Sirvi Kuupäev , alustades "2012" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1480

Venemaa nafta- ja gaasitööstuse roll riigi majanduses
(Tartu Ülikool, 2012) Piirits, Magnus; Tomson, Eve, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
Kliendisuhete juhtimise kasutamine jaekaubanduses Selver AS-i näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Volver, Kristel; Kuusik, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
Käsundita asjaajamisest ja alusetust rikastumisest tulenevate nõuete eristamine
(Tartu Ülikool, 2012) Selge, Helis; Tampuu, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Tsiviilõiguse õppetool
Tervise infosüsteemi ja regulaarse tervisestatistika andmete võrdlus. II analüüs
(2012) Poolakese A; Ruuge M; Tervise Arengu Instituut: Tervisestatistika osakond
Tahteline tähelepanu ja selle arendamine koolieelses lasteasutuses
(Tartu Ülikool, 2012) Kukk, Kärt; Tropp, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Reniin-angiotensiin e. RAS süsteem valkude geneetiliste polümorfismide määramine sportlasel
(2012) Jürimäe, Annika
I kooliastme õpetajate hinnangud mängude kasutamise kohta inglise keele tunnis
(Tartu Ülikool, 2012) Viitak, Kadi; Saluveer, Evi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Wfs1-puudulike hiirte dopamiinergilise süsteemi kõrvalekalle on seotud insuliinipuudulikkusega
(2012) Eskla, Kattri-Liis
Enesehinnangu ja meisterlikkusest hoidumise eesmärkide roll noorsportlaste spordist väljalangemisel. Longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2012) Koorits, Gerd; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö näol on tegemist longituuduuringu jätkuga (Utsal, 2008; Rattas, 2012), mille eesmärgiks on uurida enesehinnangu, saavutuseesmärkide, tajutava juhendamise ja spordile pühendumise rolli noorsportlaste spordist väljalangemisel. Uurimuse valim koosneb 214-st 2007/2008 Tartu linnas regulaarselt sporditegevusel osalenud lapsest (vanuses 7-13 aastat, neist 147 x-poisid, 67 y-tüdrukud) kes on vastavalt nende spordiga seotuse tüübile 2012. aastal jaotatud kolme rühma: a) samal spordialal jätkajad (n = 79), b) spordiala vahetanud (n = 77) ning c) sporditegemisest loobunud (n = 58). Käesoleva seminaritöö raames on kogutud kordusandmed spordiala vahetanud lastelt (n = 15), samal spordialal jätkajate kordusandmed (n = 55) on kogutud Rattase poolt (2012) ning sporditegemisest loobunud laste kohta kordusandmed puuduvad. Mõõtmisvahenditena on kasutatud Spordile Pühendumise Küsimustiku (eesti keeles Utsal, 2010; The Sport Commitment Model; Scanlan, Carpenter, Schmidt, & Keeler 1993), 2x2 Saavutusmotivatatsiooni Küsimustiku (eesti keeles Utsal, 2010; 2x2 Achievement Goals Questionnaire of Sport; Wang, Biddler & Elliot 2007), Rosenbergi Enesehinnangu Skaala (eesti keeles Pulmann & Allik, 2000; The Rosenberg Self-Esteem Scale; Rosenberg 1965) ning Spordi Eestvedamise Küsimustiku eesti keelde adapteeritud versioone (eesti keeles Sirge, 2008; Leadership Scale in Sport, LSS; Challadurai & Saleh, 1980). Tulemused näitasid, et madala enesehinnanguga lapsed on kõrgema meisterlikkusest hoidumise motivatsiooniga võrreldes keskmise või kõrge enesehinnanguga lastega. Samuti eristab sporditegemisest loobunud lapsi jätkajatest madala enesehinnangu ja kõrge meisterlikkusest hoidumise motivatsiooni kombinatsioon. Sellest tulenevalt võib arutleda, et madala enesehinnangu ning kõrge meisterlikkusest hoidumise motivatsioon võib ennustada sporditegevusest väljalangemist.
