Ajakirjanduse muutuvad funktsioonid uudistest üleküllastunud ühiskonnas
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesolev magistritöö kaardistas ajakirjanduse funktsioonide muutumise protsessi kuue majandusliku ja tehnoloogiast tuleneva teguri kaudu. Töö eesmärk oli uurida, millised funktsioonid jäävad nende tegurite ja uudiste ülekülluse tingimustes ajakirjandusele unikaalseks ning kuidas näevad Eesti kogenud ajakirjanikud ajakirjanduse funktsioonide muutumist globaalsete faktorite ja lokaalse tasandi kontekstis.
Ajakirjanduse funktsioonide muutumist mõjutavad kuus tegurit on ajakirjanduse uudistemonopoli kadumine ja sellest tulenev uudiste üleküllus; aeg-ruumi piiride kadumine, mis on muutnud uudisruumi lõputuks ja kaotanud tähtajad; mitteprofessionaalsete uudistetootjate loodud sisu (kodanikuajakirjandus, blogid, PR, sotsiaalmeedia); juurdepääs erinevatele andmekogudele ja andmete vaba levitamine (nt Wikileaks); sisuloomise ressursside vähenemine ning auditooriumi muutunud ootused ja vajadused.
Nimetatud kuue teguri kontekstis on muutunud uudisajakirjanduse funktsioonide paradigma. McQuaili (2000) käsitluse kontekstis on infokülluses tähtsamaks muutunud kaks klassikalist funktsiooni, mis on ühtlasi jäänud ajakirjanduse unikaalseks: informatsiooni selekteerimine ja tõlgendamine ning valvekoer funktsioon.
Kogenud Eesti ajakirjanikud pidasid info ülekülluses ajakirjanduse kõige olulisemaks funktsiooniks informatsiooni selekteerimist ja tõlgendamist. Praktikud tõid eriti esile toimetaja rolli, kes peab otsustama, kas ja milline informatsioon üldse peab ajakirjanduses ilmuma. Kommertssurve tingimustes ei toimi selekteerimise ja tõlgendamise funktsiooni Eesti veebimeedias ning on jäänud pigem paberlehtede ja osade tele- ja raadiosaadete nišifunktsiooniks.
Eesti ajakirjanikud rääkisid otsesõnu vähe valvekoera funktsiooni olulisust, kuid tegid seda implitsiitselt, tähtsustades autonoomsuse väärtust ning informatsiooni kontrollimise ja tõendamise funktsiooni, mis eristavad professionaalset ajakirjandust teistest uudistetootjatest.
Intervjuude põhjal saab öelda, et Eesti ajakirjanduse funktsioonide muutumist mõjutab globaalsete tegurite kõrval suurel määral ka väike duaalne turg, mis teeb keeruliseks ajakirjanduse ärimudelite ja ajakirjanike töörutiinide kohandumise muutunud oludega.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti ajakirjanduses on klassikalised funktsioonid osaliselt allutatud kommertssurvele ja ei suuda seetõttu enam efektiivselt täita demokraatliku ühiskonna vajadusi. Lahenduste leidmiseks on oluline suurendada professionaalse kogukonna sisest ja laiemat ühiskondlikku arutelu ajakirjanduse hetkeolukorra ja tuleviku teemal.