Sirvi Kuupäev , alustades "2012" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1481

Automaattestimisvahendite kasutus ning praktiline ülevaade Seleniumi näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Pällin, Meeli; Leping, Vambola; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli rõhutada testimise olulisust tarkvaraprojektis, näidata erinevaid viise testimiseks ja tutvustada veidi lähemalt automaattestimise võimalusi. Andsin ülevaate erinevatest tarkvaraarenduse mudelitest, testimismeetoditest ja -liikidest ning vahenditest. Lisaks kirjeldasin automaattestimise olemust ning selle plusse ja miinuseid. Samuti viisin lisaks teoreetilisele ülevaatele ja ühe töövahendi praktilisele tutvustusele läbi küsitluse Eesti tarkvarafirmade hulgas. Uuringu eesmärgiks oli saada infot kasutatavate testimismeetodite, -vahendite ja eesmärkide kohta, samuti ka testija olemasolu ja projektimeeskonna suuruse ja nendevaheliste seoste olemasolu kohta.
A pattern-based development of secure business processes
(Tartu Ülikool, 2012) Khan, Naiad Hossain; Matulevičius, Raimundas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Infotehnoloogia kutseõppeasutuse põhiprotsessi toetajana Tartu Kutsehariduskeskuse arvutiteaduste õppekavarühma näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Mikkelsaar, Mihkel; Mets, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõtluskeskus
Eesti kohalike omavalitsuste fiskaalautonoomia ja tasandusfond selle mõjustajana
(Tartu Ülikool, 2012) Sandvik, Reet; Raju, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
Juureeritiste roll naabertaimede äratundmises
(Tartu Ülikool, 2012) Saar, Sirgi; Semtšenko, Marina, juhendaja
Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud
(PRAXIS, 2012) Mägi, Eve; Nestor, Mihkel
Uuringu eesmärk on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad noorte haridusvalikuid pärast keskhariduse omandamist. Vaatluse all on noorte plaanid ja nende realiseerumine ning erinevad tegurid, mis valikuid mõjutavad. Eraldi käsitletakse välismaa kõrgkoolidesse mineku põhjuseid ja takistusi, loodus- ja täppisteaduste ning tehnikaerialade valikut soodustavaid ja piiravaid asjaolusid ning noorte suhtumist erinevatesse õpingute jätkamisega seonduvatesse haridusuuendustesse. Uuring toetub peamiselt kahele 2011. aastal tehtud küsitlusele gümnaasiumi või kutsekeskhariduse lõpetanute seas ning 12. klassi noorte seas korraldatud kirjandikonkursi tulemustele. Lisaks analüüsiti varasemaid uuringuid ja samateemalisi teoreetilisi käsitlusi ning intervjueeriti õpinguid välismaal jätkavaid lõpetajaid ja tööturule minejaid.
Ülevaade objektorienteeritud paralleelprogrammeerimise raamistikust Charm++
(Tartu Ülikool, 2012) Jaarma, Tõnu; Batraśev, Oleg; Vainikko, Eero; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Eksisteerib palju võimsaid superarvuteid ja samas ka keerulisi algoritme, mis tõesti võimsust vajavad. Probleem seisneb selles, et riistvara ei jõua tarkvara arenguga sammu pidada ja tihti tekib vajadus suuremale jõudlusele. Lahenduseks oleks ülesannete või tööde jagamine olemasolevate ressursside vahel. Näiteks oleks väga keeruline luua protsessor, mis oleks 1000 GHz, kuid pole probleem luua tuhat 1 GHz protsessorit. Paralleelarvutuste mõte seisnebki selles, et ei peaks eksponentsiaalselt võimsamaid riistvara komponente looma, vaid kasutada efektiivselt olemasolevaid. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade paralleelprogrammeerimise raamistikust Charm++. Kuid enne selle raamistiku ülevaate andmist, kirjeldatakse paralleel-programmeerimisest üldisemalt. Tuuakse näide maatriksite korrutamisest jagatud protsessorite peal ja seda kahe mudeli peal: MPI ja Charm++. Charm++ on objektorienteeritud paralleel-programmeerimise raamistik, mis baseerub C++ keelel, kuid lihtsamalt võib öelda, et Charm++ on teek, mis lubab C++ objektidel suhelda omavahel efektiivsemalt. Charm++ raamistikule pani aluse L.V. Kale koos oma arendaja tiimiga paralleelprogrammeerimise laboratooriumis. Umbes sada inimest on panustanud sellesse projekti keskmiselt 15 aasta jooksul. [1] Charm++ raamistikku kasutades on näiteks ehitatud järgmised suured rakendused: • NAMD – Not Another Molecular Dynamics programm, mis on dünaamiline molekulaar simulatsiooni pakett. [2] • Center for Simulation of Advanced Rockets kasutab füüsilise simulatsiooniks koodi, mis kasutab samuti Charm++ raamistikku. [3] Charm++ programmeerimise mudel sarnaneb CORBA, Java RMI või näiteks RPC mudelile, kuid siiski on see teek mõeldud suure jõudlusega masinatele, mis on disainitud paralleelarvutuste läbiviimiseks. Charm++ kasutab „üks programm, palju andmeid“ (SPMD – single program, multiple data) programmeerimise mudelit, mille tegi kuulsaks MPI (Message Passing Ingerface). [1] Sõnumi saatmise liides ehk MPI ilmus esimesena standardi nime all 1994 aastal ja selle üks põhilisi eesmärke on täita paralleelarvutusi jagatud ressursside vahel. MPI funktsionaalsus on äärmiselt ulatusrikas ja pakub programmeerijale: • Sidet punktist punkti (Point-to-point communication) • Kollektiivset sidet (Collective communication) • Ühepoolset sidet (One-sided communication) • Paralleelset sisendit ja väljundit (Parallel I/O) • Dünaamilist protsessi juhtimist (Dynamic process management) [7] Charm++ eelis MPI ees on see, et eksisteerib keeruline iseärasus lihtsustamaks rakendusest sõltumatut objekti ümberasustamist (application-independent object migration). MPI standardit kasutades on see samuti võimalik, kuid nõuab keerulist programmeerimist ja pidevat koormuse jälgimist. Charm++ parim iseärasus seisneb selles, et seda raamistikku võib võtta kui lisandit MPI standardile, sest eksisteerib AMPI (Adaptive Message Passing Interface), mis lubab MPI koodi jooksutada otse Charm++ raamistikku kasutades. [1] Järgnevas töös antakse põhiline ülevaade mõlemast paralleelprogrammeerimise tehnikast. MPI standardit käsitletakse otse koodinäidetega ja seletatakse lahti iga funktsiooni tähtsus ühes tavalises paralleelselt käivitatavast programmist. Charm++ raamistikule lähenetakse rohkem teoreetilisema osaga, kus alguses pannakse rõhku struktuurile ja lõpus antakse ülevaade, kuidas programmeerida Charm++ programm. Selles töös kirjeldatakse ka Charm++ struktuuri, mida saab kokku võtta viie sõltumatu objekti kategorisatsiooniga: 1. Järjestikused objektid (nagu ka C++) 2. Chare objektid – samaaegselt käivituvad objektid 3. Chare järjend – kogum chare objektidest ja neid objekte saab järjendis individuaalselt käivitada 4. Chare grupid – kogum chare objektidest, mis on iga protsessori grupi liige 5. Sõnumid – infovahetusega tegelevad objektid [7] Töö koosneb kirjalikust ja praktilisest osast. Kirjalik osa on rohkem teoreetilisem ja ära jagatud kolme peatüki vahel. Kirjaliku osa eesmärgiks on anda kindel ülevaade paralleel-programmeerimisest kasutades selleks kahte erinevat lähenemist. Töö praktiline osa koosneb kahest paralleelselt käivitatavast programmist, kus esimene on kirjutatud MPI standardit kasutades ja teine Charm++ raamistikku. Lisatud on ka õpetused, kuidas endale sellised keskkonnad paigaldada, et sooritada samu paralleelarvutusi. Esimeses peatükis antakse ülevaade paralleelprogrammeerimise kasutusest tänapäeval ja kuidas kirjutada koodi, mis arvutaks paralleelselt. Esmalt kirjeldatakse populaarsemat paralleelprogrammeerimise stiili, milleks on MPI standard ja selles stiilis koode kirjutatakse C keeles. Kui tavalist koodi käivitatakse järjest ja iga funktsioon ootab oma täitmise lõpetamist, siis mõistlikum on kirjutada mitteblokeeruvaid funktsioone paralleelprogrammeerimisel. Näha on ka kuidas tekivad lihtsad järjekorra probleemid, ehk ei ole teada kus ja millised andmed millises järjekorras töödeldakse, kui just ei kasutata mingeid sünkroniseerimis- tehnikaid. Teises peatükis kirjeldatakse selle töö põhilist osa – ülevaadet Charm++ raamistikust. Ülevaate andmiseks kirjeldatakse raamistiku ülesehitust, struktuuri ja kindlasti ka iseäraseid tunnuseid. Alustatakse väikseimatest objektidest ja sealt edasi kirjeldatakse juba nende objektide järjendit ning kuidas need objektid suhtlevad omavahel. Seal tulevad välja ka Charm++ raamistiku erinevused võrreldes MPI liidesega. Kolmandas peatükis muutub teoreetiline osa natukene praktilisemaks. Kirjeldatakse kuidas Charm++ programm käivitatakse ja kuidas kulgeb selle käivitusprotsess. Lihtsate näidete abil demonstreeritakse, kuidas programmeerija ei pea teadma tervet käitussüsteemi, vaid piisab teadmisest, kuidas luua objekte, mida saab ümber migreerida. Lisana on välja toodud kaks programmi: C keeles kirjutatud maatriksite korrutamine (MPI liidese demonstratsioon) ja C++ keeles kirjutatud maatriksite korrutamine (Charm++ raamistiku demonstratsioon). Mõlemad programmid kasutavad sama algoritmi paralleelselt arvutamiseks ja mõlemad on kirjutatud mitteblokeeruvaid funktsioone kasutades. Samuti on lisana esitatud õpetused, kuidas paigaldada vastav keskkond ja neid programme paralleelselt käivitada.
E.coli ribosoomide heterogeensus – mida näitab proteoomika?
(2012) Tammsalu, Triin
Eesti tervishoiukulud 2011
(2012) Luts, Harles; Eigo, Natalja; Tervise Arengu Instituut: Tervisestatistika osakond
Tervishoiuteenuse osutaja deliktiõiguslik vastutus
(Tartu Ülikool, 2012) Sõritsa, Dina; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Tsiviilõiguse õppetool
Veebiajakirjanike tööd mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2012) Leheste, Gunnar; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Factors influencing work of online journalists. Aim of present bachelor thesis is to find out main factors influencing the work of Estonian online journalists. Part of the aim is to map out their values in agenda setting and individual and organizational regulation in dealing with mistakes. The latter is closely related to the issues of transparency of newsroom work processes. The study also examines which professional skills are requisite in online-newsrooms, and how this in turn influences the self-identity of online reporter in comparison with conventional work routines of reporter working for paper edition. The empirical grounds for this study were set through ethnographical survey of two online reporters. Newsroom observations gave an input to framing the plan of in depth interviews that constitute the empirical material of present study. The results show that main factors influencing the work of an online journalist are environmental conditions of the newsroom, multitasking, organisational requirements on the number of news units, in-flow of newsworthy material to the newsroom, and competition with other online newspapers. The latter four are closely connected by another factor – time pressure and tempo. Time and tempo also influence the editing process of news units. The units are edited subsequently to publishing and there seems to be no fixed system for the correction of mistakes. The amount and prevalence of factual and linguistic mistakes was marked as one of the biggest issue for all Estonian news sites and their journalists. One interesting point that turned out to be problem for almost all respondents was the complexity of their identification. Most journalists didn’t know if they should identify themselves as reporter, editor or if they are journalists at all. The more versatile working tasks online reporters come in contact with, the more dissolved their identity seems to be. Online reporters seem to be confused in identifying themselves as reporters or editors. This may be conditioned by unregulated roles that online journalists have to carry out. Tempo was marked as one of the attribute essential for online journalist and in online journalism in general. Another aspect that was emphasised as significant skill for online journalist was technical competence (video and photo recording and editing). Independence and ability to work singly was another aspect pointed out as essential skill. This study was also an input to my supervisor’s research made in online newsroom of Swedish biggest tabloid newspaper Expressen, so in this bachelor thesis some Estonian results are compared with routines and values of Expressen’s journalists, but not all results, because my tutor’s research is yet to be finished completely. Keywords: professional skills, multi-skilled professionalism, transparency, convergence, online-journalism, online-journalist identity, news room work process regulation.
Perekonnateema retseptsioon 6. klassi kirjandusõpetuses
(Tartu Ülikool, 2012) Ugur, Triinu; Kraav, Inger, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
ETV loodus- ja keskkonnasaade „Osoon“ 1993-2011: muutuv formaat, teisenev käsitluslaad
(Tartu Ülikool, 2012) Altraja, Martin; Unt, Aune, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The topic of this bachelor thesis is „ETV’s nature and environment programme „Osoon“ 1993-2011: changing format and discourse“. The programme „Osoon“ is one of the longest running programmes in Eesti Televisoon (ETV). It discusses mainly environmental and nature themes. According to one research (Eesti elanike keskkonnateadlikkus 2010), 61 percent of population is interested in environmental and nature topics. That research also revealed that the main channel for information about environment was televison and especially the programme „Osoon“. As the research method, I used content anaysis and analysis of semi-structured interviews. For the content analysis, I anayzed 60 feature stories from 28 programmes from 18 years. I also interviewed two editors, two authors and a director of „Osoon“. The main changes that the I found out with content analysis was that the whole programme has become more entertainment-oriented. In the early years of „Osoon“, there were also more investigative environmental features than there are now. The number of talking heads in a „Osoon“ feature has also decreased over the years, mainly because of decrease in investigative environmental features. The interviewees told that there are many reasons behind „Osoon“ having less investigative environmental features and becoming more entertainment-oriented. One reason was that many good journalists have left „Osoon“. The authors also told that investigative stories are more challenging to do than entertaining or informing stories, because of long preparation time. One of the editors told that there are many investigative programmes in ETV, so „Osoon“ should be more family-oriented, general interest show. There were also many changes in format and structure of the programme. The programme has become longer. In the early years (until 2001) there was only one feature and one topic per programme. In autumn of 2001, „Osoon“ adopted TV-magazine format, which consists of two or three feature stories per one programme. This allows „Osoon“ to cover more topics in one programme. This change was made to make the programme appealing to a bigger audience. 53 Also, „Osoon“ has incorporated many basics of infotainment into the programme, namely interesting and well-known programme host and more entertaining, „softer“ themes. „Osoon“ has a host since autumn of 2007 and it is well-known humorist and fisher Vladislav Koržets. I argue that all the changes made over the years are to make the programme more appealing to wider audiences. There are many ways to expand this research. One possibility is to analyze further the investigative environmental features and reasons behind decreasing of these features. It is also possible to research the values that „Osoon“ incorporates.
