Usuteaduskonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30396
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Islami kalmistud ja matused Eestis tatarlaste kogukonna näitel(Tartu Ülikool, 2025) Raudsik, Nansy; Haas, Helen, juhendaja; Lepa, Ege, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondKäesolev bakalaureusetöö keskendub islami kalmistute ja tatarlaste matusetraditsioonide uurimisele Eestis. Matusetraditsioonide analüüs on põhinenud kvalitatiivsel uurimismeetodil kasutades poolstruktureeritud intervjuusid. Kalmistute uurimine on läbi viidud välivaatluste, arhiivimaterjalide ja intervjuudest saadud teabe abil. Töö tutvustab kogutud andmeid tatarlaste matusetraditsioonide kohta ning käsitleb kalmistute arengut ja käesolevat seisundit.Kirje Heli püha kandjana: kolmetasandiline tähendusskeem Arvo Pärdi näitel(Tartu Ülikool, 2025) Nummert, Linda Mae; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöös on lähema vaatluse all heli ja muusika kui potentsiaalsed püha kogemuse esilekutsujad. Eesmärk oli käsitleda heli ja muusikat religiooniuuringute valdkonnas ning kirjeldada heli võimalikke metafüüsilisi kihistusi. Tegelesin eelkõige küsimusega, kas heli kaudu võib püha kogemus tekkida? Uurimistöös esitan teoreetilise mõtteraamistikuna kolmetasandilise tähendusskeemi, mida illustreerin valitud näidete põhjal Arvo Pärdi heliloomingus. Töö tulemusena selgus, et kuigi ühemõttelist seost helilise kogemuse ja püha kogemuse vahel luua ei ole võimalik, võivad heli ja muusika teatud tingimustes püha kogemusele sarnast seisundit esile kutsuda. Selgus, et heli kaudu püha tähenduste edastamine on mitmetahuline protsess, kus oma rolli mängivad lisaks kultuurikontekstis loodud tähendused.Kirje Budistlik munklus Eestis: Eesti Theravaada Sangha näitel(Tartu Ülikool, 2025) Kubber, Katrin; Puusepp, Vivian, juhendaja; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö käsitleb Eesti Theravaada Sangha (ETS) budamunkade igapäevaelu, isiklikke kogemusi ja motivatsiooni mungana elada. Aegna saarel läbi viidud poolstruktureeritud intervjuude ja osalusvaatluse põhjal selgus, et mungad järgivad võimalikult täpselt traditsioonilist distsipliini, kuid seisavad silmitsi majanduslike raskuste ja ühiskondliku tõrjutusega. Uurimistöö toob esile nende ainulaadse rolli religioossete õpetuste kandjate ja kultuuriliste vahendajatena, kes püüavad leida tasakaalu theravaada traditsiooni ja Eesti olude vahelKirje Judaismi ja juutide kajastamine põhikooliastme ajalooõpikutes(Tartu Ülikool, 2025) Hütsi, Merilin; Põldsam, Anu, juhendaja; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida judaismi ja juutide käsitlemist põhikooli ajalooõpikutes. Uurimismaterjaliks valiti 11 õpikut, mis pärinesid kolmest erinevast kirjastusest. Andmete analüüsimisel kasutati kriitilise tekstianalüüsi meetodit, keskendudes tekstide sõnastuse võimaliku kallutatuse, ajaloolise ja religioosse konteksti täpsuse ning väljendusviiside usaldusväärsuse hindamisele. Selgus, et judaismi ja juute käsitlevates tekstides esines sageli lihtsustamist või täiendava konteksti puudumist, mis võivad kujundada õpilastes eksitavaid arusaamu. Esines ka kallutatud käsitlusi, eriti teemadel nagu juudid vana- ja keskajal või Iisraeli-Palestiina konfliktKirje Ülemlaulu tõlgendamine Martin Buberi Mina-Sina suhte ja Marcia Falki käsitluse valguses(Tartu Ülikool, 2025) Guth, Sippie; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondTänapäevases lääne ühiskonnas on hermeneutiline olukord võrreldes varasemaga muutunud – kollektiivne tõlgendamine on asendunud