Kiriku töötajate kommunikatsioonivajaduste kaardistamine ja e-lahenduste soovitused tajutud kitsaskohtade ületamiseks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi näitel
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Läbiviidud uurimuse eesmärk oli välja selgitada, milliseid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku töötajate kommunikatsioonivajadusi on võimalik rahuldada elektrooniliste infosüsteemide ja e-kommunikatsioonikanalite abil. Uuring püüdis anda lähtematerjali nii EELK elektrooniliste infokanalite arendamiseks ja kommunikatsioonistrateegia koostamiseks, kui ka võimalikeks uuringuteks kirikliku kommunikatsiooni vallas laiemalt.
Et kirikute sisekommunikatsiooni iseloomustavad keerukad võimusuhted, töövaldkondade mitmekesisus ning hajutatus ajas ja ruumis, on IKT vahendite tormiline areng viimastel aastakümnetel kaasa toonud mitmeid väga tervitatavaid võimalusi niisuguse organisatsiooni juhtimisel esinevate kommunikatsiooniprobleemide lahendamiseks. Alati värskeimat infot sisaldav kalendrisüsteem, e-infokirjad ning e-kommunikatsiooniplatvormide kasutuselevõtt on vaid mõned näited tehnoloogiatest, mis saavad kaasa aidata kiriku töötegijaile vajaliku ühtse infovälja ning kaasatusetunde loomisele. Infosüsteemide loomise ja arendamisega peavad kaasas käima ka info jagamise hea tava loomine, kasutajate koolitamine ning ümberkorraldused personali vallas, et tehnilised lahendused oleksid täidetud õigeaegselt ja korrektse sisuga ning et kasutajad neile pakutavaid võimalusi ka maksimaalse tõhususega suudaksid tarvitada. Samuti on oluline, et kiriku IKT-lahenduste arendamine ei jääks ühekordseks ettevõtmiseks, vaid et tegu oleks pideva uuringutele ja analüüside toetuva protsessiga.
Tulemusteni jõudmiseks viidi läbi ja analüüsiti kakskümmend üks-ühele intervjuud EELK kirikujuhtide, konsistooriumi töötajate, allasutuste esindajate, praostide ning koguduste vaimulikega, samuti üks fookusgrupi intervjuu koguduste vaimulikega. Lisaks toimus kvantitatiivne mini-uuring EELK tegevvaimulike seas selgitamaks välja, kui laialt levinud on e-koostööplatvormide kasutamine koguduste igapäevaelus.
Järelduste tegemisel kasutas autor nii kasutatud teoreetilist kirjandust, kui ka viimase kaheksateistkümne aasta jooksul EELK struktuurides töötamise käigus omandatud isiklikke kogemusi.
Nagu mittetulundusühingute puhul sageli juhtub, on ka EELK e-lahenduste arendamine seisnud mitte soovimatuse vaid ennekõike rahapuuduse taga. Autori lootus on, et käesolevas töös sõnastatud konkreetsed ootused ning võimalike teenuste kirjeldused aitavad kaasa sobivate rahastamisvõimaluste leidmisele ning viimaks ka vajalike lahenduste loomisele.