Kiusamiskäitumises osalejate projektiivjoonistused

Date

2010-08-17

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Koolikiusamine on kujunenud nii Eestis kui väljaspool Eestit aktuaalseks probleemiks, mille olemuse ja ulatuse väljaselgitamiseks viiakse läbi üha enam uuringuid ning mille ärahoidmiseks ja vähendamiseks on välja töötatud ja rakendatud mitmesuguseid sekkumisi. Kiusamiskäitumise leviku ja kiusamiskäitumises osalejatele iseloomulike tunnuste väljaselgitamiseks on peaasjalikult kasutatud standardiseeritud mõõtevahendeid. Alternatiivsete meetodite nagu näiteks projektiivjoonistuste kasutamine on olnud märksa tagasihoidlikum. Käesolev tavakooli õpilaste seas läbi viidud uurimus keskendub kiusamiskäitumises osalejate - kiusajate ja ohvrite - projektiivjoonistustel eristavate tulemuste võrdlemisele nii kontrollgrupiga kui ka kiusajate ja ohvrite endi vahel. Kahefaasilises mugavusvalimiga läbilõikeuuringus osales 1110 õpilast kuuest Eesti linnakoolist. Tegemist oli 5.-7.klassi õpilastega vanuses 10-15 eluaastat, neist 43.7% poisse ja 56.3% tüdrukuid. Nende seast selgitati välja kiusajad ja ohvrid ning moodustati kontrollgrupp õpilastest, kes mainitud staatust ei omanud (kokku N=196). Mõõtevahendina kasutati projektiivset joonistustesti, milleks uuritavad täitsid kiusamise joonistamise ülesande. Joonistusi analüüsiti kahe erineva kodeerimissüsteemi alusel. Kategoriaalsete tunnuste võrdlemisel kasutati 2-testi ja nominaaltunnuste võrdlemisel t-testi. Uurimusest nähtus, et ohvrid kaldusid kiusajat ohvrist suuremana kujutama võrreldes kiusajatega ja kontrollgrupiga. Ühtlasi ilmnesid kiusajate joonistustel võrreldes ohvrite ja kontrollgrupiga sagedamini tunnused, mis võivad viidata agressiivsusele ning ebakindlusele. Erinevate tunnuste osas gruppidevahelisel võrdlusel statistiliselt olulisi erinevusi aga ei ilmnenud. Antud uurimus heidab valgust projektiivtesti kasutamise võimalikkusele koolikiusamise käitumise uurimisel, täpsemini erinevate kiusamise osapoolte tunnuste identifitserimisel.
Recently there's been much increased awareness of bullying in schools among both professionals and lay people in Estonia as well as in other countries. There has been an increase in the number of studies examining the nature, characteristics and prevalence of bullying behaviour among youth. Standardised measures have been widely used to assess the prevalence and specific characteristics of bullies and victims. The use of alternative measures such as projective drawings has been relatively modest. The current study focuses on comparing the findings from a projective drawing test implemented among bullies, victims and control group in mainstream schools in Estonia. The two-staged cross-sectional study included 1110 students from six mainstream school. The sample was obtained using convenience sampling. The students aged 10-15 were recruited from grades 5-7. 43.7% of participants were males and 56.3% were females. In the first stage of the study, bullies, victims and control group were identified (N=196). In the second stage of the study, the bullying drawing task was carried out on the subsample of 196 student. The drawings were analysed based on two different coding systems. In order to compare the counts of categorical responses between two independent groups, the Chi- Square test was used. In order to assess whether the means of two groups are statistically different from each other, the t-test was used. The findings showed the victims tended to represent bullies to be bigger in size than victims in their drawings compared to bullies and control group. Furthermore, the drawings of the bullies tended to include more characteristics that refer to aggressiveness and insecurity compared to the drawings of victims and control group. However, there were no statistically significant differences between the groups. The current study sheds light to the potential use of projective drawings in examining bullying behaviour in schools, more specifically in investigating the characteristics of different parties included in bullying behaviour.

Description

Keywords

magistritööd, pedagoogika, koolikiusamine

Citation