Gelassenheit kui olemisajaloolise mõtlemise tee

Abstract

Käesolevas töös püüan esitada sissevaate Heideggeri käsitlusse mõtlemise olemusest nii, nagu see leidub tema „hilisemas“, olemisajaloolises mõtlemises. Seejuures katsungi leida pigem olemisajaloolise kui Heideggeri mõtlemise vaatepiiri. Sellega tahan märku anda, et nimetatud mõtlemine, selle mõtlemise maastik, teatud mõttes ei vaja Heideggeri – mõelgem siin võrdlusena teose ja kunstniku sarnasele vahekorrale. Siiski on Heidegger olemisajaloolise mõtlemise „avanud“ ning teel otsitava vaatepiiri poole langen ka ise mõnes kohas histoorilisse arutellu.