Show simple item record

dc.contributor.advisorSoo, Kadri, juhendaja
dc.contributor.authorTomson, Kadri
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2015-08-26T08:56:39Z
dc.date.available2015-08-26T08:56:39Z
dc.date.issued2015
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/48024
dc.description.abstractMinu bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kuidas märkavad erinevad spetsialistid puudega laste kodust väärkohtlemist ning kuidas märkamise korral sekkutakse. Oma töö eesmärgist lähtuvalt püstitasin kolm uurimisküsimust: mida peavad spetsialistid lapse väärkohtlemiseks, kuidas märkavad spetsialistid puudega laste väärkohtlemist ja kas nad on ise sellega kokku puutunud ning kuidas spetsialistid sekkuvad puudega laste väärkohtlemisse. Bakalaureusetöö jaoks viisin läbi kuus silmast-silma intervjuud ühe asutuse spetsialistide seas. Intervjuudest ilmnes, et spetsialistid peavad väärkohtlemiseks nii füüsilist kui ka vaimset väärkohtlemist- neid mainiti kõige rohkem, kuna arvati, et neid on kõige lihtsam märgata. Lisaks nimetati ka seksuaalset väärkohtlemist, mis nii tihti jutuks ei tulnud, sest mitmed spetsialistid polnud sellega oma töös kokku puutunud. Lapse hooletussejätmine kui väärkohtlemine tuli intervjuude käigus välja pigem seletuste kaudu. Kirjeldati, kuidas laps on söömata, räpane ja külmunud. Ainult paaril korral öeldi otse välja, et ka hooletussejätmine on lapse väärkohtlemine. Lapse väärkohtleja isiku kohta uurides sain vastuseks, et selleks võib olla ükskõik, kes. Kõige rohkem kirjeldati vanemaid ja teisi pereliikmeid ning ka vanemate uusi elukaaslasi. Seda seetõttu, et nemad puutuvad lapsega kõige tihedamini kokku ja lapsega, kellel on puue, on raskem hakkama saada. Millest tuleb välja järgmine teema, et puudega last on lihtsam väärkohelda. Väärkoheldud lapse aitamiseks antud asutuses pöördutakse probleemi ilmnedes asutuse juhataja või sotsiaaltöötaja poole. Kirjeldati seda, et üldiselt saadakse probleemidega ise hakkama, kuid öeldi ka seda, et laste aitamisel esineb probleeme, näiteks vanemate salatsemine või erinevate protsesside pikaajaline kestvus. Arvan, et spetsialistide teadmised antud valdkonnas on võrdlemisi head, osati välja tuua kõik väärkohtlemise põhilised vormid ning nende näited. Siiski oleks vaja spetsialistide teadlikkust tõsta, mis omakorda tagaks puudega laste väärkohtlemise kergema märkamise. Tänu sellele oleks vajadusel võimalik lapsi veel kiiremini aidata ning tegeleda ka ennetustööga, et vältida laste väärkohtlemist.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4498458*est
dc.language.isoetet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherlapsedet
dc.subject.otherpuuetega lapsedet
dc.subject.otherväärkohtlemineet
dc.subject.otherkvalitatiivsed uurimismeetodidet
dc.subject.otherEestiet
dc.titlePuudega laste väärkohtlemine spetsialistide perspektiivistet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record