arengut. Uurimistöö raames tuuakse välja draamaõpetajate poolt tõstatatud teemad, mis seonduvad nii draamaõpetuse olemuse kui sellega, millised on õpetajate kogemused laste loovuse ja sotsiaalsete oskuste arendamisel. Ühtlasi analüüsitakse valikaine hetkeolukorda Eesti haridussüsteemis, tuues välja draamaõpetuse rolli kooli õppekavas ning tehakse ettepanekuid, kuidas draamaõpetus võiks Eestis korraldatud olla. Magistritöö teooriaosas antakse ülevaade sotsiaalsetest oskustest, draamaõpetusest ning draamakoolituse meetoditestItem Õppevideod tikkimises läbi rahvusliku tikandi(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Jaadla, Marilin; Pattak, Pille, juhendaja; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö eesmärk on luua kolme erineva piirkonna rahvusliku tikandi õppevideod. Õppevideote käigus õpetab autor roosi motiivi tikkimist, kasutades erinevaid tikkimisvõtteid. Rahvustikanditest valiti Mulgi, Lihula ja Muhu tikandid. Õpetajana tundis autor puudust tikkimisvideotest, mida saaks tundides kasutada rahvusliku tikandi õpetamiseks. Õppevideo on mõeldud II- III kooliastme õpilastele, kes tutvuvad Eesti eri tikanditega ja erinevate tikkimisvõtetega. Autori koostatud õppevideoid on võimalik kasutada tunnis lisamaterjalina või koduses distantsõppe olukorras, mis lihtsustaks ja näitlikustaks õppetööd. Õppevideod jagas autor oma ala spetsialistidega ning sellele järgnes intervjuu. Intervjuu käigus saadi tagasiside loodud õppevideotele ning saadud vastustele toetudes täiendas/muutis autor õppevideod. Intervjuu käigus saadi veelgi ideid, kuidas edaspidi tikkimistunde video teel rikastadaItem Käsitöö ja kodunduse õpetamine distantsilt - õpetajate kogemused(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Murs, Lilia; Ilusmets, Thea; Pink, Anu, juhendaja; Remmik, Marvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö uurimisprobleemiks oli see, kuidas toimus käsitöö- ja kodunduse õpetus II ja III kooliastmes distantsõppe perioodidel. Eesmärgiks oli kirjeldada õpetajate kogemusi käsitöö ja kodunduse aines distantsõppe perioodil ja kogutud info põhjal anda ülevaade, millised olid käsitöö ja kodunduse õpetajate head praktikad ning millised olid kitsaskohadItem Nahkmaterjali tutvustamine ja tehnoloogia põhikooli II ja III kooliastmes(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Ambos, Liina; Viirpalu, Piret, juhendaja; Rajando, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö eesmärk on õpetajatele ja õpilastele loodud õppematerjal nahkmaterjali kasutamise kohta. Uurimisprobleemiks on õpilaste ja laiema ühiskonna vähene teadlikkus naha kui materjali kohta. Töös püstitati kolm uurimisküsimust: kui levinud on naha kui materjali tutvustamine tehnoloogiavaldkonna õppeainete tundides; mis on antud teema õpetamisel takistusteks; mis toetaks naha kui materjali tutvustamist õpilastele? Andmekogumise meetodiks oli küsitlus ning vahendiks küsimustik. Küsimustik oli suunatud kõikidele tehnoloogia valdkonna õppeainete õpetajatele. Uuringus osales 60 õpetajat ning nendest ligi pooled õpetajad tutvustavad nahkmaterjali oma tunnis. Oluliste takistustena toodi välja töövahendite, materjali ehk naha ning õppematerjalide puudust. Naha kui materjali tutvustamist õpilastele toetaks eelkõige õppematerjalide olemasolu ning informatsioon töövahendite, naha kasutamise ja saadavuse kohta. Eesmärgi toetamiseks koostati antud töö raames naha kui materjali teemalised õppematerjalid õpetajatele ja õpilastele: töövahendite ja töövõtete kirjeldus; ettekanne naha kasutamise ja kaunistamise võimalustest; õppevideod töövõtete kohta.Item Õppematerjal III kooliastme andekatele ja edasijõudnud õpilastele rahvusliku käsitöö ja disaini valdkonnas valgetikandi näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Sari, Külli; Pattak, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö