Uuriva ajakirjanduse, kollase ajakirjanduse ning skandaali tunnused Bonnieri preemia võidutöödes aastatel 2005-2015
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Uuriva ajakirjanduse lugude puhul tunnustatakse iseseisvat pikaajalist uurimistööd
ning ühiskondlike protsesside käivitumist. Eesti Bonnieri preemia võitnud lugusid
peetakse Eesti uuriva ajakirjanduse koorekihiks. Ometi esineb tunnustatud lugudes ka
sensatsioonilisust ning hinnangulisust, tunnuseid, mis võivad loo juures tekitada
läbipaistmatuse tunde.
Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk oli otsida uuriva ajakirjanduse, kollase
ajakirjanduse ja skandaali tunnuseid Bonnieri preemia võiduartiklitest aastatel 2005-
2015, et selgitada välja, milliseid tunnuseid esineb nimetatud artiklites kõige rohkem.
Bakalaureusetöö teooria osas koondasin kokku uurivat, kollast ajakirjandust ja
skandaali iseloomustavad tunnused.
Analüüsi aluseks oli teooria põhjal loodud tabel uuriva ajakirjanduse, kollase
ajakirjanduse ning skandaali tunnustest, millest töötasin välja kodeerimistabeli. Töö
empiirilises osas parandasin kodeerimistabelit ning täiendasin seda bakalaureusetöö
valmimise käigus. Valminud tabeli alusel analüüsisin kontentanalüüsi meetodil
Bonnieri preemia võiduartikleid aastatel 2005–2015 ning kõrvutasin
kodeerimistulemused kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil nelja Bonnieri preemia
žüriiliikmega teostatud ekspertintervjuude tulemustega. Töö käigus tekkis ka kolme
nimetatud kategooria väliseid koode, mille põhjal iseloomustada Bonnieri preemiaga
pälvatud artikleid.
Bakalaureusetöö tulemustest lähtudes esines Bonnieri preemia võidulugudes kõige
rohkem kollase ajakirjanduse tunnuseid: sensatsioonilist ja moraliseerivat narratiivi.
Niisamuti olid lugudes ülekaalukalt esindatud ka emotsionaalse laenguga sõnad, mis
viitab sarnasusele Ameerika Ühendriikide prestiižeima pressipreemia Pulitzeri
preemia lugudega, Pulitzeri preemia lugude kirjutamisel on Wahl-Jorgenseni (2013)
sõnul samuti kasutatud kirjutamisvõtteid, millega anda lugu edasi emotsionaalsemalt.
Uuriva ajakirjanduse tunnuste osas Bonnieri preemia töödes esines lugudes
ajakirjanike iseseisvat uurimist, mida tõstsid esile nii teooria osas kasutatud autorid
kui ka žüriiliikmed ekspertintervjuudes.
Bonnieri preemia lugudes esines seega kõigi kolme ajakirjandusliigi tunnuseid. Töö
käigus parandatud ja täiendatud kodeerimistabeli järgi tuleks analüüsida veel Bonnieri
preemia võiduartikleid aastatest 1995–2004, et saada üldisem pilt ja võrrelda tunnuste
esinemist preemia pälvinud artiklites ka aastate lõikes.
Bakalaureusetöö töö valmimine poleks olnud võimalik ilma autori juhendaja Signe
Ivaski ning kaasjuhendaja Halliki Harro-Loidita. Nõuannete eest tänan töö retsensenti
Marten Juurikut ning bakalaureusetöö eelkaitsmise komisjoni. Tänan ka Bonnieri
preemia žüriiliikmeid Väino Koorbergi, Merit Koplit, Meelis Mandelit ning Sulev
Vedlerit analüüsi aluseks olnud ekspertintervjuude eest.