Praktiline lõplikel automaatidel põhinev eesti keele morfoloogiakirjeldus

Abstract

Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme, nende moodustamist, sisemist struktuuri ja omavahelisi suhteid. Morfoloogiamoodul on peaaegu iga loomulikku keelt töötleva tarkvarasüsteemi oluline komponent. Seni loodud eesti keele arvutimorfoloogialahendused pole mitmesugustel põhjustel mugavalt kasutatavad vabavaraliste keeletehnoloogiliste vahendite loomiseks. Lõplikel automaatidel põhineva morfoloogiakirjelduse loomisega on aastatel 1998 - 2005 tegelenud Heli Uibo. See magistritöö on Heli Uibo morfoloogiakirjelduse edasiarendus eesmärgiga luua vabavaralistes rakendustes kasutatav morfoloogiakirjeldus. Olulised täiendused on suurem tüvedesõnastik, keelekirjelduse jagamine rohkemateks komponentideks (sh eraldatud liitsõnamoodustuse reeglid) ja morfoloogilist analüsaatorit ja süntesaatorit esitava lõpliku teisendaja automaatne ehitussüsteem.

Töö esimene osa kirjeldab morfoloogia asukohta keelesüsteemis, seniseid tuntumaid eesti keele arvutimorfoloogialahendusi ning lõplikel automaatidel põhinevate morfoloogiamudelite üldist ajalugu. Töö teine osa kirjeldab aluseks olnud Heli Uibo loodud süsteemi, sellele tehtud täiendusi ning uut struktuuri ja uue struktuuri komponente. Töö viimane osa on valminud süsteemi kasutusvõimaluste ning tekkinud probleemide analüüs, mis loetleb ka hädavajalikud edasiarendused koos võimalike lahendustega.