Eesti poliitilised diskursused pagulaspoliitikas

Date

2014

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Töö eesmärk oli uurida missugused on poliitikute arvamused pagulaspoliitikast ja kuidas need ilmnevad avalikes diskussioonides ning meediaartiklites. Lisaks oli töö analüüsi eesmärk mõista missuguses poliitilises suunas Eesti pagulaspoliitikas liigutakse. Diskursusanalüüsi abil lahati 12 erinevat meediaartiklit, kus poliitikud kajastasid oma isiklikke arvamusi seoses pagulaspoliitikaga ning kõik nad kuulusid Eesti nelja suurimasse erakonda. Üldjoontes ei lähtunud poliitikud oma seisukohtades, pagulusest ja pagulaspoliitikast, oma erakondlikust programmist. Enamjaolt olid poliitikute arvamused sarnased, kuid esines ka erinevaid seisukohti. Poliitikute suhtumine pagulusse kui rahvusvahelise õiguse eristaatusesse oli mõistev ning kõrgelt aktsepteeritud. Kõik, kes antud teemat käsitlesid, tunnistasid, et Eesti peab tagama abivajajatele rahvusvahelise kaitse. Pagulaspoliitilisi teemasid pikemalt lahates väljendas enamus poliitikuid ennast pagulaste suhtes tegelikult vaenulikult ning mõnel juhul isegi rassistlikult. Suhtumises pagulusse tugineti õigusdiskursusele ning sellele vastandudes toodi välja majanduslikke ning rahvuslikke põhjendusi. Pagulaspoliitilises kontekstis toetusid poliitikud erinevatele diskursustele, millest peamine oli majandus. Leiti, et riigi võimekus pagulasi aidata on eelkõige piiratud Eesti majandusliku seisundi tõttu. Üldjoontes oldi arvamusel, et Eesti tagab pagulastele kõik miinimumstandardid, et nad tuleksid edukalt toime elu sisseseadmisel võõras riigis ning olukord antud valdkonnas on hea. Käsitledes pagulaspoliitika jätkusuutlikkust, lähtusid poliitikud diskursustest, millest peamised olid integratsiooni, Euroopa Liidu surve ning arenguabi diskursus. Üldjoontes leiti, et Eesti pagulaspoliitika on hetkel jätkusuutlik ning selle tagamiseks peab Eesti jätkama konservatiivset poliitikat. Erinevalt suhtuti integratsiooni, kuid enamus leidis, et riigil puudub selleks tahe ning kardeti, et tegelikkuses võib see viia hoopis uute probleemideni. Jätkusuutlikkuse tagab ka arenguabi edendamine, sest tegemist on ennetava tööga pagulasprobleemide puhul. Lisaks toodi enamiku poolt välja, et Euroopa Liidu solidaarsusel põhinev ümberasustamisprogramm pole Eesti puhul mõeldav, kuigi mõne poliitiku arvates oleks see võimalus, mis leevendaks survet Eesti vananevale rahvastikule ning rikastaks siinset kultuuri. Analüüsist lähtuvalt võib järeldada, et niipea Eesti oma suunda pagulaspoliitikas ei muuda ning jätkab konservatiivset teed.

Description

Keywords

Citation