Tantsu representatsioon Eesti kultuuriajakirjanduses

Abstract

Magistritöö „Tantsu representatsioon Eesti kultuuriajakirjanduses“ eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti kultuuriajakirjanduses figureeriva tantsukäsitluse vormist ja sisust ning selle võimalikest põhjustest. Töös analüüsiti 1. novembrist 2014 kuni 1. novembrini 2015 Eesti kultuuriajakirjanduses ilmunud tantsualaseid artikleid. Analüüsi raames vaadeldi nii üldiseid käsitluste statistilisi näitajaid, kui ka sisulisi kvalitatiivseid konstruktsioone. Lisaks viidi töö raames läbi kolm poolstruktureeritud individuaalintervjuud valdkonna ekspertidega, kes ühtlasi ise ka on kirjutanud kultuuriajakirjanduses tantsust. Analüüsi tulemusena võib öelda, et kuigi tantsu kajastus oli kesine (umbes 1% kultuuriajakirjanduse sisust) oli see sellegipoolest järjepidev ja sisukas. Sisukuse märkideks oli analüütiliste žanrite domineerimine tantsu käsitluste puhul ning valdkondlike ekspertide figureerimine nii kirjutajatena kui ka allikatena. Ühtlasi oli tantsu representeerimine kultuuriajakirjanduses üldiselt tasakaalustatud. Oluliste teemadena ilmnesid tantsu valdkonnast rääkides tantsuharidus, järelkasv ja rahastus. Tantsu kirjeldades kasutati küll argist keelt, kuid tihtipeale toodi välja kehalise kogemuse tunnetust ning tantsuga taotletavat loomulikkust ja looduslikkust, mis võivad olla lugejale raskemini mõistetavad kontseptsioonid. Tantsu arvustamisel ehk kriitika puhul oli märgata leebemat käsitlust, millega välditi terava kriitika esitamist. Kirjutavate valdkondlike ekspertide hinnangul võib üldiselt tantsukäsitlusega kultuuriajakirjanduses rahule jääda, kuigi seal esineb rohkesti probleeme. Olulisemad probleemid tulenevad aga valdkonnast endast. Valdkonna väiksusest tingituna ei ole lugejahuvi eriti suur, kirjutajate hulk on piiratud ning kirjutajad on ise sama valdkonna sisesed eksperdid ja/või praktikud. Kuna ekspertide hinnangul tantsukunstnikke ajakirjandusliku teksti kirjutamisoskus on madal, siis on sellest tingitud kajastuste vähesus ning ka kõikuv kvaliteet. Tantsu valdkonna kajastamise puhul on oluliseks aspektiks kirjutajate olemasolu, nende oskused ning järelkasv. Kvaliteetse tantsu representeerimiseks kultuuriajakirjanduses on oluline panustada enam olemasolevate kirjutajate kvalifikatsiooni tõstmisele ning järelkasvu koolitamisele.