Mittekohanevad isiksusejooned ja sotsiaal-majanduslikud tegurid, mis soodustavad depressiivsete sümptomite kujunemist töötutel

Abstract

Magistritöö eesmärk oli uurida töötute mittekohanevate isiksusejoonte seoseid depressiivsete sümptomitega ning selgitada sotsiaal-majanduslikud tegurid, mis enim ennustavad töötute depressiivsust. Lisaks vaadeldi terviseprobleemiga ja tervete töötute depressiivsete sümptomite erinevusi. Uurimuses osales 63 registreeritud töötut. Tulemustest selgus, et kõigist uuritud faktoritest omas suurimat depressiivsete sümptomite ennustusjõudu negatiivse temperamendiga seonduv mittekohanev isiksusejoon – kalduvus enesekahjustamisele. Sotsiaal-majanduslikest teguritest ennustasid töötute depressiivsust enim raskused inimestega läbisaamisel, vilets kehaline tervis, üksielamine ja kogetud negatiivsete elusündmuste hulk. Töötute depressiivsete sümptomite esinemise määr sõltus subjektiivsest hinnangust enda kehalisele tervisele ja ei olnud seotud pikaajalise tervisehäire või puude olemasoluga. Depressiooni riskitegurite küsimustikuga oli võimalik ära tunda suur osa ülemäärase depressiivsusega töötutest (72,6%). Tulemused näitavad isiksusejoonte, sotsiaal-majanduslike riskitegurite ja subjektiivse tervisehinnangu olulisust kõrge depressiivsusega töötute kindlaks tegemisel.