Eesti Rahvusringhäälingu legitiimsed alused muutumises: praegusaeg ja visioonid

Date

2015

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Magistritöö „Eesti Rahvusringhäälingu legitiimsed alused muutumises: praegusaeg ja visioonid“ eesmärk on kaardistada organisatsiooni suhtes mõjukal positsioonil olevate inimeste vaateid, kuidas ERR vastaks paremini muutunud keskkonna nõudmistele, ja hinnangute analüüsi põhjal pakkuda välja võimalikud lahendused avalik-õigusliku ringhäälingu legitiimsuse tugevdamiseks. Töö otsib vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: millised nägemused eristuvad rahvusringhäälingu rollist ja funktsioonist praegusajas; missuguseid ohte nähakse rahvusringhäälingu legitiimsusele; kuidas hinnatakse vajadust legitiimseid aluseid uuesti põhjendada; millisel positsioonil asub rahvusringhääling antud koostööd tehes; millised probleemid tuuakse välja koostööd takistavate teguritena; missugune on koostöö üle otsustamise protseduur; millistel tasanditel langetatakse valikuid. Mitmed nendest küsimustest kerkisid kevadel 2014 rahvusringhäälingu sporditoimetuse ja spordiringkondade vastasseisus. Ajakirjanduslike valikute konfliktist arenes välja juhtimiskriis, milles meedia alusväärtused (autonoomia, erapooletus jt) põrkusid avalikkuse ootustega ja välise sekkumisega. Konfliktiga seoses arutleti ERRi olemuse ja tuleviku üle teistes meediakanalites – ilmusid artiklid Postimehes, Eesti Päevalehes, Õhtulehes ja Eesti Ekspressis ning arutleti publitsistlikes raadiosaadetes („Olukorrast riigis“ Raadio 2, „Nädala tegija“ ja „Keskpäevatund“ Raadio Kuku, „Rahva teenrid“ Vikerraadio“. Neid kasutati analüüsis. Lisaks viidi märtsis 2015 läbi kuus intervjuud avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes mõjukatel positsioonidel olevate inimestega (Daniel Vaarik, Margus Allikmaa, Agu Uudelepp, Andres Jõesaar, Hanno Tomberg, Heidi Pruuli ja Heiki Sepp). Magistritööst selgus, et avalik-õigusliku ringhäälingu funktsioonidest räägitakse ühest küljest ajastuüleses võtmes (erameediast katmata infovälja tugevdamine ja rahvuskultuuri hoidmine), teisest küljest aga tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste valguses (rahvusringhääling kui julgeolekuressurss ja informatsiooni filtreerija paljude kanalitega keskkonnas). Ohtu ERRi legitiimsusele nähti kahes trendis. Intervjueeritute arvates kasvab poliitikute soov kontrollida ERRi toodetud informatsiooni. Politiseerituse kuvand raskendab avalikkuse tunnustusel põhineva legitimatsiooni saavutamist. Teise ohuna toodi välja ERRi väidetav suund konkurentsile ja sellega kaasnevad küsitavused avaliku meediateenuse põhiprintsiipide järgimise osas. Intervjueeritavate arvates näitab ERRi kõrge usaldusväärsus ühiskonnas, et tema legitiimsed alused ei vaja uuestisõnastamist. Rahvusringhäälingu puhul eristus neli rohkem või vähem passiivset koostööpositsiooni: a) ERR kui valikutegija (organisatsiooni valik, keda ja kui palju kajastada); b) ERR kui vastanduja (ei luba välist sekkumist, tuues ettekäändeks sõltumatuse); c) ERR kui reageerija (aktiviseerub ainult kriitika peale); d) ERR kui ootaja (vastutus koostöö õnnestumiseks pannakse partnerile, kes peab eelnevalt tõestama enda legitiimsust). Intervjuude põhjal võib ERRil koostöösuhete arendamise juures välja tuua kaks takistust: kartus avatusega kaasneva sõltumatuse vähenemise või kaotamise ees, ning sisulise ja tehnilise kvaliteedi tagasiminek. Koostöö üle otsustamise protseduuri kirjeldamisel on asjatundjad üksmeelel, et see peaks olema toimetuse- ja programmijuhi kompetents. Hinnangud sellele, kuidas otsustamise protseduur praktikas toimub, lähevad lahku. Erinevad seisukohad valitsevad küsimuses, kas ja mil määral sekkub protseduuri organisatsiooni juhatus. Analüüsides vajadust leida avalikkusest liitlasi teeb autor ettepaneku rakendada Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu legitiimsuse tugevdamiseks kaasavat eelarvet. Intervjueeritavad jäid avalikkuse kaasamise otstarbekuses erinevatele seisukohtadele.

Description

Keywords

Citation