Sirvi Kuupäev , alustades "2012" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 1528
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Plasmiidide levik ja mitmekesisus meres(2012) Helm, Imbilistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Epigeneetika ja intellektipuue ning epigeneetiliste modifikatsioonide uurimismeetodid(2012) Kreitsman, Kristinelistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Rahvusvähemuste kaasamine Eesti erakondade poolt(Tartu Ülikool, 2012) Mahlakõiv, Triin; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut“Minority engagement by the political parties in Estonia” The Government of the Republic of Estonia has incorporated a number of references in year 2011 to its regulation regarding the responsibility to engage stakeholder parties in the state policy making processes as well as to gauge the implications of such engagement. Furthermore, on the same year the Government approved “Good Engagement Practices”, a document articulating straightforward guidelines for planning and executing engagement of stakeholder parties aiming to improve the overall quality of engagement practices by state agencies. Demonstrating a proactive approach to identifying best practices of engagement the Government has transmitted a clear signal to the public that it is its firm intent to increase transparency in policy making and to launch a widespread dialogue with a range of stakeholder parties of the public. Interestingly, with the advent of Government-sponsored engagement propagation the most potent topic, engagement of minorities, has found next-to-none coverage by the politicians in the public media, especially in the wake of the “Bronze night” unrest in April 2007. What are the underlying reasons for such a development, a lack of initiative, engagement and dialogue? Is the referred silence in aether alluding that the principal difficulties related to the integration policy of the minorities have been successfully resolved? Inspired by the rising importance of stakeholder engagement in Estonian society as well as the state objective to engage minority groups in the framework of integration policy the current master's thesis primarily concerns with studying minority engagement policies and practices in Estonia. In the framework of political communication studies the particular objective of the current master's thesis is to research the attitudes, goals and perceptions of Estonian political parties regarding minority engagement. Concordantly, the attitudes and perceptions of the minority groups are explored, too. The findings are juxtaposed in order to investigate potential shifts (misunderstandings) in perceiving the communication between political parties and minority groups in the framework of minority engagement and integration policies. Furthermore, the master's thesis aims to gauge how the political parties assess the postoccupation era integration policy in Estonia. Finally, the master's thesis examines engagement practices of state agenencies and representative attitudes of key officials towards the integration policy. The particular research questions of the master's thesis are as follows: a) How can be best described the attitude and approach to minority engagement by the political parties in Estonia? How do political parties execute their respective policies and engage minority groups? (Do the political parties view and target minorities as a distinct segment? Why do the political parties engage minority groups? How do the attitude and approach to minority engagement differ by the political parties in Estonia? Do the political parties appreciate the importance and implications of the state integration policy? Why? How do the political parties assess the state integration policy executed since re-establishment of the country's independence? What are the best practices for minority engagement? How do the political parties view a minority group's chances to directly influence the development of state policy?) b) Does the nation state discourse clash with that of citizen state? (How do the politicial parties understand and characterize a nation state concept in Estonia? How do