eesmärk on koostada õppematerjal III kooliastme andekatele õpilastele. Õppematerjali põhiteema on rahvuslik käsitöö ja disain valgetikandi näitel, mis koosneb kolmest eraldiseisvast osast ja lisalugemisest. Autor valis käesoleva teema, kuna ta soovis pakkuda lisavõimalusi ja võimetekohaseid väljakutseid andekatele ja edasijõudnutele õpilastele käsitöös. Magistritöös kasutati kvalitatiivset uurimisstrateegiat, andmed koguti poolstruktureeritud intervjuu kaudu kümnelt eksperdilt ja kaheksalt andekalt õpilaselt ning andmeid analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi meetodil. Valimi fookusrühma intervjuudest selgus, et õppematerjal sobib III kooliastme andekatele õpilastele. Samuti näitavad tulemused, et õpilastele tuleb läheneda individuaalselt ja arvestada nende võimete ning baasoskustega. Intervjuudes andsid eksperdid soovitusi, mida võiks veel õppematerjali juures arvestadaItem Koolieelses lasteasutuses 5-7 aastastele lastele õpetatavad tehnilised oskused kunsti õpetamisel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Laur, Kerli; Viirpalu, Piret, juhendaja; Altpere, Keret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaUurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kui mitmekesised on õpetatavad tehnilised oskused, kasutatavad vahendid ja õpetatavad töövõtted kunsti õpetamisel 5–7-aastastele lastele. Uurimus viidi läbi Google Formsi keskkonnas loodud küsimustiku abil. Küsimustiku täitis 34 Tartumaa munitsipaallasteaia õpetajatItem Soovitused tehnoloogiaõpetuse osaoskuse ,,disain ja joonestamine“ sisus ja õpitulemustes(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Kobolt, Katrin; Soobik, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö tutvustab tehnoloogia arengu üldsuundi, mille üheks oluliseks osaks on joonestamis- ja modelleerimisalaste oskuste kaasajastamine ning disainmõtlemise arendamine. Magistritöö eesmärgiks on täiendada osaoskust disain ja joonestamine uue sisu ja õpitulemustega (II ja III kooliaste), mis baseeruvad küsitluste tulemustel. Saadud tulemused peaksid arendama igakülgselt õpilaste tehnoloogilist kirjaoskust. Uurimistöö läbiviimiseks valiti kvalitatiivne andmekogumise meetod. Soovituslike ettepanekute saamiseks koostati küsimused ja viidi läbi teemaintervjuu ehk poolstruktureeritud intervjuu Eesti Disainerite Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Inseneride Liidu ja teiste eriala tundvate ekspertidega, kellel on pikaajaline töö- ja õpetamiskogemus antud valdkondades. Küsimuste koostamisel võeti aluseks Eesti põhikooli riikliku õppekava tehnoloogia valdkonna sisu- ja õpitulemusedItem Kunstiõpetajate arvamused füüsilisest õpikeskkonnast õppimise toetajana(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Lõhmus, Helle; Remmik, Marvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö eesmärk oli välja selgitada kunstiõpetajate arvamused põhikoolide kunstiõpetuse õpetamiseks loodud füüsilisest õpikeskkonnast ning kuidas see nende arvates toetab kunsti õpetamist. Käesoleva lõputöö meetodiks oli kvalitatiivne uurimus. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega seitsmelt kunstiõpetajalt, kes leidsid, et füüsiline õpikeskkond toetab õppekava täitmist põhikooli kunstiõpetuse tunnis. Õppimist toetavateks füüsilise keskkonna teguriteks peetakse õpiruumi valgustust, õpiruumi paiknevust, õpiruumi värvilahendusi, õpiruumi seinapinna kasutust, inventari olemasolu, mööbli paigutust ja õuesõppe võimaluste olemasolu. Õppimist takistavate tegurina nimetati ainealase õpiruumi puudumist, eelarve piiratust, õpetaja hoiakuid, õppevahendite puudumist, ebakvaliteetset mööblit ja sanitaartehnilisi probleeme. Füüsilist õpikeskkonda puudutavate lisavõimalustena toodi välja nii õpiruumi