Eakatele nutiseadmete kasutama õpetamine – iseärasused ja võimalused koolitajate vaatenurgast

Abstract

Minu magistritöö eesmärgiks on uurida, millega tuleb arvestada eakale inimesele nutiseadme kasutamist selgeks õpetamisel, seda üheksa Eestis tegutseva koolitaja kogemustele tuginedes. Töö fookuses oli nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamine. Magistritöö uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasin poolstruktureeritud intervjuud, mille viisin läbi üheksa Eestis tegutseva koolitaja seas, kes puutuvad aktiivsemalt kokku vanematele inimestele nutiseadmete õpetamisega. Valimisse osutus valituks üheksa erineva profiili ja kogemusega eksperti nii riigiametist, telekommunikatsiooniettevõttest, rahvaülikoolist kui ka kahest konkreetsest eakatele suunatud digipädevusi arendavast projektist. Eesmärgist lähtuvalt on minu töö fookuses nii koolitajate enda praktikate kaardistamine ning analüüs õppeprotsessi vormi, sisu kui ka vanemaealiste õppijate osas. Üheksa koolitaja hulgas läbiviidud intervjuude põhjal saab väita, et koolitajad peavad eakate digioskuste arendamist üheks elukvaliteeti tõstavaks võimaluseks, mitte pealesunnitud kohustuseks. Samas on koolitajal endal oluline roll äratada eakas huvi tehnoloogiliste lahenduste kasutamise vastu, vaatamata eaka konservatiivsetele hoiakutele ja võimalikele varasematele negatiivsetele õpikogemustele. Intervjueeritud koolitajate sõnul on eakad pigem avatud digipädevust arendama, kuna uued oskused aitavad kasvatada sotsiaalset kapitali, tagades turvatunde ning viies lähemale inforuumile, millest nad on varasemalt puudust tundnud. Intervjuude käigus selgus, et mida konkreetsem on õpiväljund, seda kiiremini ka õppeprotsess toimub ning seda rohkem on valmis eakas selgeks saamisele panustama. Koolitajate hulgas läbiviidud intervjuude käigus tuli välja, et eakal on kõige raskem aru saada nutimaailmast endast, seetõttu tuleb õpetamist alustada kõige elementaarsematest asjadest. Õpetaja ei saa lähtuda eeldusest, et eakas õppija juba midagi nutiseadmest teab. Õpetajal on oluline aru saada eaka õppija huvidest ja soovidest ning oskuslikult uusi rakendusi tutvustades luua võimalusi nii isiklike kui sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Õppeprotsessis mängib suurt rolli koolitaja valmisolek ajaliselt panustada ning tekitada võimalikult avatud ning hea sisekliima eaka inimese ümber. Samuti on õpetamisel oluline võimalikult lihtsalt selgitamine, analoogide tekitamine reaalsest elust ning kõikidele küsimustele vastuste leidmine. Õppimisel tuleb lasta eakatel iseseisvalt nutiseadmetega tutvuda ning vajadusel ka enda jaoks märkmeid teha - see kõik toetab julguse ja huvi tekkimist erinevate nutiseadmete kasutamise vastu.