Kunsti-usku tartu tänavad: avalikult peidetud religioon tänavakunstis

Date

2020

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Uurimustöö valimi ja analüüsitabelite alusel on näha, et Tartu tänavakunsti maastikul esineb lai spekter maailmavaateid ning religiooniga seotud elemente, samas on vähe neid töid, mis „karjuvad“ klassikalise religioossuse järgi. Selline tulemus sarnaneb ka Eesti üldise religioosse olukorraga, kus „religioon“ ei torka silma, aga teisalt ei puudu ta ka täiesti. Mõlemal juhul on piirid religioosse ja mittereligioosse vahel hägused ning esineb mitmete väga erinevate usuliste traditisioonide elemente alates eksistentsiaalsetest küsimustest lõpetades levinumate „religioonidega“ nagu kristlus, uus vaimsus, loodususud, mütoloogia. Äärmiselt vähe oli ainult islami-teemalist sisu, kaudselt seotut esines mõned rohkem, aga valimis ei esinenud ühtegi islamivastast sisu ega vandalismi. Kuigi minu valim hõlmab suhteliselt laialdaselt „religiooniga“ seonduvat tänavakunsti, siis tuleb märkida, et Tartus eksisteerib kordades rohkem töid, mis ei räägi ei religioossusest ega otseselt vastandu sellele. Sellegipoolest on üllatuslik valimi maht, mis ilmekalt näitab autorite jaoks olulisi eksistentsiaalseid teemasid lisaks ühiskonnakriitikale ja muudele töödele. Valimis on 80 tööd, mille valisin töö käigus välja töötatud 5 punkti alusel. Tänavakunsti töö pidi vastama ühele või mitmele alljärgnevast: (1) esineb konkreetne sõna/tähendus või (2) eluta sümbol/kujund, mis viitab otseselt või kaudselt „religioonile“; (3) kujutab kedagi isikulist „religiooniga“ seonduvat; (4) rituaalset/praktilist tegevust või materiaalset eset, mis väljendab „religiooni“ või (5) motiiv kajastab maailmavaadet, mis tõlgendab elu toimimist mittereligioosselt. Nende võimalike tänavakunstis esinevate „religioonide“ väljendamise viiside alusel määrasin märksõnad töödes esinenud elementide kohta, mis omakorda kategoriseerisin tinglike „religiooni“ gruppide kaudu, et mõista paremini võimalikke tagamaasid kasutatud motiivide juures. Selline lähenemine näitas, et visuaalne keel ei ole „must-valge“ ja mitmel töödes kasutatud motiivil võib olla mitu tähendust ning seetõttu ka mitu „religioosset“ kuuluvust. See loob võimaluse publikul nähtust erinevalt aru saada, kuid võib eeldada, et esineb domineerivaid arusaamasid tavatähenduses eksisteeriva „religiooni“ suhtes. Kuna religiooni ja mittereligiooni on mõneti raske määratleda ja piirid võivad olla ebamäärased, ei pruugi minu juhtumianalüüs ühtida kunstnike mõtetega, kuid kunsti tõlgendamise puhul tuleb alati mängu publiku mõttekäik ja seega annab iga vaatleja teosele uusi tähendusi. Iga tõlgendussituatsiooni korral on oht nähtut üle- või alainterpreteerida, kuid see loob jällegi võimaluse taastõlgendamiseks. Uurimustöö näitab, et kuigi kunsti tõlgendusi võib olla erinevaid, on tänavakunsti alusel võimalik inimeste religioossuse kohta teatavaid järeldusi teha. Käesoleval juhul on tänavakunstist saadav pilt ja Eesti religioosne olukord piisavalt sarnased, et seda kinnitada.

Description

Keywords

tartu tänavakunst, eesti tänavakunst, religioosne tänavakunst, religioon tänavakunstis

Citation