Mis mõjutab üliõpilaste prognoosi eksamil saadavate punktide ja lõpphinde osas?
Abstract
Käesoleva seminaritöö eesmärk oli uurida üliõpilaste sooritatava eksami eelnevalt
prognoositud tulemust võrdluses reaalse tulemiga. Uuringus osalejad ennustasid oma
hiljem saadavate punktide arvu ja lõpphinnet. Lisaks olid isikud enda, ja lähikondsed
nende kohta täitnud mitmeid enesehinnangulisi küsimustikke. Eelkõige oli sihiks välja
selgitada, et millest hinnangutase sõltus. Hinnangute andmise võimaliku objektiivsuse
mõttes kasutati Self-Criterion Residual (Paulhus & John, 1998) meetodit. Peamisteks
kriteeriumiteks, mis mõjutavad eksamitulemuste prognoosimist on isiksusejooned:
avatus kogemusele ning meelekindlus. Ka inimese väärtushinnangud on olulised, eriti
stimulatsioon, saavutused ja turvalisus. Võimalus muidugi jääb, et endiselt tegeldakse
mainekujundusega või proovitakse endale lihtsalt kõrgemaid eesmärke seada,
prognoosides paremaid tulemusi. Seda võib arvata seetõttu, et pea kõik katses osalenud
hindasid enda võimeid paremaks kui hiljem toimunud eksamid näitasid.