DSpace
    • English
    • Deutsch
    • Eesti
  • English 
    • English
    • Deutsch
    • Eesti
  • Login
View Item 
  •   DSpace @University of Tartu
  • Sotsiaalteaduste valdkond
  • Ühiskonnateaduste instituut
  • Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses
  • View Item
  •   DSpace @University of Tartu
  • Sotsiaalteaduste valdkond
  • Ühiskonnateaduste instituut
  • Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses
  • View Item
JavaScript is disabled for your browser. Some features of this site may not work without it.

Puudega laste väärkohtlemine spetsialistide perspektiivist

Thumbnail
View/Open
tomson_kadri_ba_2015.pdf (668.7Kb)
Date
2015
Author
Tomson, Kadri
Metadata
Show full item record
Abstract
Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kuidas märkavad erinevad spetsialistid puudega laste kodust väärkohtlemist ning kuidas märkamise korral sekkutakse. Oma töö eesmärgist lähtuvalt püstitasin kolm uurimisküsimust: mida peavad spetsialistid lapse väärkohtlemiseks, kuidas märkavad spetsialistid puudega laste väärkohtlemist ja kas nad on ise sellega kokku puutunud ning kuidas spetsialistid sekkuvad puudega laste väärkohtlemisse. Bakalaureusetöö jaoks viisin läbi kuus silmast-silma intervjuud ühe asutuse spetsialistide seas. Intervjuudest ilmnes, et spetsialistid peavad väärkohtlemiseks nii füüsilist kui ka vaimset väärkohtlemist- neid mainiti kõige rohkem, kuna arvati, et neid on kõige lihtsam märgata. Lisaks nimetati ka seksuaalset väärkohtlemist, mis nii tihti jutuks ei tulnud, sest mitmed spetsialistid polnud sellega oma töös kokku puutunud. Lapse hooletussejätmine kui väärkohtlemine tuli intervjuude käigus välja pigem seletuste kaudu. Kirjeldati, kuidas laps on söömata, räpane ja külmunud. Ainult paaril korral öeldi otse välja, et ka hooletussejätmine on lapse väärkohtlemine. Lapse väärkohtleja isiku kohta uurides sain vastuseks, et selleks võib olla ükskõik, kes. Kõige rohkem kirjeldati vanemaid ja teisi pereliikmeid ning ka vanemate uusi elukaaslasi. Seda seetõttu, et nemad puutuvad lapsega kõige tihedamini kokku ja lapsega, kellel on puue, on raskem hakkama saada. Millest tuleb välja järgmine teema, et puudega last on lihtsam väärkohelda. Väärkoheldud lapse aitamiseks antud asutuses pöördutakse probleemi ilmnedes asutuse juhataja või sotsiaaltöötaja poole. Kirjeldati seda, et üldiselt saadakse probleemidega ise hakkama, kuid öeldi ka seda, et laste aitamisel esineb probleeme, näiteks vanemate salatsemine või erinevate protsesside pikaajaline kestvus. Arvan, et spetsialistide teadmised antud valdkonnas on võrdlemisi head, osati välja tuua kõik väärkohtlemise põhilised vormid ning nende näited. Siiski oleks vaja spetsialistide teadlikkust tõsta, mis omakorda tagaks puudega laste väärkohtlemise kergema märkamise. Tänu sellele oleks vajadusel võimalik lapsi veel kiiremini aidata ning tegeleda ka ennetustööga, et vältida laste väärkohtlemist.
URI
http://hdl.handle.net/10062/48024
Collections
  • Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses [191]

DSpace software copyright © 2002-2016  DuraSpace
Contact Us | Send Feedback
Theme by 
Atmire NV
 

 

Browse

All of DSpaceCommunities & CollectionsBy Issue DateAuthorsTitlesSubjectsThis CollectionBy Issue DateAuthorsTitlesSubjects

My Account

Login

DSpace software copyright © 2002-2016  DuraSpace
Contact Us | Send Feedback
Theme by 
Atmire NV