Martin Heideggeri 1949. aasta Bremeni-ettekannete meediateoreetilisi implikatsioone

Abstract

Käesoleva töö eesmärgiks on demonstreerida Martin Heideggeri mõtlemise meediateoreetilist relevantsust, toetudes tema nn Bremeni-ettekandetsüklile „Sissevaade sellesse, mis on“ (1949). Seejuures käsitlen keskse kontseptsioonina Heideggeri poolt eksplitsiitselt meediaga seotud lähedust selle erinevate tähendustega. Avan selle teema probleemistikku ning olulisust „Olemise ja aja“ (1922) põhjal, kus tõeline lähedus avaneb Dasein’i fundamentaalontoloogialt, olles juuritud tema olemisstruktuuri. Kontrastis Bremeni-ettekannetega näitan, et hilisem Heidegger on omandanud meedia suhtes eksplitsiitselt kriitilise hoiaku ning kirjeldab selle mõju kui ohtu olemisele, mida võib ületada läbi hoidva mõtlemise. Lõpetuseks kõrvutan mõningaid Heideggeri meediakohaseid mõttekäike Marshall McLuhani omadega, osutamaks nende osaliselt kattuvale huvivaldkonnale.