Ajakirjaniku küsimuste funktsioonid telesaate “Välisilm” näitel

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, missuguse funktsiooniga küsimusi ajakirjanik Eesti riigitelevisiooni ETV saadetes “Välisilm” moodustab ja analüüsida nende tõhusust saate kontekstis. Küsimuste terviklikuma tähenduse analüüsimiseks oli vaja vaadata ka muude semiootiliste ressursside kasutamist (kehaliigutused, häälekasutus, videopilt). Käesoleva töö analüüsiobjektiks on välispoliitikat käsitleva ajakirjandusdiskursuse audiovisuaalne produktsioon – telesaade. Uurimise alla olen valinud kolme saate stuudiointervjuudes ja videolõikudes ajakirjaniku esitatud küsimused. Oma töös eristasin informatsiooni organiseerivaid küsimusi, milles saatejuht fokuseerib saate teemad, ja vestluseks moodustatud küsimusi, mida ajakirjanikud allikatele esitavad. Telesaade võimaldab analüüsida lisaks sõnadele ka auditiivseid ja visuaalseid semiootilisi ressursse, mida ajakirjanikud väljendavad nii hääle kui ka kehaliigutuste ja –asendite kaudu. Veel saab analüüsida sellist visuaalset materjali, mida kasutatakse verbaalse teksti ajal videolugudes. Analüüsi läbiviimiseks transkribeerisin kõik saated täismahus ning küsimustele lisasin auditiivsete ja visuaalsete semiootiliste ressursside kirjeldused. Analüüsi meetodiks kombineerisin tekstianalüüsi multimodaalse diskursuse analüüsiga. Analüüsi läbiviimiseks tuli kõigepealt moodustada verbaalsete küsimuste kategooriad, mille koostamisel lähtusin erinevate autorite töödest neid omavahel põimides. Tekstianalüüsiks loodud verbaalse küsimuse analüüsi kategooriad tulenevad küsisõnadest (analüütilised, täpsustavad, kirjeldavad, retoorilised, kasküsimused) ja aspektidest, mis võivad mõjutada küsimuse tõhusust (eeldused, hinnangud, küsimuse maht). Multimodaalse diskursuse analüüsil eristasin kuulmis- ja nägemismeelega seonduvaid semiootilisi ressursse. Saadud tulemustest selgub, et informatsiooni organiseerivaid küsimusi saate teemade raamistamiseks enamasti ei püstitata, vaid piirdutakse sündmuse või olukorra kirjeldamisega. Ühelt poolt võib see viidata sellele, et saadetes käsitletavate teemade eesmärk ei ole enne uurima asumist paika pandud. Teisalt võib see näidata seda, et ajakirjanik ei tähtsusta küsimuse moodustamist televaataja jaoks. Küsimuse olemasolul esitati kas-küsimusi, kirjeldavaid küsimusi ja retoorilisi küsimusi ning oli ka üks analüütiline küsimus. Vestluseks moodustatud küsimused varieerusid samuti, kuid vaatlusel selgub, et kõige enam formuleeriti täpsustavaid ja kas-küsimusi. Seega ei ole küsimuste eesmärk vastuses saada analüüsi, vaid täpsustusi ja kinnitusi. Suuremaks probleemiks on küsimuste esitamisel küsimuse mahu aspekt. Sellest tulenevalt nähtus kaks probleemi – 1) intervjueerija esitas küsimuse eel pika selgitava sissejuhatuse; 2) intervjueerija esitas mitu küsimust korraga. Ühelt poolt näitab see intervjueerija hoiakuid – ta on segaduses ega saa aru, milles on üldine probleem. Seetõttu muutusid küsimused ka vastavalt ajakirjaniku intonatsioonile arupärivateks. Teisalt näitab mitme küsimuse korraga esitamine aga intervjueerija ebakindlust, kuna ei suuda küsimust selgelt moodustada. Küsimustes paistis silma ka hinnangute, eelduste ja retoorika kasutamine, mis väljendavad ajakirjaniku hoiakuid ja suhtumist räägitavasse teemasse. Multimodaalse diskursuse analüüsist nähtub, et intervjueerija on analüüsitud saadetes suhteliselt liikumatu ja enesekindla hoiakuga, mistõttu kehaliigutused küsimuse tähendust ei mõjutanud. Esines üksikuid illustreerivaid žeste, käega viitamisi, käega toetamist lauale või reiele, mis ilmselt ongi ajakirjaniku eesmärk – olla kehalises käitumises neutraalne. Ka videolugudes kasutatud visuaalne materjal enamasti kordas verbaalselt öeldut või lisasid ettekujutuse sellest, millised näevad välja kõne all olevad nähtused. Hääle väljendusvõimalustest kasutavad ajakirjanikud peamiselt sõnade rõhutamist, mille eesmärgiks oli ühelt poolt rõhutada teema olulisust või väljendada oma seisukohti ja hinnanguid. Käesolev bakalaureusetöö annab ülevaate nii ajakirjandust õppivale tudengile ja ka professionaalsele ajakirjanikule sellest, mida tõhusa küsimuse moodustamisel silmas pidada.