the political parties assess and characterize a minority representative's chances to participate in state building in the framework of citizen engagement? What is the viewpoint of the politicial parties on multicultural state concept?) c) What constitutes the body of principles and accepted practices for state agencies in communication with minority groups? (Do the state agencies view and target minorities as a distinct segment? Are the state agencies' engagement practices rather influenced by the ideology of the leading minster's political party or by the best practices proposed by experts? What are the best practices of (minority) engagement?) The introductory theoretical section of the work provides an overview of the discussions by Brubaker, Smith and Gellner on nationalism as well as highlights the theories on state building by Lintz and Stepan. Furthermore, the introduction provides the reader with principles of engagement, specifically in the framework developed by Arnstein. Additionally, the principal politicial ideologies of Estonian political parties are introduced so as to provide backdrop for assessing the parties' approaches to minority engagement. Finally, the empirical groundwork from secondary survey sources is presented highlighting the key variables affecting minority participation in state building: language proficiency, attitudes towards the state and political preferences. The third section of the work provides primary material for discussion. Semi-structured interviews with key representatives of political parties and state agencies deliver unique raw material. Application of grounded theory and rigorous text analysis enable to cast light behind the scenes and understand the political undercurrents shaping Estonia's minority-oriented policy, but also to map out the best practices of engagement tried and tested by state agencies. The fifth section of the work presents the key findings, synthesis and aswers to research questions. In overall, the interviewed key representatives of political parties and state agencies did not consider nor perceive Estonia as a single nation state. The ethnic Estonian majority co-existing with alien minority groups is not in conflict with the Estonian nation state concept according to the interviewed politicians. On the other hand, Estonian society has yet to progress from ethnic nation state concept to political citizen state concept. The interviewed individuals identified the importance of citizen state society as a development milestone. However, according to them, a very young and inexperienced citizen society as well as the generally passive leitmotif in Estonia is to be blamed for slow pace in the development towards citizen state. Interestingly, the interviewed politicians and officials did not manage to properly conceptualize the impact of citizen-oriented approach for the benefit of the society's development. Should it be characterized by a strong grass roots movement able to assume political responsibility or a select number of representative political parties geared to promote a narrow agenda of sponsored interests? The interviews demonstrated a consensus on valuing and nurturing cultural differences and native language practices in the framework of cultural engagement. All interviewed politicians aknowledged the importance of the integration policy, mainly due the fact that the benefit dedicating attention and resources to the topic is far greater than ignoring the topic completely. Such a viewpoint renders the minority groups to be viewd as a resource for the benefit of the state and society. Minority groups are actively engaged by the current oposition parties based on universalist value-driven political ideology, whereas the current government parties execute a significantly more passive engagement policy based on, also universalist, but pragmatic realpolitik idealogy. In the Arnstein framework of engagement Estonian political parties and state agencies value open information communication practices. However, not all minority stakeholders are reached in the second tier consultancy phase, because the political parties rather interact with cultural associations of the minority groups. Due to low level of proactive grass roots engagement in Estonian society, the political parties are deprived of a social partner to engage and consult with. The interviewed representatives of the state agencies aknowledge great responsibility to nurture a positive environment to promote social engagement and its best practices. However, currently the Arnstein consulting and engagement practices are in their infancy and thus not executed properly.