Puuetega laste emade negatiivsed enesekohased tuumikhinnangud

Abstract

Magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas mõjutab lapsel puude olemasolu emade negatiivseid enesekohaseid tuumikhinnanguid ning selgitada välja võimalikke kaitsefaktoreid, mis aitavad negatiivse emotsionaalsusega paremini toime tulla. Lisaks puude olemasolule uuriti järgmisi parameetreid: lapse puude liik ja raskusaste, emade perekonnaseis, rahvus, haridus ning mitme puudega lapse olemasolu peres. Uurimuses osales 100 ema, kellest pooled moodustasid sihtgrupi ning pooled kontrollgrupi. Tulemustest selgus, et võrreldes kontrollgrupi emadega saavad puuetega laste emad kõrgemaid skoore negatiivsete tuumikhinnangute enamikel alaskaaladel. Lapse puude liik ja puude raskusaste mõjutasid puuetega laste emadel negatiivselt vaid üksikuid negatiivsete tuumikhinnangute alakomponente. Rahvus omas märkimisväärset mõju vaid puueteta laste emade alagruppide võrdlemisel. Abielus olek osutus tähtsaks kaitsefaktoriks negatiivse emotsionaalsuse eest nii sihtgruppi kuuluvatel emadel kui ka kogu valimi tasemel. Haridustase ja mitme puudega lapse omamine ei avaldanud olulist mõju emade negatiivsele emotsionaalsusele.