Kvalifitseeritud tööjõu sisserännet soodustavad meetmed Euroopa Liidus: programmi Ermos näitel Eestis
Abstract
Rahvastiku vananemine ning üleilmastumine on nii rahvusvahelisele kui ka Euroopa Liidu sisesele mobiilsusele üha enam mõju avaldamas. Riikide kestliku arengu seisukohast on üheks oluliseks teguriks kvalifitseeritud tööjõu migratsioon, kus on peamised teemad väljaränne ja kvalifitseeritud tööjõu väljavool. Nii Euroopa Liidu kui ka selle liikmesriikide tasandil on käivitatud sisserännet soodustavate meetmete leidmine ja rakendamine. Aruka, jätkusuutliku ning kaasava majanduskasvu saavutamiseks vajaliku teadusarenduse ning innovatsiooniga seoses on kvalifitseeritud tööjõu rände kontekstis tähtis roll just teadlastele mõeldud sisserände soodustamise meetmetel. Kuna migratsioonimeetmeid ning makro- ja mikromajanduslikke sisserände soodustamise meetmeid koondav uuring Eestis puudub, on käeoleva uurimustöö eesmärk esmalt välja selgitada, mil määral ning milliseid teadlastele kui kvalifitseeritud tööjõule mõeldud sisserände meetmeid on Eestis rakendatud ning kuivõrd need mõjutavad ning soodustavad teadlaste rännet Eestisse. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks on tehtud andmeanalüüs, kus on kasutatud avalikku andmekorpust ning programmi Ermos grandisaajate küsitlust, et tuua välja programmi ning sisserände soodustamise meetmete kitsaskohad. Eestis on praegu sisserände soodustamise tegevused fragmenteeritud. Kuigi kvalifitseeritud tööjõu eriti just teadlaste sisserände soodustamisel võib näha migratsioonibarjääride leevendamist positiivsena, vajaksid need veel mõnede tööjõupuuduses olevate erialade puhul täiendamist, mida praktiseerivad ka mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Uurimistöö analüüsist ja Ermose programmi uuringust selgub, et ümberasumise lihtsustamisel oleks tarvis suurendada välisesinduste arvu ning arendada riiklikul tasandil tugiteenuseid, et soodustada eriti just perega rännet, ning luua infoplatvorm, mis hõlmaks ka värbamissüsteemi. Kuigi teadlastele on loodud rohkelt mobiilsusmeetmeid ning välisteadlaste värbamiseks on praegu olemas kolm meedet, on vaja kindlasti pöörata tähelepanu eri rahastusmeetmete kestlikkusele. Probleemi lahendusena võiks riiklikul tasandil luua meetme, mis soodustaks nende teadlaste Eestisse jäämist, kes soovivad siin teadustööd jätkata. Kuid esmajoones on tarvis luua ühtne riiklik tugipunkt või infoplatvorm ning määrata teema eest ühtselt vastutav institutsioon või kõneisik ning arendada välja riiklik strateegia ning ühtne poliitika.