Jõhvi raudkvartsiidi keemiline analüüs käsi-XRF-iga

Abstract

Käesolevas töös on uuritud 2019. aastal puuritud Jõhvi puursüdamiku Jõhvi-PA2 keemilist koostist käsi-XRF TRACER 5i-ga. Töö eesmärk oli mõõta puursüdamiku esialgsed keemilise koostise varieerumised edasisteks täpsemateks uuringuteks, kus põhilisem rõhk oli raudkvartsiitsetel (magnetiiti ja sulfiide sisaldavatel) intervallidel. Jõhvi-PA2 puursüdamiku näol oli tegemist migmatiidistunud erinevat tüüpi gneisiliste kivimitega. Uuritud puursüdamikus esines kaks intervalli kõrgemate raua sisaldustega. Nendeks kaheks vahemikuks olid sügavused 443,7–503,5 ning 552,6–693,4 meetrit, vastavatavalt keskmiste käsi-XRF-iga mõõdetud raua sisaldustega 13,63% ja 15,17%. Keskmine raua sisaldus kogu uuritud puursüdamiku (287,72–770,49 m) kohta on 8,4%. Raua kõrgete sisalduste vahemikega on seotud kõrgem Mn ja osaliselt ka Ni sisaldus. Fe ja Ni kõrgemad sisaldused on seotud lisaks Cu, Zn ja Pb sulfiididega. Rauavaesematele biotiit- ja granaatgneissidele on sarnaselt päevakividele ja/või savidele iseloomulik kõrgem Al2O3, K2O, Cr, Zr, Rb ja Sr sisaldused. Uurimustulemused võrreldes eelnevate töödega on sarnased. Suuremad erinevused ilmnesid raua sisaldustes. Jõhvi raudkvartsiidi uurimist tuleks kindlasti jätkata. Antud töö põhineb käsi-XRF analüüsil, mis annab hea ülevaate järgnevate analüüside proovimiseks valitavate proovide valimiseks. Usaldusväärsemate keemiliste andmete saamiseks oleks vaja puursüdamikku analüüsida täpsemate meetoditega nagu WDXRF ja ICP. Lisaks oleks oluline määrata mineraalne koostis XRD meetodiga, erinevate Fe sisaldavate mineraalide vahekorra leidmiseks. Laiema geokeemilise, mineraloogilise ja petrofüüsikalise andmestiku põhjal on kindlasti võimalik nii Jõhvi läänepoolse magnetanomaalia kui ka kogu Kirde-Eesti maagistumisilmingute kohta rohkem järeldusi teha ning koos maapealsete magnetvälja mõõtmistega ka edasisi uuringuid paremini planeerida.