Show simple item record

dc.contributor.advisorVihalemm, Triin, juhendaja
dc.contributor.authorOtt, Eliise
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutet
dc.date.accessioned2013-06-21T13:11:40Z
dc.date.available2013-06-21T13:11:40Z
dc.date.issued2013
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/31303
dc.description.abstractKäesoleva bakalaureusetöö raames selgus, et sotsiaalne ettevõtlus on raskesti määratletavad, sest sellel ettevõtluse liigil esineb väga palju erinevaid vorme ja väljundeid. Üldiselt aga teatakse, et ettevõtluse eesmärk on teenida äritulusid ja olla seeläbi sõltumatu, et lahendada sotsiaalseid probleeme. See on Eesti ettevõtete jaoks üsna laia spektriga ja mitmekülgne tegevusviis, mistõttu ka ebapiisavalt mõtestatud ja umbmääraselt kommunikeeritud. Minu uuringus osalenud sotsiaalsed ettevõtted endiselt üsna tugevalt sõltuvad välistest rahastuse allikatest, mistõttu nad ei suuda või ei julge varasemast enam iseseisvale äritegevusele keskenduda. Mitmed üksnes sotsiaalset ettevõtlust iseloomustavad omadused võiks seetõttu kahtluse alla seada, sest eelmainitud ettevõtlusvormiga sarnaste küsimustega võivad tegeleda ka näiteks mittetulundusühingud või ka pealtnäha traditsioonilised ettevõtted. Pigem on sotsiaalne ettevõtlus viis, kuidas lahendada ühiskondlikke probleeme ning samal ajal teenida iseseisvalt tulusid. Ettevõte ise määratleb ennast uudselt, nimetades end sotsiaalseks ettevõtteks. Võib-olla ongi eesmärk lihtsalt teistest sarnastest ettevõtetest nii eristuda. Samas on siinkohal oht, et traditsioonilised ettevõtted võtavad ise sotsiaalse ettevõtluse mõiste kasutusele veel enne kui mõiste saavutab ühiskonnas piiritletud ja tõepärase tähenduse. Uuringus selgus, et minu poolt valitud ettevõtted ei pea oma mõju ühiskonnas kuigi suureks. Samas selgus, et valitud ettevõtted ei ole oma tegevuses keskendunud mõju struktureeritud mõõtmisele ja hindamisele, mistõttu nad polegi kindlad, kui suur või väike nende mõju ühiskonnas on. Ärimudeleid uurides selgus, et respondentide sotsiaalsed ettevõtted pööravad oma tegevuses enim tähelepanu partneritele ja klientidele (kuid ka missioonile ja visioonile). Samuti on olulisel kohal tulude ja kulude jälgimine äritegevuse seoses. Kui seminaritöö lõpus jõudsin järeldusele, et sotsiaalsed ettevõtted kasutaksid oma tegevuse kaardistamiseks pigem sotsiaalse ettevõtluse lihtsustatud ärimudelit, siis bakalaureusetööd kirjutades selgus, et Eesti sotsiaalsed ettevõtted kasutavad oma tegevuste kaardistamisel komponente nii Osterwalder-i kui ka sotsiaalse ettevõtluse lihtsustatud ärimudelist. Seega peaks sotsiaalsete ettevõtete jaoks parimal moel sobima hübriid kahest mudelist, mille püüdsin tulemuste lõpuosas ka ise modelleerida (vt joonis 6). Respondentide arvates on ärimudeli koostamine ja järgimine ettevõtte seisukohalt väga oluline. Siiski jäi mulje, et mitte ühelgi ettevõttel ei olnud välja töötatud oma ettevõtte tegevusest lähtuvat ärimudelit. Ilmselt ei pea nad seda vajalikuks. See on aga negatiivne tulemus, kuna oma tegevuste lihtsustatud mudel peaks muutma eesmärkide täitmise lihtsamaks. Kui ettevõte teab, kellele, kuidas ja mida tehakse, siis on tal lihtsam eesmärke saavutada. Esialgu tundus, et uuringus osalevad ettevõtted tegutsevad pigem spontaanselt kui ärimudeli järgi. Bakalaureusetööd kirjutades sain kinnitust, et sotsiaalse ettevõtluse kontseptsioon ja äritegevuse koordineerimine mudeli ning hindamiskriteeriumide abil on Eestis veel algstaadiumis, mistõttu selle teema uurimine on oluline. Eriti seetõttu, et sotsiaalsel ettevõtlusel on Eesti ettevõtlusmaastikul suur perspektiiv ja seda teemat lahti mõtestades ja kommunikeerides (propageerides) on võimalik panna alus kollektiivsele ühiskondlike praktikate muutmisele.et
dc.description.urihttp://tartu.ester.ee/record=b2657342~S1*est
dc.language.isoetet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherettevõtluset
dc.subject.othersotsiaalsed ettevõttedet
dc.subject.otherEestiet
dc.titleSotsiaalse ettevõtluse kontseptsiooni kujunemine Eestis praktikate vaatepunktistet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record