Phytoplankton in Estonian coastal waters – variability, trends and response to environmental pressures

Date

2011-05-30

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Muutused fütoplanktoni kui mere ökosüsteemi ühe aluskomponendi koosseisus kutsuvad esile nii struktuurseid kui funktsionaalseid nihkeid toiduahela järgmistes lülides. Töös on analüüsitud Eesti rannikumere erinevatest osadest kogutud seireandmeid 1990-ndate algusest kuni praeguseni. Saadud tulemused fikseerivad fütoplanktoni sesoonse dünaamika põhijooned. Fütoplanktoni liigilise koosseisu aastatevahelist ja sesoonisisest varieeruvust seletatavad ühelt poolt ilmastikutingimusted ning teiselt poolt vee toitainetesisaldus. Temperatuur ja soolsus on peamised tegurid, mis kujundavad Läänemere, sealhulgas Soome lahe fütoplanktoni koosluste struktuuri ja levikut. Lühikesel ajaskaalal on looduslike ja inimtekkeliste protsesside osakaalu määramine fütoplanktoni dünaamikas keeruline, sest püsivama iseloomuga muutused leiavad aset järk-järgult ning isegi mõõdukas toitainetesisalduse kasv peegeldub liigilises koosseisus vähemärgatavalt. Fütoplanktoni ajalis-ruumiline varieeruvus tingib, et sesoonseid muutusi tuleb jälgida võimalikult väikese ajasammuga, ent samas vaatluste ja analüüsikulusid mõistlikul tasemel hoides. Traditsiooniliste meetodite kõrval saab seiret tõhustada kommertsalustele paigaldatud järelvalveta mõõtmis- ja proovikogumissüsteemide abil. Teadmised fütoplanktoni koosluste suktsessiooni ja üksikute liikide ajalis-ruumilist dünaamika kohta võimaldavad anda soovitusi seiresageduse optimeerimiseks, arvestades vetikaõitsengute esinemise ajalisi mustreid ja õitsenguvaheliste perioodide suuremat stabiilsust koosluse struktuuris. Pakutakse välja potentsiaalsed uued keskkonnaseisundi indikaatorid Läänemere põhjaosa jaoks.
Changes in phytoplankton composition may reflect structural and functional ecosystem shifts. In this thesis, the general patterns of seasonal dynamics in four areas of Estonian operational phytoplankton monitoring have been demonstrated. All data are linked to spatial distributions of abiotic parameters and the results are discussed in relation to present and future environmental challenges to the Baltic Sea. Temperature and salinity are the main factors shaping the phytoplankton communities in the Gulf of Finland. Most of the statistically significant changes over the study period (1993–2010) have been related to increases in the mean seasonal or monthly biomass values at different taxo¬nomic levels. Measuring seasonal changes and inter-annual variability requires extensive sampling efforts. The optimal sampling frequency for the northern parts of the Baltic Sea has been discussed and alternative methods of phytoplankton monitoring introduced. Although phytoplankton biomass and species composition are influenced by different mechanisms, the impact of climate change may be overwhelming in the future and induce changes at higher trophic levels. Therefore it is important to maintain long-term biological monitoring programs to assess the biological response to both relatively slow processes and short-term events in water environment. Phytoplankton is also determined as one of the biological quality elements for the classification of the ecological status of surface waters. Based on high-frequency observations, some potential eutrophication indicator species are proposed for the summer period.

Description

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.

Keywords

dissertatsioonid, fütoplankton, Eesti, Läänemeri, rannikumeri, phytoplankton, Estonia, Baltic Sea, coastal waters

Citation