Emotional experience: Relations to personality, subjective well-being, recollection, and external influences

Date

2012-08-06

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Emotsionaalne kogemus on keeruline nähtus, sest aju töötleb selle loomiseks pidevalt erinevatest allikatest tulenevat teavet, nagu näiteks kehalisi aistinguid, eelnevaid teadmisi objektide ja situatsioonide kohta ning ka ümbritsevast maailmast pärinevat sensoorset informatsiooni. Käesolev väitekiri põhineb eeldusel, et emotsioonitekkes on üks peamisi tegureid see, kuidas inimesed enda jaoks olulisi sündmusi tõlgendavad. Töös kasutatakse ühe uurimisviisina kogemuse väljavõtte meetodit, mis võimaldab emotsioone hinnata nende loomulikus keskkonnas. Kuna mõõtmised toimuvad reaalajas, aitab see vältida ka mälust tingitud moonutusi. Nimelt on mitmed senised uurimused rõhutanud inimeste ebatäpsust minevikusündmuste ja emotsioonide meenutamisel. Ka väitekirjas esitatud tulemused näitavad, et inimese üldine emotsionaalsus mõjutab oluliselt seda, kui eredalt ja intensiivselt oma elusündmusi meenutatakse. Veel uuritakse käesolevas doktoritöös paari populaarset tõekspidamist, mis varasemates töödes on osutunud vastuolulisteks – näiteks seda, kas ilmastikutingimused mõjutavad emotsioonide kogemist. Tulemustest järeldub, et ilmal küll on afektiivsetele seisunditele teatud mõju, kuid see ei ole kindlasti nii suur, nagu võiks eeldada üldlevinud veendumuse põhjal. Samuti otsitakse vastust küsimusele, kas inimesed on suutelised olema ühtaegu nii rõõmsad kui kurvad. Selgub, et neid näiliselt vastandlikke emotsioone on tõepoolest võimalik samal ajahetkel kogeda, kuigi mitte väga intensiivsel kujul. Töös ilmneb ka isiksuseseadumuste mõju, mis viitab sellele, et teatud inimesed tunnevad segaemotsioone suurema tõenäosusega. Nii positiivsete kui negatiivsete tunnete uurimine on oluline muuhulgas ka seepärast, et nii eraldiseisvana kui omavahelises koostoimes mõjutavad mõlemad seda, kui rahul inimesed oma eluga üldiselt on. Viimast tuleb siiski vaadelda laiemas kontekstis, sest emotsioonide suhteline kaal rahuloluhinnangutes on riigiti mõnevõrra erinev, sõltudes kultuurilistest teguritest. Lõpetuseks, emotsionaalset kogemust kultuuriti uurides on vajalik analüüsida emotsiooniskaalade ning isegi konkreetsete sõnade tähendusruumide võrreldavust, sest alati ei ole need ühest kultuuri- või keelekontekstist teise otseselt ülekantavad.
Emotional experience is a complex phenomenon, because the brain is constantly processing sensory information from the world, somatic sensations, and prior knowledge about objects and situations to produce an affective state. The current dissertation is based on the assumption that a major factor in emotion generation is the way, how individuals evaluate and interpret situations, that they consider relevant. One of the strategies employed here is the experience sampling methodology, which enables us to measure emotions in their natural context. While the assessments take place in real time, the possibility of memory distortions is minimal. Many previous studies have emphasized, that people are rather inaccurate in remembering past episodes and emotional experiences. Likewise, the present results show that the overall emotionality of individuals significantly influences the vividness and intensity of their memory recollections. This dissertation also explores some intriguing questions, which in previous research have turned out to be controversial. For instance, it is examined if weather influences mood. Results indicate that weather does have an impact on affective states, but the effect sizes are nearly not as impressive as the popular belief would suggest. It is also investigated, whether people can feel happy and sad at the same time. The analyses show that under specific conditions it is indeed possible to experience these apparently opposite emotions simultaneously, though not in a very intensive form. Hereby, also the influence of personality dispositions is demonstrated, meaning that certain people tend to feel mixed emotions more than others. It is important to study both pleasant and unpleasant feelings, because they have an independent as well as a combined impact on how satisfied people are with their lives. However, this needs to be analyzed in a wider context, because the relative weight of emotions in life satisfaction judgments varies across countries and is influenced by some cultural factors. Finally, while comparing emotions cross-culturally, it is essential to explore the equivalence of measurement scales and even specific emotion words, because transferring these from one culture or language to the other is not always straightforward.

Description

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.

Keywords

psühholoogia, isiksus, subjektiivsus, emotsioonid, kogemused, heaolu, psychology, personality, subjectivity, emotions, experiences, well-being

Citation