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Sõidupäeviku rakendus iOS platvormil(Tartu Ülikool, 2012) Uudam, Triin; Srirama, Satish Narayana; Vainikko, Eero; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on valmis arendada rakendus iPhone’i nutitelefonile, mis suudab täita sõidupäeviku pidamise funktsioone. Eestis on inimestel, kes kasutavad sõitude tegemiseks tööandja sõidukit, kohustuslik pidada sõidupäevikut. Antud rakendus muudab selle pidamise lihtsamaks. Igakuised sõitude väljavõtted e-mailil annavad põhjaliku ülevaate sooritatud era- ja ärisõitudest, mistõttu ei pea enam teistel viisidel vorme sõidupäeviku kohta täitma. Süsteemi potentsiaalseteks kasutajateks on väikeettevõtete töötajad, kes kasutavad iPhone nutitelefoni. iPhone nutitelefonil on GPS kasutamise võimalus olemas. Seetõttu ei ole sõidukisse lisa GPS-seadme paigaldamine sõitude jälgimiseks ja salvestamiseks vajalik. Sõidupäeviku rakendus antud kujul on hetkel Eestis unikaalne. App Store rakenduspoest on võimalik leida välismaa versioone sõite registreerivate rakenduste kohta, kuid neid ei saa otseselt sõidupäeviku asendusena kasutada. Samuti on alternatiivina võimalik sõidukisse paigaldada erinevate ettevõtete poolt pakutavaid GPS-seadmeid, mis registreerivad tehtud sõite ja statistikat, kuid nendega kaasnevad lisakulud (seadmete ost/rent, igakuised hooldustasud). Käesolev sõidupäeviku rakendus on vastab Eestis kasutuses olevale ning maksuametile esitatavale sõidupäeviku vormile ning ei vaja lisaseadmeid ega püsikulutusi. Antud rakendus on arendatud iOS platvormile, kasutades Xcode arenduskeskkonda. Rakenduse arendamisel on kasutatud erinevaid iOS platvormi raamistikke, lisaks veel mitmesuguseid avatud lähtekoodiga projektide klasse. Lisatud klassidel on erinevad funktsioonid, mis lihtsustasid antud rakenduse arendamist. Rakenduse kujundamisel on lähtutud Apple’i kasutajaliidese arendamise juhtnööridest. See võimaldab iPhone’i kasutajatel rakenduse kiiremini selgeks õppida, kuna rakenduse käitumismustrid on juba varasemast selged.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Pärandi inventuur(Tartu Ülikool, 2012) Lilloja, Kaja; Liin, Urve, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Tsiviilõiguse õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Õigus õigusemõistmisele mõistliku aja jooksul tsiviil- ja halduskohtumenetluses Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika käsitluses(Tartu Ülikool, 2012) Sarapuu, Angelika; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Keeleeksamite sidumine Euroopa keeleõppe raamdokumendiga: õppimine, õpetamine ja hindamine(INNOVE, 2012) SURVEYLANGKäsiraamatu põhieesmärk on aidata eksamikeskustel töötada välja, viia ellu ja analüüsida läbipaistvat ja praktilist metoodikat, mis võimaldab jätkata tõhusalt oma eksami(te) sidumist Euroopa keeleõppe raamdokumendiga (edaspidi: raamdokument). Tegemist ei ole ainuvõimaliku juhisega, mille abil testi raamdokumendiga siduda, ja ühelgi eksamikeskusel ei ole kohustust seda teha. Kui aga eksamikeskus soovib väita, et tema eksamid on seotud raamdokumendi keeleoskustasemetega, võivad käsiraamatus sisalduvad meetodid olla abiks väidete tõesuse kinnitamisel.