Häirunud söömiskäitumise psühholoogilised riskifaktorid 12-14-aastastel lastel: longituuduuring

Abstract

Käesolevas töös uuriti longituudselt, kuidas häirunud söömiskäitumine ja selle erinevad aspektid (hõivatus toidust ja kehakaalust, tajutud sotsiaalne surve söömisele, toidu piiramine ning toitumise kontroll) muutuvad vanusega, ning tuvastati, millised psühholoogilised risikitegurid on kõige olulisemateks ennustajateks nii poistel kui ka tüdrukutel. Enesekohaseid küsimustike täideti 12-kuulise vahega kolmel korral. Esimesel testimiskorral olid lapsed 11-12-aastased (N = 308) ning viimasel korral 13-14-aastased (N = 249). Vanusega häirunud söömiskäitumine poistel vähenes ja tüdrukutel suurenes. Tüdrukutel suurenes see hõivatuse toidust ja kehakaalust ning toitumise kontrolli arvelt. Poistel vähenes häirunud söömiskäitumine hõivatuse toidust ja kehakaalust ning toidu piiramise arvelt. Võttes arvesse erinevaid riskitegureid, ennustas mõlemal sool häirunud söömiskäitumist tajutud sotsiaalne surve saledusele/lihaselisusele ja kõrgem perfektsionism, kuid erinevalt poistest ennustas tüdrukutel seda ka madal enesehinnang samas kui kõrgem kehamassiindeks ja püsiärevus polnud olulised. Vanuse suurenedes ilmnes tüdrukutel kehakujuga rahulolematuse ja isapoolse kontrolli mõju olulisus. Saadud tulemused on olulised sooliste erinevuste selgitamisel häirunud söömiskäitumise kujunemisel ja ennetustöö planeerimise seisukohalt.