individuaalsega. Käesoleva uurimistöö eesmärk on luua Ülemlaulu tõlgendamiseks uus hermeneutiline mudel, mis aitaks tänases sekulaarses ühiskonnakontekstis individualiseerunud lugejat. Mudeli loomisel toetub Marcia Falki ideele, mille järgi on Martin Buberi Mina-Sina suhte hermeneutika abiks lugejale Ülemlaulu tõlgendamisel. Uurimuses on kasutatud ajaloolis kriitilist ja kirjandusteaduslikku meetodit. Uus hermeneutiline lähenemine lähtub erinevalt varasematest allegooriatest Ülemlaulust kui erootilisest armastusluulest kahe armastatu vahel. Selles nõusolekul rajanevas suhtes toimub armastatute vahel kohtumine, millest võib leida igavese Sina ehk Jumala. Loodud mudel vabastab Ülemlaulu tõlkimise allegoorilise raamistiku pingest ning näitab Jumala kohalolu tuttavas romantilises partnerlussuhtes.Kirje Risti individuaalne tähendus(Tartu Ülikool, 2025) Barkala, Ruta; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondKäesoleva uurimustöö eesmärgiks oli mõista tänapäeva inimese motiive risti kandmiseks. Valimisse kuulus 25 erineva vanuse ja taustaga mees- ja naissoost informanti. Välitööde raames koostatud raportite tekste analüüsil kasutati induktiivse sisuanalüüsi meetodit. Kategooriate moodustamisel lähtuti nii uurimisküsimustes kui ka raportitekstides esinenud sisulistest tähendusüksustest. Kvalitatiivne andmestik jaotus kuude põhikategooriasse, millest olulisim — „risti tähendus kasutajale“, jagunes omakorda kuueks alamkategooriaks. Uurimistulemustest ilmnes, et ehkki risti tähendus varieerub kandjate lõikes, täidab see sarnast funktsiooni: risti kandmine aitab luua suuremat turvatunnet ning toetab positiivseid muutusi isiklikus elus.Kirje Puhastumise tee? „Visuddhimagga“ keha ja toidu meditatsioonipraktikad läbi Aurel Kolnai vastikustunde fenomenoloogia(Tartu Ülikool, 2025) Agan, Launo; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondSelles töös uuritakse vastikustunde rolli „Visuddhimaggas“ kirjeldatud meditatsioonipraktikate toimimises. Eesmärk on analüüsida, kas ja kuidas kasutatakse nendes praktikates vastikustunnet. Töös kasutatakse kvalitatiivset tekstianalüüsi meetodit, et esmalt välja selgitada filosoof Aurel Kolnai essees „Der Ekel“ esitletud peamised ideed ja vastikustunde toimimismehhanismid. Seejärel rakendatakse Kolnai vastikustunde fenomenoloogiat „Visuddhimagga“ kolme peatüki sisu analüüsimisel, et mõista, kuidas vastikustunnet praktikas kasutatakse. Tööst selgub, et vastikusel on hirmu kõrval nendes praktiketes kandev roll ning Kolnai vastikustunde fenomenoloogia kasutamine on väärtuslik tööriist nende praktikate uurimiseks.Kirje Imaginations of Paradise and Hell in Descriptions of Near-Death Experiences: a Comparison with Conventional Christian Imagery(Tartu Ülikool, 2025) Keskküla, Merilyn; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondThis thesis explores near-death experiences by analysing 100 „exceptional“ cases from the nderf.org database. The study compares recurring themes and symbols in NDEs with traditional Christian views of Heaven and Hell. Using qualitative coding and statistical analysis, the research identifies patterns like light, tunnels, and love, highlighting overlaps and divergences with Christian theology. While some parallels exist, the findings emphasize the unique and deeply personal nature of NDEs, often exceeding biblical descriptions. The study underscores the complexity of interpreting NDEs and opens doors for further interdisciplinary exploration of this fascinating phenomenon.Kirje Toward Understanding the Guru-Disciple Relation in Contemporary