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Tahtliku valetamise, valeuskumuste ja sarkasmi mõistmine nooremas koolieas epilepsiaga lastel(Tartu Ülikool, 2012) Vanem, Kristin; Tulviste, Tiia, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli võrrelda tervete ning epilepsiat põdevate 1-3 klassi laste (keskmine vanus 8,29, standardhälve 0,90) tahtliku valetamise, valeuskumuste ja sarkasmi mõistmist. Samuti oli eesmärgiks teada saada, kas ja mil määral epilepsiat põdevate laste sotsiaalne areng (täpsemalt valeuskumuste, tahtliku valetamise ning sarkasmi mõistmine) on pidurdunud. Mõõtevahendina kasutatakse J. Saltzman-Benaiah’i ja C.E. Lalonde (2007) poolt välja töötatud testi, mis koosneb kaheksast sotsiaalseid situatsioone kirjeldavast lühijutukesest ning küsimustest vastavate jutukeste kohta. Iga jutu juurde kuulub ka teemakohane pilt. Uurimuses osales 134 last, kellest 35 kuulusid katsegruppi ning 99 kontrollgruppi. Epilepsiat põdevate laste arusaamine valeuskumustest ning tahtlikust valetamisest oli halvem kui tervetel lastel, kuid sarkasmi mõistmisel erinevusi polnud (mõlema sarkasmijutukese sisu mõistis 5,7% epilepsiahaigetest ning 4% tervetest lastest).listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Venni diagrammidega seotud ülesannete tüübid diskreetse matemaatika veebikeskkonna jaoks(Tartu Ülikool, 2012) Hennoch, Marten; Prank, Rein; Niitsoo, Margus; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutMTAT.05.110 Diskreetse matemaatika elemendid on Tartu Ülikoolis õpetatav aine, mis on mõeldud 1. aasta infotehnoloogia, informaatika, arvutitehnika ja matemaatika tudengitele. Ainest võtab osa palju tudengeid ja tegemist on esimese aasta ühe keeruliseima ainega. Seetõttu on aine praktikumid jagatud tahvli– ja arvutipraktikumideks, kus viimastes kasutatakse õppeprotsessi lihtsustamiseks erinevaid õpiprogramme. Programmide kasutamine võimaldab anda tudengitele iga nädal teatud hulga ülesandeid, mille edukat läbimist saab hiljem kontrollida. Nii saavad õpilased kiiresti rakenduse käest tagasisidet ja õppejõududel on võimalik hoida kokku palju aega, mis muidu kuluks ülesannete parandamiseks. Bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks oli olemasolevale veebis töötavale ülesannete süsteemile lisada uued ülesannete tüübid, mis põhinevad Venni diagrammidel. Töö raames lisati süsteemile juurde neli hulgateooria ülesandetüüpi: valemi leidmine diagrammi järgi, diagrammi leidmine valemi järgi, hulkade võrdsuse kontroll ja alamhulgaks olemise kontroll. Bakalaureusetöös kirjeldati Venni diagrammidega seotud ülesandeid ning olemasolevat programmi. Näidati ka ära, miks arvutiga Venni diagrammide lahendamine efektiivsem ja mugavam on, kui paberi peal selle tegemine. Selleks, et Venni diagrammide joonistamine oleks mugav ja kiire tehti joonise täitmine väga lihtsaks. Õpilastele joonistatakse ette tühi diagramm ja hiirega vajutades saab selle pealt värvida ära vajalikke osi. Ühe nupuvajutusega saab vastuse esitada. Kohene tagasiside ja vigadest teavitamine aitavad õpilasel materjali paremini omandada. Uute tüüpide implementeerimisel püüti järgida juba olemasoleva süsteemi funktsionaalsust. Uusi ülesandeid saab lisada sarnaselt vanade tüüpidega. Sarnaselt realiseeriti ka kogu ülejäänud funktsionaalsus. Ka kasutajaliidese disaini poolelt järgiti enamjaolt olemasolevat kujundust. Ühtne kujundus ja funktsionaalsus lihtsustavad programmi kasutamist ja vähendavad süsteemi kasutamaõppimisele kuluvat aega.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Võlakirjaemissiooni korraldamine AS Gemhill näitel(Tartu Ülikool, 2012) Loimet, Martin; Roos, Andro, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , OÜ Airwave turundusstrateegia kujundamine Soome turul laienemiseks(Tartu Ülikool, 2012) Retkov, Sven; Roolaht, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , LaSrMnO3 kilede sedestamine metalloksiidsete mikrotorude sisepinnale(Tartu Ülikool, 2012) Riikjärv, Keio; Tätte, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kortatano erźaks = Räägime ersa keelt(Tartu Ülikool, 2012) Aasmäe, Niinalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , LEGO MINDSTORMS NXT’ga ühilduva suhtelise õhuniiskuse anduri tutvustus ja ülesanded(Tartu Ülikool, 2012) Pavelson, Mikk; Villems, Anne; Duvin, Taavi; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on tutvustada LEGO MINDSTORMS NXT robotiga ühilduvat Vernier‘ õhuniiskusandurit ja seejärel pakkuda lahendamiseks ülesandeid inimestele, kes tahavad nendega lähemat tutvust teha. Teoreetiline osa tööst seletab lahti õhuniiskuse nähtuse, kuidas see käitub, meie igapäevaelu ümbritseb ja missuguseid viise on inimesed välja mõelnud, et seda enda kasuks pöörata. Sellele järgneb osa, mis räägib üldisemalt õhuniiskusanduritest ja sellest, kuidas nad töötavad. Seejärel kirjeldatakse konkreetsemalt Vernier‘ suhtelise õhuniiskuse andurit, mis tööpõhimõttel ta funktsioneerib ja kuidas seda programmeerida koostöös LEGO MINDSTORMS NXT robotitega ja NXT-G programmeerimiskeskkonnaga. Antud bakalaureusetöö on üles ehitatud sarnase struktuuri ja vormistusega, mille järgi on tehtud ka teised sel ja eelmistel aastatel koostatud bakalaureusetööd, et nende kokkupanemisel koostada ühtlane õppematerjal.