„Arbeitszeitmodelle“: Linguistische Analyse eines Makrotextes der Zeitschrift „management & seminar“

Abstract

In der Doktorarbeit wird ein aus 12 Teiltexten bestehender Makrotext „Arbeitszeitmodelle“ der Rubrik „Extra“ der Fachzeitschrift „management & seminar“ linguistisch analysiert. Die Teiltexte des Makrotextes gehören zu den typischen journalistischen Textsorten Bericht, Kommentar, Interview sowie zu den relativ selten im Journalismus vorkommenden Textsorten Verzeichnis, Chronologie, Lexikon. Die Untersuchung liegt in den Bereichen der Textlinguistik, der Fachsprachenlinguistik und der Wirtschaftskommunikation, woraus sich der integrative Einsatz von verschiedenen Theorien und Methoden ergibt. Als theoretische und methodische Grundlage dient die Texttheorie von K. Brinker (2005), die bei der textlinguistischen Analyse auch die pragmatischen Aspekte wie Handlungsbereich, Kommunikationssituation und Textfunktion berücksichtigt. Die Methoden der traditionellen Textlinguistik werden mit den Methoden kombiniert, die die Analyse von Textbeziehungen ermöglichen. Bei der Analyse der Textbeziehungen wird von der Makrotextologie von G. Tschauder (1989) ausgegangen. Als Fachtext bedingt der zu untersuchende Makrotext die Anwendung von Methoden der Fachsprachenlinguistik. Der Makrotext enthält nonverbale Elemente, die ihren Beitrag zum Inhalt und zur Funktion leisten. Bei der Analyse der Text-Bild-Beziehungen im Makrotext dient als Grundlage die Theorie von H. Stöckl (2004). Doktoritöös esitatakse lingvistiline analüüs erialaajakirja management & seminar 12 tekstist koosnevale rubriigi Extra makrotekstile, mille teemaks on tööajamudelid. Makroteksti moodustavad tekstid kuuluvad erinevatesse tekstižanritesse: tüüpilised ajakirjanduslikud tekstid, nagu refereerivad artiklid, kommentaarid ja intervjuud, ning ajakirjanduses harvemini esinevad tekstiliigid, nagu nimestik, kronoloogia, sõnastik. Uurimuse valdkondadeks on tekstilingvistika, erialakeelte lingvistika ja majandus­kommuni­katsioon. Valdkondade erinevus nõuab erinevate teooriate ja meetodite kombineerimist. Uurimuses lähtutakse K. Brinkeri (2005) tekstiteooriast, mis arvestab lingvistilise analüüsi juures ka pragmaatika aspekte, nagu tegevusvaldkond, kommunikat­siooni­situatsioon ja teksti funktsioon. Traditsioonilise tekstilingvistika meetodeid ühendatakse meetoditega, mis võimaldavad uurida tekstidevahelisi seoseid. Töös lähtutakse nende uurimisel G. Tschauderi (1989) makrotekstoloogia teooriast. Kuna tegemist on erialatekstiga, tuleb rakendada erialakeelte lingvistika meetodeid. Makrotekstis esineb nonverbaalseid elemente, mis mõjutavad omalt poolt makroteksti sisu ja funktsiooni. Teksti ja pildi vaheliste seoste uurimisel lähtutakse H. Stöckli (2004) teooriast.