Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas

Date

2016

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, millised on gümnaasiumiõpilaste teadmised ja arvamused internetis avaldatud isikuandmete kogumisest ja kasutusest interneti suurkorporatsioonide poolt, millised on nende üldised teadmised big datast, millised on nende teadmised ja kogemused suurkorporatsioonide poolse isikuandmete kogumisega ning kuidas suhtuvad nad personaliseeritud veebisisusse. Teooria peatükis kirjutasin üldisemalt big datast, selle defineerimisvõimalustest ning kuidas big datat kasutada saab, lisaks seletasin, mida tähendab profileerimine interneti kontekstis ning kuidas on see seotud big dataga. Andsin ülevaate ka Facebooki „Like“ nupust kui ühest profileerimise vahendist ning kirjutasin ka personaalsest veebisisust ja andmekaevandamise abil reklaamide pakkumisest. Teema uurimiseks püstitasin neli suuremat uurimisküsimust, mille abil uurisin, millised on gümnaasiumiõpilaste teadmised ja arvamused internetis avaldatud isikuandmete kogumisest ja kasutusest interneti suurkorporatsioonide poolt, milliseid suurandmeid on noorte arvates võimalik koguda isikute Facebooki „meeldib“ nupu kasutamise pinnalt, milliseid kogemusi omavad gümnaasiumiõpilased interneti suurkorporatsioonide poolse isikuandmete kogumisega ning milline on noorte suhtumine personaliseeritud veebisisusse. Andmete saamiseks kasutasin kvalitatiivset meetodit. Seminaritöö raames viisin 2015. aasta detsembris läbi kaks semi-struktureeritud informandi intervjuud, millele lisandus kaheksa 2016. aasta aprillis lõputöö raames läbi viidud intervjuud. Intervjuusid analüüsisin cross-case ehk horisontaalanalüüsi meetodit kasutades. Valimisse kuulus kümme gümnaasiumiastmes õppivat noort. Uuringu tulemustest selgus, et gümnaasiumiõpilaste teadmised big data teemast üldiselt on väga väikesed. Isikuandmete kogumisega oldi kokku puututud ning teatud juhtudel teati ka seda, milleks võidakse isikuandmeid kasutada, kuid täpsemalt sellele, kuidas andmete pinnalt personaliseeritud reklaamid tekivad, ei osatud vastata. Neile personaalselt suunatud reklaame olid märganud vähesed. Kui noored said teada, milleks nende isikuandmeid kasutatakse, siis pigem oli see neile vastumeelne, et keegi nende tegevusi internetis jälgib. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuigi gümnaasiumiõpilased kasutavad internetti igapäevaselt, siis big data on nende jaoks väga võõras teema. Muidugi on ka big dataga seotud mõisted keerulised, mida ei osata seletada. Osatakse pakkuda erinevaid isikuandmeid, mida suurkorporatsioonid meilt koguvad, kuid ei osata aimata, mida nende andmetega teha saab. Tundub, et eriti ei pöörata tähelepanu ka internetis olevatele reklaamidele, sest vähe seostati neid enda varasemate tegevustega internetis. Kui saadi teada, et nende isikuandmeid võidakse ära kasutada, siis see oli intervjueeritavatele vastumeelne, seda, et see võib olla inimestele ka kasulik, ei osatud välja tuua. Mina arvan, et eduka e-riigina tuleks noorte kui ka kõigi teiste inimeste teadlikkust internetis toimuvast tõsta, et ennetada oma isikuandmete sattumist valedesse kätesse.

Description

Keywords

infokorralduse õppekava

Citation