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Esimene Euroopa keeleoskusuuring 2011: Eesti tulemused(INNOVE, 2012) Mere, KristiEuroopa keeleoskusuuring on Euroopa Komisjoni algatatud esimene omataoline rahvusvaheline keeleoskuse uuring. Euroopa keeleoskusuuringu eesmärk on mõõta, kuivõrd oskavad õpilased võõrkeelt kasutada, et aru saada suulistest ja kirjalikest tekstidest või väljendada end kirjalikult. Nende keeleoskust kirjeldatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustaseme kirjelduste abil. See võimaldab ka võrdlust haridussüsteemidevahel. Kogutud andmed annavad osalenud riikidele pildi oma õpilaste tugevustest ja vajakajäämistest erinevates osaoskustes ning võimaluse jagada positiivseid kogemusi. Võimaldamaks võrdlust keelepoliitika ja õpetamismeetodite vahel, koostati taustaküsimustikud valimisse kuuluvatele õpilastele, valimisse kuuluvate koolide 3. kooliastme võõrkeelte õpetajatele ja valimisse kuuluva kooli direktorile. Eestis võeti veel analüüsimisel aluseks 2002. aasta põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava ja 2011. aasta põhikooli riikliku õppekava eesmärgid.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Süsteemide turvalisuse arendamine kasutades äriprotsesside modelleerimist(Tartu Ülikool, 2012) Altuhhova, Olga; Matulevičius, Raimundas; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutÄriprotsesside arusaam ja modelleerimine on üks olulisematest aspektidesttänapäevases süsteemiarenduses. Infosüsteemide modeleerimiseks on loodud erinevaid käsitlusi ning äriprotsesside modeleerimisnotatsioon on üks nendest. On teada, et BPMN aitab äriprotsesse kirjeldada, modelleerida ja optimeerida. Keerulisem on mõista kuidas saab selle käsitluse raames juhtida äriprotsesside turvalisust ning analüüüsida infosüsteemi turvariske. See aspekt muutub kaasaegsetes infosüsteemides veel komplitseeritumaks, kuna turvatud süsteemi loomiseks peavad nii äriprotsessid kui ka selle turvalisuse küsimused olema vaadeldud parallellselt, see tähendab koostoimes. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on analüüsida BPMN ja infosüsteemi turvariskide juhtimise vastastikkust koosmõju. BPMN’i võtmeaspektide väljaselgitamiseks ja antud modelleerimissüsteemi turvanäitajate, riskide ja riskide juhtimise mõistmiseks on antud töös kasutatud struktureeritud lähenemist. Töös uuritakse kuidas modelleerija saab BPMN’i abil väljastada turvatud süsteemi komponente, riske või riskide juhtimist. Töös ühtlustatakse BPMN keele põhikonstruktsioonid ISSRM mudeli kontseptiga. Antud uurimistöös on BPMN-i käsitluse rakendausvõimalusi vaadeldud ühe internetikaupluse näitel. Meie uurimistöö pakkub infosüsteemi analüütikule või arhitektile võimalust mõista äriprotsesse ja turvakomponente ühe modelleerimiskeele abil. Analüüs on tehtud ainult esimese keele, Descriptive modelling, tasemel. Sellega avatakse uurijale võimalus tuua paralelle erinevate modeleerimiskeelte vahel, et uurida mustreid ISSRM perekonda kuuluvate mudelite loomises.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Tervise infosüsteemi ja regulaarse tervisestatistika andmete võrdlus. II analüüs(2012) Poolakese A; Ruuge M; Tervise Arengu Instituut: Tervisestatistika osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Tahteline tähelepanu ja selle arendamine koolieelses lasteasutuses(Tartu Ülikool, 2012) Kukk, Kärt; Tropp, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Algklasside õpetajate hinnangud oma mitmekultuurilistele pädevustele ja soovitusi õpetajate esma- ning täiendõppeks(Tartu Ülikool, 2012) Tiits, Jana; Trasberg, Karmen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut