Mehe välisriiki tööle siirdumise mõju perekonnaelule pereema vaatenurgast
Date
2012
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Keskendusin oma bakalaureusetöös perekonnaelu avamisele pereemade vaatenurgast, kelle
mees töötab välismaal. Töö eesmärk oli selgitada välja, millisena tajuvad ja kuidas
tõlgendavad oma perekonnaelu ja kohanemist muutustega naised, kelle mees töötab
välismaal.
Mind, kui uurijat huvitas see, millised on perekonnasisesed protsessid, vaadates ühelt poolt
seda, kui mees oli välismaal tööl ja teiselt pool, kui mees oli perekonn keskel. Uuring viidi
läbi kvalitatiivset meetodit kasutades, tehes neli poolstruktureeritud intervjuud pereemadega.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö eesmärk sai täidetud ja uurimusküsimustele vastused leitud.
Uurimuse käigus otsisin vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Kuidas tõlgendavad pereemad mehe siirdumist välismaale?
2. Milline osatähtsus on mehel/isal perekonnas?
3. Millised on suhted lähedastega?
4. Millised on perekonna tegelikud võimalused ja vajadused igapäevaelus?
Tööjõu migratsiooni peetakse meie ühiskonnas tänasel päeval tavapäraseks nähtuseks, mis on
mõjutanud inimesi, sh ka eestlaste valikuid ja otsuseid. Majanduslanguse tingimustes on
välismaale siirdumine olnud erinevatel põhjustel vajalik samm uuringus osalenud
perekondade jaoks, kas parandada pere majanduslikku toimetulekut, töö on kujunenud mehe
jaoks elustiiliks või võimalus tulevikus kindlustada muretu pensionipõlv. Perekondades on
mõtteid mõlgutatud ka kogu perekonna teise riiki kolimisele, kuid praeguseks ei ole need
ideed reaalsuseks saanud.
Selline kooseluvorm nõuab kõigilt perekonnaliikmetelt kohanemist ja harjumist. Mehed, kes
siirdusid välismaale tööle, olid juba varasematel aastatel töötanud välismaal. Uuringut läbi
viies selgus, et perekonnaliikmed olid tänasel päeval jõudnud kohaneda ja harjuda mehe
töötamisega välismaal. Võib öelda, et välismaal töötamine mõjutab kõiki perekonna liikmeid
– meest, naist ja lapsi.
Uuringu tulemused toovad esile, et pereemad tajuvad nii negatiivseid kui positiivseid aspekte
seoses mehe välismaal töötamisega, mis on perekonda mõjutanud. Esiteks häirub pereliikmete
elukorraldus mehe kodus käies ja kodus lahkumise korral, kuna pidevalt toimub elurütmi
muutus. Sellest tulenevalt on mehe tervis on halvenenud, pereemal on tekkinud
ülekoormusest stress, laste ja isa suhe on nõrgenenud ning mis on isegi viinud perekonna
lahkuminekuni. Positiivse külje pealt on märkimisväärne asjaolu, et mõningate inimeste ja
perekondade jaoks on selline kooseluvorm – kokku ja lahku olemisel oma võlu, kuna see
annab iseseisvust ja sõltumatust suhetes.
Üheleivateenijaga perekonna jaoks ei olnud olemasolev kooseluvorm siiski kõige sobivam
just väikeste lastega perekondade seisukohalt, mis oli tekitanud pereemadele ülekoormusest
põhjustatud tüdimust ja stressi. Kaheleivateenijaga perekondade jaoks oli olemasolev
kooseluvorm sobilik, kuna see andis pereemadele iseseisvust ja mehest sõltumatust
igapäevastes toimingutes ning partnerite omavahelist kooselu iseloomustas võrdsus.
Mehe/isa osatähtsust perekonnas kinnitab see, et mees loob sideme lapsega, mis on oluline
lapse edaspidises arengus. Laps õpib maailma nägema ja tundma läbi oma isa ja ema ning
vajab mõlemaid vanemaid. Kui mees/isa on välismaal ära, on pereema see, kes peab olema nii
ema kui isa eest. Peredes, kus mees on välismaal tööl, tekib mehe/isa koju saabumisel
ootusärevus, mis paneb ühelt poolt nii kogu perekonna tegutsema kui ka sõbrad selle nimel, et
mees/isa tunneks ennast kodumaal hästi. Perekonna ühtsusele aitavad kaasa perekondlikud
traditsioonid ja ka vanemate enda koos veedetud aeg, mis muuda perekonna tugevamaks.
Võib öelda, et kõigil uuringus osalenud perekondadel on olemas piisav tugivõrgustik, kes
pakub perekonnale igakülgset abi, et perekonda toimetulekut toetada. Uuringu tulemused
näitasid, et enamasti suheldakse oma lähikeskkonnaga, kelleks on vanemad, õed, vennad jm,
kes abistavad perekondi peamiselt moraalselt. Vähemal määral suheldi kaugemate
sugulastega, naabritega ning kogukondlik suhtlus puudus üldse.
Perekonnad ise panustavad enda tööga loodud väärtustesse, et materiaalsed ressursid oleksid
eluks piisavad, olenemata sellest, kas ollakse ühe leivateenijaga või kahe leivateenijaga
perekond. Perekonna võimalused ja vajadused tulenevad sellest, et perekondadel on olemas
tugivõrgustik, et on olemas materiaalsed ressursid igapäevaeluks. Samas puudust tuntakse
stabiilsest elust nii iseenda kui oma laste jaoks.