Chinese Vajrayana Buddhism(Tartu Ülikool, 2024) Dun, Yaotian; Lind, Erki, juhendaja; Bhutia, Kikee Doma, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondThis thesis analyzes the historical, cultural, and political dimensions of Vajrayana Buddhism's development in Mainland China, emphasizing the influences that shape its practice today. The study illuminates the profound interplay between religious tradition and socio-political dynamics by examining historical dissemination periods, sect formation, and guru-disciple relationships inside the Vajrayana tradition. As Vajrayana Buddhism developed from its early roots in monarchical China through the Qing Dynasty, it demonstrated a pattern of religious adaptation and political incorporation. With its strategic use of Tibetan Buddhism as a tool for political integration by the Mongol Yuan Dynasty and its continued patronage by subsequent dynasties, Vajrayana Buddhism played a significant role in shaping Sino-Tibetan relations. We must take a historical perspective to understand the layered relationship between China and Tibet and how Vajrayana Buddhism has been manipulated and revered in various political contexts.Kirje Islami õpetuse panus astronoomia arengule islami kuldajastul(Tartu Ülikool, 2024) Vibo, Marta; Süld, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kuidas islami õpetlased jõudsid arusaamani, et Maa on kerakujuline. Autor soovis teada, millised islami õpetused aitasid kaasa teaduse arengule, sealhulgas Maa kerakujulisuse tõestamisele ning milliste vahenditega ja kuidas tõestati Maa kuju. Bakalaureusetöös käsitleti ka Abbassiidide algatatud teadusmetodoloogia kujunemist ja Abbassiidide kalifaadi panust hariduse edendamisse.Kirje Ahmadiyya islam ja Eesti Ahmadiyya Moslemi Jamaat(Tartu Ülikool, 2024) Võrno, Eha-Liis; Süld, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö eesmärk oli uurida Eesti ahmadiyya kogukonna ajalugu ja tegevust. Autor soovis teada, kes või mis on Eesti ahmadiyya kogudus ning milline on nende tegevus Eestis, millisena nad näevad oma kohta ja rolli Eesti ühiskonnas ning milline on koguduse tulevikuväljavaade. Selleks viis uurimistöö autor läbi poolstruktureeritud intervjuud ahmadiyya kogukonna liikmetega. Kogukonna mõistmiseks analüüsiti ka ahmadiyya islami õpetuslikke arusaamu ning nende usujuhi ideid ja mõtteid, mis erinevad teistest islami põhitõdedest.Kirje Kirikukalendri tähendus ja olulisus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku liikmete seas(Tartu Ülikool, 2024) Niitvägi, Jaagup Markus; Eek, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondAjalooliselt on õigeusu kirikus laialdaselt kasutusel olnud kolm kalendrit, mis on oma nime saanud kalendrireformi algatajate järgi - Julianus, Gregorius ja Meletius. Kuna õigeusu kirikud on territoriaalsed kirikud, millel puudub üleilmne keskne juhtimine, on igal kohalikul kirikul võimalik ise otsustada, millist kalendrit järgida. Seetõttu on tänapäevani õigeusu maailmas paralleelselt kasutusel kõik kolm kalendrit. Eesti on haruldases olukorras, kus kõik kolm kalendrit on kasutusel ühe ja sama kiriku territooriumil, mistõttu 2012. aastal viis EAÕK metropoliit Stefanus läbi kirikliku kalendrireformi, et Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kogudused hakkaksid ühtselt järgima emakirikus, Konstantinoopoli Patriarhaadis, kasutusel olevat meletiaanlikku ehk reformeeritud segakalendrit. Vaatamata sellele, et kalendrireformist Eestis möödub tänavu 12 aastat, on olukord kogudustes jätkuvalt erinev. Käesoleva uurimistöö tulemused heidavad