sisustamise, õppematerjalide kättesaadavaks tegemise kui ka õpiruumi valimise ja kasutamisega seotud tegevusi, mis rikastavad ning toetavad õpilasi õppeprotsessisItem Õppevara loomine: tehnoloogiaõpetuse projektõpe, mis toetab õppeainete lõimingut ja enesejuhitud õpet(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Tuulemets, Birgit; Rannastu-Avalos, Meeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaKäesoleva magistritöö eesmärgiks on välja uurida, kuidas koostada tehnoloogiaõpetuse projektõppe tarbeks õppevara, mis seob avastusõpet tehnoloogiaõpetusega nii, et see tugineks kaasaegsetele õppemeetoditele, toetaks/soodustaks enesejuhitud õpistiili kasutamist ning teadlikult lõimiks erinevaid õppeaineid. Magistritöö eesmärgi saavutamiseks uuriti erinevat kirjandust, mis kajastab projektõpet, ennastjuhtivat õppimist, õppeainete lõimingut ja õppematerjalide koostamist ning koostati õppematerjalid. Valminud õppematerjalid on vastavuses põhikooli riikliku õppekavaga ning need võeti kasutusele Lüllemäe Põhikooli tehnoloogiaõpetuse projektõppe tundides. Magistritöö uurimuslikus osas viidi läbi tegevusuuring, küsiti õppematerjalide osas tagasisidet ekspertidelt ja õpilasteltItem Jätkusuutlik areng tehnoloogiaõpetuse tundides lõimitud disainiprotsessi näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Švetsova, Natalja; Soobik, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö eesmärgiks oli luua Eesti põhikooli riiklikust õppekavast lähtuv didaktiline õppematerjal õpetajatele, mis aitaks kavandada lõimitud disainiprotsessi pro-jekte. Need projektid aitavad õpilastel arendada aineteadlikkust, hoiakuid ja probleemide lahendamise oskusi, pidades silmas jätkusuutlikku arengut, vastutust ja harmoonilist suhet ümbritseva maailmaga. Selle eesmärgi saavutamiseks viidi ettevalmistava uurimistööna läbi kirjanduse ülevaade ja õppekava analüüs. Tulemuste põhjal koostati lõimitud disainiprotsessi näidisprojektItem Kunstikaardid: toetav õppematerjal II kooliastmel õpetavale kunstiõpetajale(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Roost, Maris; Viirpalu, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade kunstiõpetusest ja kunstiõpetaja rollist, olemasolevatest kunstiõpetuse materjalidest ning luua abistav metoodiline materjal õpetajatele ja õppeülesanded õpilastele, et toetada ja arendada II kooliastme õpilaste kunsti teadmisi. Koostati õppematerjal, mis sisaldab infot kunstnike, kunstimõistete ja tehnikate kohta ning tööülesannet. Õppematerjal on vormistatud kunstikaartidena, mis aitavad õpetajal kunstitunde rikastada ning on abiks algavatele ja kunstiõpetajat asendama pidavatele õpetajatele. Õppematerjali väljatöötamiseks teostati arendusuuring, mille raames tutvuti kunstiõpetuse valdkonda puudutava kirjandusega, varasemalt läbi viidud uuringutega ja praegu kasutusel olevate kunstiõpetus õppevaraga. Üldhariduskooli õpetajatel paluti ekspertarvamust loodud kunstikaartide kohta. Andmete kogumiseks kasutati küsimustikku Google formsis. Uuringu eesmärgiks oli teada saada, kas ekspertide arvates sobib loodud õppematerjal õpetajatele kunstitunni ettevalmistuse hõlbustamiseks ja rikastamiseksItem Matemaatikat ja muusikat lõimiv õppematerjal 1. klassile(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Hint, Lisabeth; Jukk, Tuuli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö eesmärgiks oli koostada „Matemaatikat ja muusikat lõimiv õppematerjal 1. klassile“. Materjali loomisel lähtuti õppematerjali kvaliteedi mudelist LORI. Loodud materjalid sisaldavad: töölehti, laule, noote, fonogramme ja animatsiooni. Valmis õppematerjalid saadeti viiele muusikaõpetajale, kes pidid testimisse kaasama ka 1. klassi matemaatikaõpetajad. Nendega viidi testimisjärgselt läbi poolstruktureeritud veebiintervjuud. Valimi