Isiksushäiretele omaste joonte seos empaatia ning terapeutilise suhtega

Abstract

Töö eesmärgiks oli uurida mittekohanevate ja kohanevate isiksusejoonte seoseid empaatia ja terapeutilises suhtes esineva kontaktiga. Erinevalt varasematest uurimustest olid siinkohal tähelepanu all just intervjueeritavad. Valimisse kuulus 72 intervjueeritavat ning 72 küsitlejat. Intervjueeritavatest 30 olid teadaolevalt psüühikahäireteta inimesed, 42 aga kliinilise populatsiooni esindajad, uuritavatest 30 olid mees-, 42 naissoost, keskmiseks vanuseks oli 33,6 aastat (SD = 12,7). Suhte poolte vahel pidi esinema vähemalt üks nõustamis- või hindamissessioon, mille käigus ka andmeid koguti. Uuritavate isiksusejoonte hindamiseks kasutati Mittekohaneva ja kohaneva isiksuse küsimustikku SNAP-2, empaatia mõõtmiseks Empaatia skaalat ning suhtes esineva kontakti hindamiseks iseseisvalt kohandatud Kontaktiküsimustikku. Läbiviidud andmeanalüüside tulemusena leiti, et empaatial on oluline positiivne seos sündsusega, negatiivsed seosed aga pidurdamatuse, eraldatuse, manipulatiivsuse, agressiivsuse ja impulsiivsusega. Afektiivne, kuid mitte kognitiivne empaatia on ennustatav isiksusejoonte kaudu. Isiksushäired seonduvad empaatia mõlema komponendiga. Kui paranoilise, piirialase ja histrioonilise isiksuse puhul esinevad puudujäägid afektiivses empaatias, siis kognitiivse empaatia madalam tase esineb koos nartsissistliku ja obsessiiv-kompulsiivse isiksushäirega. Nii afektiivne kui ka kognitiivne empaatia võimaldavad terapeutilises suhtes esineva kontakti komponentidest oluliselt ennustada üksnes tõrjumist, isiku enesekohane ja suhte teise poole hinnang tema empaatiale ei lange kokku.