valgust hetkeseisule ning selle põhjustele.Kirje Usuteaduskonnas õppimise mõju bakalaureuseastme tudengite maailmavaatelisele kujunemisele(Tartu Ülikool, 2024) Frühling, Aron Aivar; Schihalejev, Olga, juhendaja; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö keskmes oli uurimusmeetodi väljatöötamine, mis võimaldaks mõista Tartu Ülikooli usuteaduskonna mõju üliõpilaste maailmavaatelisele arengule. Korraldatud LimeSurvey küsitlus ja fookusgrupi intervjuud olid esimesed sammud selle laiahaardelise eesmärgi saavutamiseks. Need meetodid valiti tudengite usuliste ja vaimsete hoiakute, praktikate ning maailmavaateliste veendumuste kohta andmete kogumiseks.Kirje EELK vaimulike kutsumusmotiiv: empiiriline uurimus 10 intervjuu põhjal(Tartu Ülikool, 2024) Paju, Karl; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöös analüüsiti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulike kutsumusmotiive. Uurimistöö eesmärgiks oli mõista, millised tegurid ja motivatsioonid inspireerivad inimesi valima vaimuliku ametit ning kuidas need motiivid mõjutavad vaimulike identiteeti ja vaimuliku teenistuse kujunemist. Bakalaureusetöös uuriti, mis inspireerib inimesi valima Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku ametit, millised isiklikud, usulised ja ühiskondlikud tegurid mõjutavad inimeste otsust saada vaimulikuks EELK-is ning millised on vaimulikuks saamise protsessi peamised etapid EELK kontekstis? Töö koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast. Teoreetilises osas antakse ülevaade vaimuliku ametist EELK-is, võimalikest kutsumusmotiividest ja varasematest uuringutest nii Eestis kui mujal. Empiiriline osa põhineb kümnel poolstruktureeritud intervjuul EELK vaimulikega.Kirje Eesti Jehoova tunnistajate igapäevased mured ja nendega toimetulek(Tartu Ülikool, 2024) Torrop, Lore; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö eesmärk oli uurida, milliste igapäevaste murede ja stressiallikatega puutuvad kokku Eesti Jehoova tunnistajad ning kuidas nad nendega toime tulevad. Samuti soovis autor teada, milliseid muutusi soovivad Jehoova tunnistajad oma organisatsioonis, et parandada selle toimimist. Töö valimisse kuulus 14 Eestis tegutsevat nii ristitud kui ristimata Jehoova tunnistajat vanuses 19-54. Bakalaureusetöö koosneb kahest osast. Teoreetilises osas tutvustatakse Jehoova tunnistajaid ja käsitletakse väiksemate religioonide ja etniliste gruppide ohtu kõrgenenud stressi tasemele ja sellest tulenevatele igapäevastele muredele ja probleemidele. Empiirilises osas analüüsitakse 14 intervjuud, et selgitada välja Jehoova tunnistajate igapäevased mured ja stressi allikad.Kirje Esimene kiri tessalooniklastele: tõlge ja kommentaar(Tartu Ülikool, 2024) Pilli, Timoteos; Naab, Ergo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureuseprojekti teema valik juurdub probleemis, mis ei ole eriomane mitte ühelegi kultuurile, vaid hõlmab kõiki, kes räägivad mistahes keelt. Keeled on pidevas muutumises. Viimasest Uue Testamendi tõlkest eesti keelde on nüüdseks möödunud 35 aastat ning on paratamatu, et ühel hetkel muutub selles kasutatav keel vanamoeliseks. Seega on iga generatsiooni ülesandeks tõlkida Piiblit, et see oleks jätkuvalt mõistetav ja kasutatav. Bakalaureuseprojekti jaoks valis autor tõlkimiseks esimese kirja tessalooniklastele. Tõlge on lähtekeelele suunatud ning oluliseks on peetud tugineda nii palju lähtetekstile kui võimalik. Tõlkeprotsess on käesoleva töö seisukohalt jaotatud kaheks eraldiseisvaks staadiumiks. Esimene neist on grammatiline ülevaade ja esmase tõlke loomine. See tähendab, et terve tekst vaadati sõnaraamatu ning õpiku abiga läbi, analüüsides kõiki sõnu, mis ei olnud esmapilgul mõistetavad. Kõigi nende sõnade kohta tehti grammatiline analüüs. Teine staadium oli kommenteeritud tõlge. Juba analüüsitud salmide eraldiseisev tõlge erinevate kommentaaride abil. Siin võeti arvesse mitte ainult lause grammatikat, vaid ka ajaloolist konteksti ja teksti sõnumit, kus see oli vajalik ja põhjendatud.Kirje „Halb õhk! Halb õhk!