suurendamiseks ja magistritöö täiustamiseks lisati kevadel juurde matemaatika ekspert, kes osaliselt testis materjale ning saatis omapoolsed hinnangud e- kirja teelItem Teatrikujundust käsitlev digitaalne õpiobjekt gümnaasiumile(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Unt, Liina; Viirpalu, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö eesmärgiks on koostada digitaalne õpiobjekt „Teatrikujundus” gümnaasiumile ning täiustada ja parendada seda ekspertide tagasiside põhjal. Eesmärk lähtub uurimisprobleemist: teadaolevalt puuduvad gümnaasiumiastmele teatrikujundust käsitlevad vabavaralised digitaalsed õppematerjalid, mis annaksid tervikliku ülevaate teatrikujundusest ning sisaldaksid sellega seotud ülesandeid. Selleks sõnastati uurimisküsimus koos alaküsimustega: ● Milline on õpiobjekti rakendatavus teatrikujunduse käsitlemisel gümnaasiumis? ○ millistes õppeainetes on võimalik õpiobjekti kasutada? ○ kuidas tuleks õpiobjekti täiendada ja parandada, et see vastaks õppevajadustele?Item Voolusöövituse õppematerjal traditsioonilise graafika taustaga inimestele(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Avel, Kristiina; Viirpalu, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli koostada eestikeelne voolusöövituse õppematerjal graafika taustaga inimestele, mida saab graafika meister või kursuse läbinud juhendaja kasutada voolusöövituse õpetamisel kunstiakadeemias, kunstikoolides või huvikoolis ning parendada seda toetudes ekspertide ettepanekutele. Lähtuvalt magistritöö eesmärgist püstitati kaks uurimisküsimust, millele vastuste leidmiseks viidi läbi kaks elektroonilist tagasiside küsitlust, saamaks õppematerjalile eksperthinnangut. Magistritöö raames uuriti: kas autori tehtud õppematerjal on arusaadav ja kasutatav; kas eksperdid kasutaksid voolusöövitust oma praktikasItem Mängulised õppevahendid heegeldamise tingmärkide tundma õppimisel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Karheiding, Kirsika; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö eesmärk oli välja töötada heegeldamise tingmärkide tundma õppimist toetavad õppevahendid. Õppevahendite koostamise eeltööna kaardistati varieeruvaid heegeldamises kasutatavaid tingmärke Eesti õpikutes ning mujal maailmas. Kokku koostati neli õppevahendit ning lisaks neid toetav tingmärkidega plakat. Õppevahendite kohta käiva uurimuse eesmärk oli selgitada välja ekspertide ja õppijate hulgas läbi viidud ankeetküsitlusega õppevahendite ealine sobivus. Lisaks uuriti kas loodud õppevahendid toetavad tingmärkide tundma õppimist ning milliseid muudatusi soovitatakse õppevahendites teha. Uuringu tulemusest nähtus, et kõik loodud õppevahendid või nende osad on sobivad erinevas vanuses heegeldama õppijatele ning toetavad heegeldama õppimisel tingmärkide tundmaõppimist. Muudatusettepanekud, mida oli võimalik õppevahendites koheselt teha, on teostatudItem Gümnaasiumi valikaine "Loovpärand ja disain" väljatöötamine ja selle aktuaalsus teiste koolide sarnaste valikainete näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kroonmäe, Karmen; Altpere, Keret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaKäesoleva magistritöö eesmärk oli välja töötada Antsla Gümnaasiumile valikaine "Loovpärand ja disain" ning veenduda selle aktuaalsuses teiste koolide näitel. Eesmärgini jõudmiseks püstitati neli uurimisküsimust: 1. Millised valikained on Eesti gümnaasiumides 2022/2023 õppeaastal, mis on seotud pärandi, loovuse ja disainiga ning PRÕK ainevaldkonnaga “Tehnoloogia”? 2. Kas 2022/2023 õppeaastal on Eestis gümnaasiume, kus juba õpetatakse valikainet, milles on ühendatud loovus, pärand ja disain? 3. Kas ekspertide hinnangul on Antsla Gümnaasiumil loodava valikaine järele vajadus? 4. Millised on loodud valikaine tugevused ja nõrkused ekspertide hinnangul?