Countering destruction with spontaneity, redescription, and playfulness: a philosophical reading of Kross

Abstract

Antud magistritöö keskmes on kirjanduse filosoofiline analüüs. Keskne küsimus puudutab raskete valikute ees seismist totalitarismi kontekstis: seistes silmitsi moraalivalikutega sunnitöölaagris, millised on valikuvõimalused? Mida tähendab laagris teatud moraalivaliku langetamine (nii füüsilise kui moraalse) ellujäämise ning vastupanu osutamise perspektiivist? Hannah Arendti käsitluses on sunnitöö-, koondus- ja surmalaagrid totalitarismi kesksed institutsioonid, kus teostatakse soovimatute inimolendite täieliku hävituse projekti; lõpptulemuseks on inimeste spontaansuse ning unikaalsuse kaotamine. Selles töös toome Arendti sissevaated kokku Richard Rorty ideedega, kes rakendas Orwelli 1984 analüüsis inimese maailma koostvõtmise ideed. Arendti ja Rorty ideede süntees toob esile keele ning narratiivse vabaduse olulisuse võitluses spontaansuse kadumise vastu. Töö kolmas peatükk kasutab narratiivsele vabadusele seatud rõhuasetust Eesti kirjaniku Jaan Krossi GULAGi-lugude tõlgendamiseks. Töö pakub tõlgendust novellidest “Vürst” ja “Halleluuja”, tuues esile idee mänglevusest, mis kirjeldab iseseisvalt ümber nii tegelase enda kui ka ümbritseva situatsiooni ning hoiab alal vangide narratiivset vabadust ja spontaansust. Selline mänglevus tõuseb esile teatraalsetes viisides, bravuuris, teatavas distantsis situatsioonist ning selle ‘skriptist’ (säärasel distantsil on märgatavaid sarnasusi Rorty ironismiga), ootamatuste väljamängimises ning rõhutamises ning riskide ning võimalustega mängimises.