Jälitustegevus ausa kohtumenetluse põhimõttele allutatud kriminaalmenetluses
(Tartu Ülikool, 2012) Medvedev, Deniss; Kergandberg, Eerik, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut
Lasteaiaõpetajate motiveeritus ja tajutud toetus töökeskkonnas
(Tartu Ülikool, 2012) Allik, Maike; Pihu, Maret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Vanemuise teatri sisekommunikatsioon etendust ettevalmistavas ja teenindavas osakonnas
(Tartu Ülikool, 2012) Nõgene, Paavo; Visnapuu, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Internal Communications of performance preparation and supporting unit at Theatre Vanemuine. Communication plays a big part in an organisation’s everyday routine. Regardless of the fact that a theatre is a cultural organisation that employs creative staff with a creative approach to everyday activities, communication has an important role to play to ensure a target oriented functioning of the organisation. Current thesis explores the communicational strengths and shortcomings in the preparation and service department of the productions at theatre Vanemuine, while also introducing the specific nature of a cultural organisation. The main questions of the thesis were: what are the most common and preferred channels for internal communication? What kind of information channels are missed at the theatre? Does the staff receive sufficient information relevant for their work and what kind of information do they lack? The research aimed to discover if and what are the strengths and shortcomings in Vanemuine’s internal communication, in order to define necessary activities for improving the everyday workflow. Key words: internal communication, culture, theatre, specific nature of cultural organisations. The research in this thesis includes qualitative and quantitative methods. Quantitative research includes a survey based on a written questionnaire and qualitative research includes short follow-up interviews based on one question from the questionnaire. The thesis also aims to describe the specific nature of a theatre as a cultural- art organisation based on theoretical research; according to my data research in this capacity has not yet been conducted in Estonia in terms of a BA thesis on internal communication. The theoretical part of this research provides the framework for the specifics of communication, internal communication, management and specific nature of cultural organisations. The theoretical framework is based on various authors, among them research by Denis McQuail, R. Waynes Pace, Don F. Faules, Edmund Leach, James E. Gruning, Maaja Vadi, Raivo Palmaru, Halliki Harro, Pervez Ghaur, Ian Palmer, Michael W Kramer, Eikhof, Haunchild, David A. Crespy et al. The present research confirms the theoretical viewpoints according to which creative organisations prefer informal communication and the employees of a cultural organisation have to work in a somewhat conflicting situation, where on one hand they should be offered a free and creative environment for creative functioning and on the other hand the organisation as a whole needs systemized approach to ensure that the creative input reaches the audience in accordance with the general targets and timetable of the organisation. The research showed that in general the information flow at Vanemuine is satisfactory and there are no substantial shortcomings. Observations and suggestions made in the process of the research about additional information needs have direct practical value in order to improve theatre’s workflow. The present research pointed out that several information channels are currently duplicated which ensures the theatre good probability of efficient communication even in cases of prompt changes in work plans. Results confirms the viewpoints of various experts according to which the management of a creative organisation greatly assumes informal and sensitive skills of communication and the wish to implement such approach as creative people strongly react to any attempt to force them into frames and regulations. As Vanemuine is the largest theatre in Estonia and this research only focused on the staff of the technical departments, there is great potential for further studies of internal communication at Vanemuine and other theatres. Theatre as an organisation is a valuable and interesting source for research.
Noortemissa - 2. Nelipühajärgse pühapäeva missa Valjala Martini koguduses
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Soosaar, Kristi; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Käesoleva töö autor valis oma loov-praktilise lõputöö teemaks noortemissa, püüdes sellega tõestada, et kirik ja kogudus ei ole mõeldud ainult vanematele inimestele. Töö eesmärgiks oli noortepärase missamuusika loomine.
Emade ja õpetajate vaheline usaldus ning selle seosed õpetaja õpetamispraktikatega
(Tartu Ülikool, 2012) Kruusimägi, Aet; Kikas, Eve, juhendaja; Niilo, Airi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid: Programmi Eduko uuringutoetuse kasutamise lepingu aruanne
(2012) Mikk, Jaan; Kitsing, Maie; Must, Olev; Säälik, Ülle; Täht, Karin; Tartu Ülikool
Analüüsi eesmärk on hinnata Eesti kooli olukorda ja arenguid PISA 2009 andmete põhjal. Eesti üldharidussüsteemi tugevuste ja probleemide leidmiseks võrreldakse Eesti PISA 2009 tulemusi teiste riikide tulemustega. Juba alates PISA esimestest uuringutest on teada, et riigi tasandil fikseeritavad kõrged õppimisega seotud hoiakulised näitajad (õppimisstrateegiad, õpihuvi- ja motivatsioon, õpilaste enesekohased hoiakud) on negatiivselt seotud õpilaste saavutustega. Eesti arengut analüüsitakse PISA 2009 üldtulemuste ning üksiktulemuste ja kõigi taustaandmete võrdlemisel PISA 2006 vastavate näitajatega. Kui taustanäitaja muutus on statistiliselt olulises seoses PISA tulemuste muutusega, siis on see üks võimalik selgitus Eesti PISA tulemuste muutusele. Järeldused võimaldavad kindlamalt otsustada, milliste arengutega Eesti haridussüsteemis tuleb jätkata ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks, kooli küsimustiku vastuste analüüsimisel saab leida, millised õpetamise ja hindamise viisid, milline õppekava ja hariduspoliitika on tänapäeval perspektiivsed. Need teadmised võimaldavad paremini realiseerida EDUKO eesmärki kujundada tulevikkuvaatav õpetajahariduse süsteem.