“ Nietzsche salavimm teostes „Ülestähendusi põranda alt“, „Taksojuht“, „Parasiit“ ja „Libahunt“(Tartu Ülikool, 2024) Kaalep, Elo; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Peedu, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondFriedrich Nietzsche mõiste salavimm, mis tõuseb tema teose „Moraali genealoogiast“ kontekstis esile psühholoogilise käitumismehhanismina, on oma tunnustelt analoogne mitmete teiste kirjanduses ja filmikunstis esinevate nähtustega. Võrreldes salavimma kontseptsiooni kirjandusteostega „Ülestähendusi põranda alt“ ja „Libahunt“ ning filmidega „Taksojuht“ ja „Parasiit“ saab selgeks, et vähemalt nende näidete näol on sarnasuste leidmine võimalik. Seejuures annavad need teosed ja Nietzsche filosoofia üksteisele vastastikku juurde ka olulisi tähendusvälju.Kirje Eesti rahvarõivaste kandmine ja selle eksistentsiaalsed dimensioonid(Tartu Ülikool, 2024) Ruus, Mia Marta; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondUurimistöös analüüsiti kümne rahvarõivastega tegeleva inimese arusaamu nende tegevuse ning laiema maailmapildi kohta. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada välja, millised hoiakud peituvad rahvarõivastest rääkides sageli esinevate religioossusele, spirituaalsusele või maagilisusele viitavate teadmiste taga. Põhilised uurimisküsimused hõlmasid seda, kas need väljendavad inimeste laiemaid religioosseid arusaamu, kuidas neid kirjeldada ning milliste eksistentsiaalselt oluliste teemadega need veel seotud võivad olla.Kirje Usu leidmine vangistuses endiste Tartu Vangla kinnipeetavate näitel(Tartu Ülikool, 2024) Ansberg, Margot; Karo, Roland, juhendaja; Volkonski, Immanuel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, mis asjaoludel ja motiividel pöörduvad vangi sattunud inimesed usku. Teiseks oluliseks eesmärgiks oli selgitada, kuidas vanglas usku pöördunud inimesed peale vabanemist hakkama saavad. Autor uuris, kas ja kui kindlalt vanglast vabanenud usu juurde püsima jäävad ja millist mõju avaldab see seaduskuuleka elu elamisele. Selleks püstitas autor kolm suurt uurimusküsimust: mis asjaoludel pöörduti vanglas usu juurde (s.o mis olid pöördumise motiivid)? Kui siiraks saab erinevate dimensioonide lõikes hinnata pöördunute usku? Kuidas mõjutab leitud usk inimese suhtumist oma minevikutegudesse ja tulevikku? Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast.Kirje Mindfulness meditatsiooni ning aktiivse kuulamise meetodite, meeleseisundi, eesmärkide ning mõju võrdlus(Tartu Ülikool, 2023) Krejcí, Jirí; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondTöö eesmärk oli uurida, kuidas mõjutab Mindfulness meditatsiooni praktiseerimine neid, kes rakendavad aktiivse kuulamise tehnikaid ja vastupidi. Uurimuses keskenduti nende distsipliinide ühistele aspektidele ning võrreldi nende meetodeid, mõju inimesele, eesmärke ja meeleseisundit praktikate ajal. Autor järeldab, et Mindfulness meditatsiooni praktika toetab aktiivse kuulamise oskuste arendamist. Autori hinnangul ei ole uurimistöö põhjal võimalik aga väita, et aktiivse kuulamise meetodid toetaksid Mindfulnesse meditatsiooni praktiseerimist.