Uuriva ajakirjanduse, kollase ajakirjanduse ning skandaali tunnused Bonnieri preemia võidutöödes aastatel 2005-2015

Abstract

Uuriva ajakirjanduse lugude puhul tunnustatakse iseseisvat pikaajalist uurimistööd ning ühiskondlike protsesside käivitumist. Eesti Bonnieri preemia võitnud lugusid peetakse Eesti uuriva ajakirjanduse koorekihiks. Ometi esineb tunnustatud lugudes ka sensatsioonilisust ning hinnangulisust, tunnuseid, mis võivad loo juures tekitada läbipaistmatuse tunde. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk oli otsida uuriva ajakirjanduse, kollase ajakirjanduse ja skandaali tunnuseid Bonnieri preemia võiduartiklitest aastatel 2005- 2015, et selgitada välja, milliseid tunnuseid esineb nimetatud artiklites kõige rohkem. Bakalaureusetöö teooria osas koondasin kokku uurivat, kollast ajakirjandust ja skandaali iseloomustavad tunnused. Analüüsi aluseks oli teooria põhjal loodud tabel uuriva ajakirjanduse, kollase ajakirjanduse ning skandaali tunnustest, millest töötasin välja kodeerimistabeli. Töö empiirilises osas parandasin kodeerimistabelit ning täiendasin seda bakalaureusetöö valmimise käigus. Valminud tabeli alusel analüüsisin kontentanalüüsi meetodil Bonnieri preemia võiduartikleid aastatel 2005–2015 ning kõrvutasin kodeerimistulemused kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil nelja Bonnieri preemia žüriiliikmega teostatud ekspertintervjuude tulemustega. Töö käigus tekkis ka kolme nimetatud kategooria väliseid koode, mille põhjal iseloomustada Bonnieri preemiaga pälvatud artikleid. Bakalaureusetöö tulemustest lähtudes esines Bonnieri preemia võidulugudes kõige rohkem kollase ajakirjanduse tunnuseid: sensatsioonilist ja moraliseerivat narratiivi. Niisamuti olid lugudes ülekaalukalt esindatud ka emotsionaalse laenguga sõnad, mis viitab sarnasusele Ameerika Ühendriikide prestiižeima pressipreemia Pulitzeri preemia lugudega, Pulitzeri preemia lugude kirjutamisel on Wahl-Jorgenseni (2013) sõnul samuti kasutatud kirjutamisvõtteid, millega anda lugu edasi emotsionaalsemalt. Uuriva ajakirjanduse tunnuste osas Bonnieri preemia töödes esines lugudes ajakirjanike iseseisvat uurimist, mida tõstsid esile nii teooria osas kasutatud autorid kui ka žüriiliikmed ekspertintervjuudes. Bonnieri preemia lugudes esines seega kõigi kolme ajakirjandusliigi tunnuseid. Töö käigus parandatud ja täiendatud kodeerimistabeli järgi tuleks analüüsida veel Bonnieri preemia võiduartikleid aastatest 1995–2004, et saada üldisem pilt ja võrrelda tunnuste esinemist preemia pälvinud artiklites ka aastate lõikes. Bakalaureusetöö töö valmimine poleks olnud võimalik ilma autori juhendaja Signe Ivaski ning kaasjuhendaja Halliki Harro-Loidita. Nõuannete eest tänan töö retsensenti Marten Juurikut ning bakalaureusetöö eelkaitsmise komisjoni. Tänan ka Bonnieri preemia žüriiliikmeid Väino Koorbergi, Merit Koplit, Meelis Mandelit ning Sulev Vedlerit analüüsi aluseks olnud ekspertintervjuude eest.