Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus

Abstract

Uuringu raames kaardistati kaasava hariduskorralduse rakendamise tugevusi ja nõrkusi Eestis dokumendianalüüsi, intervjuude, küsitlusandmete ja registriandmete põhjal. Kaasati kõiki olulisi sihtrühmi: õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, lapsevanemad, koolipidajad ja Rajaleidja juhtumihaldajad. Tulemused näitasid, et Eesti on kaasava hariduse ideoloogia omaksvõtul üleminekufaasis kuna selle rakendamine eeldab mõtteviisi muutust kogu ühiskonnas. Kaasamise taksitusena on välja toodud lisaks hoiakutele vähene toetus õpetajale ja koolile nõustamise ja igas mõttes toetamise osas, tavakoolid eelistavad HEV õpilaste õpetamist pigem eriklassides. Analüüsi põhjal ei saa väita, et suurem kaasatus või tugimeetmed oleks oluliselt tõstnud võimalusi haridusteel jätkamiseks või andnud paremad eeldused töötamiseks, kuid osutavad nt sellele, et kodulähedases tavakoolis õppimise võimalust peetakse erivajadusega õpilasele vajalikuks ja oluliseks.