Robotmannekeeni käsitsijuhtimise tarkvara – Mannequin Manager
(Tartu Ülikool, 2012) Luik, Margus; Villems, Anne; Kitsing, Helina; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva bakalaureuse töö eesmärk oli luua käsitsijuhtimise tarkvara, nimega Mannequin Manager, kujumuutvate robotmannekeenide juhtimiseks. Töös on kirjeldatud programmile esitatud nõuded ning autori poolt loodud disain ja implementatsioon.
Süsteemide turvalisuse arendamine kasutades äriprotsesside modelleerimist
(Tartu Ülikool, 2012) Altuhhova, Olga; Matulevičius, Raimundas; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Äriprotsesside arusaam ja modelleerimine on üks olulisematest aspektidesttänapäevases süsteemiarenduses. Infosüsteemide modeleerimiseks on loodud erinevaid käsitlusi ning äriprotsesside modeleerimisnotatsioon on üks nendest. On teada, et BPMN aitab äriprotsesse kirjeldada, modelleerida ja optimeerida. Keerulisem on mõista kuidas saab selle käsitluse raames juhtida äriprotsesside turvalisust ning analüüüsida infosüsteemi turvariske. See aspekt muutub kaasaegsetes infosüsteemides veel komplitseeritumaks, kuna turvatud süsteemi loomiseks peavad nii äriprotsessid kui ka selle turvalisuse küsimused olema vaadeldud parallellselt, see tähendab koostoimes. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on analüüsida BPMN ja infosüsteemi turvariskide juhtimise vastastikkust koosmõju. BPMN’i võtmeaspektide väljaselgitamiseks ja antud modelleerimissüsteemi turvanäitajate, riskide ja riskide juhtimise mõistmiseks on antud töös kasutatud struktureeritud lähenemist. Töös uuritakse kuidas modelleerija saab BPMN’i abil väljastada turvatud süsteemi komponente, riske või riskide juhtimist. Töös ühtlustatakse BPMN keele põhikonstruktsioonid ISSRM mudeli kontseptiga. Antud uurimistöös on BPMN-i käsitluse rakendausvõimalusi vaadeldud ühe internetikaupluse näitel. Meie uurimistöö pakkub infosüsteemi analüütikule või arhitektile võimalust mõista äriprotsesse ja turvakomponente ühe modelleerimiskeele abil. Analüüs on tehtud ainult esimese keele, Descriptive modelling, tasemel. Sellega avatakse uurijale võimalus tuua paralelle erinevate modeleerimiskeelte vahel, et uurida mustreid ISSRM perekonda kuuluvate mudelite loomises.
Sarvemäelt Leevile : Veriora valla väikekülade minevikust ja olevikust
(Võru : Võru Täht, 2012) Raadla, Aime; Raadla, Rein
AS Regio geokodeerija kvaliteedi hindamine
(Tartu Ülikool, 2012) Rõõmusaare, Joosep; Laur, Sven; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Selle töö eesmärgiks oli uurida Regio geokodeerijat ning leida meetodeid, kuidas parandada selle kvaliteeti. Kuna kasutusel oleva rakenduse koodi on töökas muuta, siis keskendutakse siin võimalustele muuta geokodeerijat paremaks nii, et koodi sisseviidud muutused oleksid väiksed, või mis nõuaks kõigest rakenduse seadistuse muutmist. Siin uuritakse interkatiivset ja automaatset geokodeerijat ning mõlemale leiti võimalusi, kuidas nende töötamise kvaliteeti muuta. Lisaks nendele võrreldi Regio geokodeerijat teiste võimalike konkurentside geokodeerijatega, ning toodi välja, nende miinused ja plussid. Seda tööd saab kasutada Regio geokodeerija parendamiseks. Lisaks saab kasutada edaspidisteks geokodeerimise uurimiste aluseks või analüüsida Regio geokodeerijat sügavamini.
Organisatsiooni väärtused ja nende muutumine
(Tartu Ülikool, 2012) Lust, Ele; Jaakson, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut