Show simple item record

dc.contributor.advisorSooväli, Jaanus, juhendajaet
dc.contributor.authorKriipsalu, Liisaet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Filosoofia osakondet
dc.date.accessioned2019-08-29T10:19:40Z
dc.date.available2019-08-29T10:19:40Z
dc.date.issued2019
dc.identifier.other20.03.02 KRI 01
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/65113
dc.descriptionIn my thesis I present Nietzsche´s genealogical critique of morality, using opposing value pairs of good-bad and good-evil. Good-bad represents the moral system of the masters while good-evil represents the morality of the slaves and is a counter reaction to the masters´ system. These two moral systems have long been at war. Slave morality which embodies Judaeo-Christian values is still dominating today. European moral values are still based on the word of god but the world has become atheistic and secular. Our moral system has become baseless. Nietzsche aims to reorient morality by genealogically studying the evolution of moral values. He shows that values can dramatically change through time and that they must be studied within the context of human cultural evolution. Nietzsche´s critique of morality includes important philosophical implications, most notable of which is his denial of the existence of free will as he claims a human and their deeds are one and the same.en
dc.description.abstractKäesolevas töös uurisin vastandipaaride hea-halb ning hea-kuri näitel Nietzsche genealoogilist moraalikriitikat. Alustasin genealoogia mõiste avamisega ning Nietzsche eesmärgi ja metoodika esitamisega. Traditsioonilises tähenduses on genealoogia olnud teadus perekondlikust kuuluvusest, sugulussidemetest ja põlvnemisest, mille eesmärgiks on millegi kõrgele päritolule viidates selle legitimeerimine. Nietzsche pöörab aga tähelepanu sellele, et kõrgest seisusest millegi praeguse kõrge väärtuse järeldamine on ekslik, kuna tähendused ja väärtused võivad olla aja jooksul korduvalt muutunud. See kehtib ka moraalihinnangute kohta. Just vaheastmete ja muutuste uurimise vahendina Nietzsche genealoogiat kasutabki. Ta näitab, et moraali-mõistete kujunemine pole sugugi sirgjooneline, vaid enamasti äärmiselt keerukas. Ta usub, et moraalifilosoofi ülesanne peaks olema tervete keerukate moraalisüsteemide kontekstisisene uurimine, mitte üksikute isoleeritud moraaliotsustuste analüüsimine. Nietzsche võtab eesmärgiks olla esimene filosoof, kes koostab korraliku moraaligenealoogia. Sama ülesannet oli varasemalt proovinud täita Paul Reé, kes püüdis jõuda sõna hea algupärani. Nietzsche kritiseerib tema tööd aga selles, et see on vastuolus inimese psühholoogiaga ning on lisaks veel ka mitte-ajalooline. Nietzsche ei ole tegelikult huvitatud moraalihinnangute päritolust, vaid päritolude ning arengulugude kasutamisest moraalinähtuste tegeliku väärtuse adekvaatseks hindamiseks, et moraalisüsteemi reformida.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5256042~S1et
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAutorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/*
dc.subjectethicsen
dc.subjectphilosophyen
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.othereetikaet
dc.subject.otherfilosoofiaet
dc.titleFriedrich Nietzsche genealoogiline moraalikriitikaet
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess