Võrumaa sotsiaaltöötajate kogemused ja ootused seoses erialase ühistegevusega
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Võrumaa sotsiaaltöötajate seniseid kogemusi ja ootuseid seoses ühisüritustega. Lisaks soovisin uurida milline on sotsiaaltöötajate valmidus ühisüritustel osalemiseks ja ise korraldamiseks.
Intervjuudes selgus, et Võrumaa sotsiaaltöötajate peamisteks suhtluspartneriteks on naabervaldade sotsiaaltöötajad kuna nendega on töös kõige enam kattuvusi, samuti tuleb aeg-ajalt koos tegeleda samade juhtumitega. Lisaks suhtlevad valdade töötajad informatsiooni ja nõu saamiseks Võrumaa Maavalitsuse, Võru Linnavalitsuse ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu töötajatega. Omavaheline suhtlus teiste Võrumaa sotsiaaltöötajatega toimub ka ühiste ürituste ajal ning omavahel ollakse tuttavad.
Omavaheline suhtlemine ei ole igapäevane, suheldakse ka e-mail’i või telefoni teel. Enamasti suheldakse teiste sotsiaaltöötajatega kas konkreetsete juhtumite teemadel, et küsida nõu või siis kui peab näiteks mõnu aruande esitama ja küsitakse informatsiooni. Seega suhtlevad Võrumaa sotsiaaltöötajad omavahel informatsiooni saamise eesmärgil.
Võrumaal toimub päris palju ühiseid üritusi sotsiaaltöötajatele. Samuti selgus, et enamasti üritavad Võrumaa sotsiaaltöötajad osa võtta erinevatest ühisüritustest. Samas toodi välja ka erinevaid tegurid, mis mõjutavad üritustel osalemist, näiteks kui kiire on antud hetkel töö juures, ühisürituste päevakava ja ühisürituse kaugus. Seega võib öelda, et sotsiaaltöötajad on valmis osalema ühisüritustel, kui puuduvad takistavad asjaolud.
Intervjuudes selgus, et erialased ühistegevused olid kõikide sotsiaaltöötajate arvates vajalikud. Positiivse küljena koostöö tegemisel tõid sotsiaaltöötajad välja kuhugi kuulumise tunde tekkimise, mis annab kindlama tunde ka tööl, teades et on kellegi poole pöörduda probleemi korral. Lisaks tuli intervjuudes välja vahelduse moment, et saada korraks töökoha majast välja ja probleemide keskelt eemale, samas on hea ka teiste sotsiaaltöötajatega koos asju lahendada ja natuke arutada. Ühisürituste käigus on sotsiaaltöötajate arvates hea saada ka informatsiooni, kuna pidevalt toimuvad igasugused uuendused ja muutused, millega peab kursis olema. Seega peavad sotsiaaltöötajad ühisüritusi oluliseks informatiivsuse aspekti, kuhugi kuulumise tunde ja vahelduse momendi tõttu, et ennetada läbipõlemist.
Sotsiaaltöötajad Võrumaal on valmis ise ühiseid üritusi korraldama, samas on nad nõus seda tegema, kui keegi palub või pakub välja mõne hea idee, mida teha. Lisaks sooviksid
sotsiaaltöötajad pigem olla ürituse korraldamisel abiks kui peakorraldajad. Põhjusena toodi välja ajapuudus ja kardetakse, et ei olda piisavalt pädevad mõne ürituse korraldamiseks.
Ootusena tuleviku osas selgus intervjuudes ühisteenuste või ühisprojektide vajadus. Lisaks arvas üks intervjueeritav, et võiks korraldada korra kuus kokkusaamised ning raskemate juhtumite arutelu. Välja toodi ka teiste valdadega tutvumise soov, et ei oleks ainult sotsiaalvaldkonnaga tutvumine ning pakuti et võiks olla rohkem kahepäevaseid väljasõite. Eesmärgiks, et oleks arutamise kõrvalt ka lõõgastumise moment, mis aitaks ennetada läbipõlemist.