Tsüstilise fibroosi haiged räägivad oma igapäevaelust
(Tartu Ülikool, 2012) Mäehunt, Maili; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kuidas tsüstilise fibroosi haiged räägivad igapäevaelust parandamatu haigusega, kuidas nad oma elu mõtestavad. Samuti püüdsin mõista, kuidas eksistentsiaalse sotsiaaltöö abil nende olukorda parandada võiks, kuna see lähenemine aitab sügavalt mõista parandamatult haigete inimeste olukorra eripära ja nende vajadusi. Uurimuses osales neli tsüstilise fibroosi haiget, kellega viisin läbi fookusgrupiintervjuu ja seejärel ka individuaalintervjuud. Saadud andmete mõistmiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringus osalenud tsüstilise fibroosi haiged näevad oma elu üsna negatiivselt või tühjana. Nad justkui sooviksid midagi saavutada, aga haigusest tulenevalt loobuvad tihti oma unistustest. Haigetel on välja kujunenud kaks kaitsemehhanismi: enesepettus, mis väljendub usus halba saatusesse ja seeläbi vastutuse äralükkamisese, ja huumor. Eksistentsiaalsest vaatenurgast peaks aitama vabaneda usust halba saatusesse, kuna see vähendab veelgi enam nende niigi väikesi valikuvõimalusi. Huumori kasulikkus haigetele on mitmetahuline. Esiteks aitab see neil endil toime tulla enda olukorraga ja sellest üle olla. Teiseks aitab see leevendada haigusest sümptomitest tulenevaid suhtlemisraskuseid kaaslastega. Kõige vabamalt saavad tsüstilise fibroosi haiged tunda end oma perekonna ja teiste haigete seltskonnas. See tuleneb sellest, et nad tunnevad end nende seas võrdsena. Kuna ülejäänud ühiskond ei mõista haigete seisundit, püüavad nad seda varjata, tundes oma haiguse pärast süüd, häbi ja ängistust. See omakorda toob kaasa nende kinnistuse ja eemalehoidmise seltsielust, muutes nende elu üksildaseks ja üksluiseks. Uurimuse tulemused näitavad, et tsüstilise fibroosi haiged peavad oma igapäevaelu vaeseks, kuna haigus ei jäta neile kuigi palju valikuid. Väheste valikute tõttu leiavad haiged, et ka elatud elu on olnud tühi, kuid siiski loodavad nad tulevikuplaane tehes meditsiini jõudsale arengule, mis annaks paremaid väljavaateid elus. Uurimuse tulemustest selgub, et eksistentsiaalne lähenemine sobib töötamiseks tsüstilise fibroosi haigetega.
Ettevõtte tulumaksu mõju ettevõtete majandustulemustele
(Tartu Ülikool, 2012) Sarapuu, Stenar; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
Euroopa keeleoskuse uuring 2011 - Saksa ja Inglise keele tulemuste analüüs
(Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, 2012) Espenberg, Kerly; Aasamets, Johanna; Humal, Katrin; Themas, Aivi; Vahaste, Sille
Euroopa keeleoskusuuring (ESLC, ingl k The European Survey on Language Competences) on Euroopa Komisjoni poolt algatatud esimene omataoline rahvusvaheline keeleoskuse uuring. Uuringu elluviimise eesmärgiks on tagada rahvusvaheliselt võrreldavad andmed võõrkeelte oskuse kohta, jagada häid kogemusi keelte õppimisest, õppemeetoditest ja õppekavadest. Uuring viidi läbi 2011. aastal ning selles osales koos Eestiga 14 Euroopa riiki. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Keeleõppe arendamine 2011–2013“.
Varastamise eri liikide esinemine 4.-9. klassi õpilaste hinnangul
(Tartu Ülikool, 2012) Lehtme, Tiina; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Sinivetikate mõju Soome lahe suvisele fütoplanktoni kooslusele
(Tartu Ülikool, 2012) Vahtra, Johanna; Klais, Riina, juhendaja; Olli, Kalle, juhendaja
Nakkushaiguste esinemine Eestis (statistikaandmed) 15. osa
(2012) Epštein J; Kutsar K; Kerbo N; Aro T; Terviseamet
Terve Eesti SA tegevuse mõju hindamine
(2012) Kaarna R; Poliitikauuringute Keskus Praxis