Töömälusoorituse seos ülesandes kasutatavate stiimulite arvuga

Abstract

Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas töömälu uuringutes palju kasutust leidnud n-sammu-tagasi ülesande tulemused on seotud ülesandes kasutatavate stiimulite arvuga. Stiimulmaterjalina kasutati tähti ja skemaatilisi nägusid ning stiimulite arvuks oli olenevalt seeriast 3 või 7. Katses osales 40 katseisikut (20 meest ja 20 naist), kelle keskmine vanus oli 23,85 (SD=3,98). Analüüsiti õigeid vastuseid, reaktsiooniaegu ja strateegiaid ning tulemused näitasid, et skemaatiliste nägude puhul oli suurema arvu stiimulitega ülesandes õigeid vastuseid vähem, kuid reaktsiooniajad ei olenenud stiimulite arvust. Tähtede puhul ei olnud seost stiimulite arvu ja õigete vastuste vahel, kuid reaktsiooniajad olid suurema stiimulite arvuga ülesandes kiiremad. Strateegiate osas erines ainult suurema arvu tähtedega ülesanne, kus verbaalne ja kombineeritud strateegia andsid rohkem õigeid vastuseid kui visuaalne. Järeldati, et n-sammu-tagasi ülesandes on töömälusooritus stiimulite arvuga seotud, kuid seos oleneb stiimulmaterjalist.