Organisatsiooniga samastumise erinevad käsitlused kirjanduses
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Selle bakalaureusetöö puhul on tegemist teoreetilistele ja empiirilistele materjalidele tugineva teemakeskse kirjutisega, mis uurib organisatsiooniga samastumist, selle kujunemist, erinevaid käsitlusi ja seost teiste organisatsiooniliste nähtustega. Ülevaate andmiseks olen kasutanud erinevate autorite artikleid nii psühholoogia ja kommunikatsiooni kui ka organisatsiooni uuringutest. Analüüsitud on sotsiaalse identiteedi teooria kui tunnetusliku perspektiivi rolli organisatsiooniga samastumise kujunemisel ja selle mõistmisel ning organisatsiooniga samastumise laiendatud mudeli ja kommunikatiivse lähenemise tähtsust samastumise käsitluses.
Algselt on organisatsiooniga samastumist kõige enam mõjutanud sotsiaalse identiteedi teooria, mille järgi inimesed klassifitseerivad ennast ja teisi erinevatesse sotsiaalsetesse kategooriatesse. Organisatsiooniga samastumise tunnetuslik käsitlus näebki organisatsiooni kui sotsiaalset kategooriat, mida indiviidid kasutavad oma mina-pildi kujundamisel. Kuna organisatsiooniga samastumise protsess on keeruline ja mitmetasandiline, siis ei piisa samastumise mõistmisel vaid sotsiaalse identiteedi teooriale tuginemisest. Seetõttu on samastumise käsitlusse lisatud ka kommunikatiivne perspektiiv, mis näitab, et samastumine ei saa toimuda ilma suhtluseta. Organisatsiooniga samastumise protsessi avardab ka organisatsioonilise identiteedi laiendatud mudel: lisaks samastumisele eksisteerivad ka sellised protsessid nagu vastandumine ning ambivalentne ja neutraalne samastumine.
Organisatsiooniga samastumise peamisteks ülevalt alla eeldusteks võib lugeda organisatsiooni unikaalsust, prestiiži, head mainet, tugevat ja atraktiivset organisatsioonilist identiteeti, usaldust, aga ka ulatuslikke, tihedaid ja tugevaid liikmetevahelisi suhteid. Alt üles samastumisprotsessiks on tarvis individuaalseid eeldusi nagu vajadust organisatsiooniga samastumise järele ning kalduvust kogeda positiivseid emotsioone ja sentimentaalsust.
Organisatsiooniga samastumine on unikaalne ja spetsiifiline konstruktsioon, millel on seos paljude oluliste organisatsiooniliste nähtustega. Näiteks on samastumisel suhe järgmiste organisatsiooni jaoks positiivsete nähtustega: töötajate loomingulisus, rahulolu, osavõtlikkus, lojaalsus, tööle pühendumus, oodatud ja lisatööülesannete täitmine, suurenenud sotsiaalne seotus, organisatsiooni kaitsmine ja tööjõuvoolavuse vähenemine. Samastumise mõistmine ja sellega arvestamine annab tähenduse ka negatiivsetele organisatsioonilistele nähtustele nagu ületöötamine, individuaalse identiteedi kadumine, organisatsiooni vigade mittenägemine, depressioon ja vastupanu muutuste vastu.
Organisatsiooniga samastumine on omaette nähtus, mistõttu selle kasutamine samas tähenduses organisatsioonilise pühendumusega ei ole täpne. Pühendumuses (täpsemalt tunnetuslikus pühendumuses) on liige ja organisatsioon kaks eraldiseisvat entiteeti, mis on seotud läbi sotsiaalse vahetusliku protsessi. Samastumine seevastu on ennast refereeriv organisatsiooniline protsess, milles liige näeb end ja organisatsiooni ühe objektina.