Usuteaduskonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30396
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Toward Understanding the Guru-Disciple Relation in Contemporary Chinese Vajrayana Buddhism(Tartu Ülikool, 2024) Dun, Yaotian; Lind, Erki, juhendaja; Bhutia, Kikee Doma, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondThis thesis analyzes the historical, cultural, and political dimensions of Vajrayana Buddhism's development in Mainland China, emphasizing the influences that shape its practice today. The study illuminates the profound interplay between religious tradition and socio-political dynamics by examining historical dissemination periods, sect formation, and guru-disciple relationships inside the Vajrayana tradition. As Vajrayana Buddhism developed from its early roots in monarchical China through the Qing Dynasty, it demonstrated a pattern of religious adaptation and political incorporation. With its strategic use of Tibetan Buddhism as a tool for political integration by the Mongol Yuan Dynasty and its continued patronage by subsequent dynasties, Vajrayana Buddhism played a significant role in shaping Sino-Tibetan relations. We must take a historical perspective to understand the layered relationship between China and Tibet and how Vajrayana Buddhism has been manipulated and revered in various political contexts.Kirje Islami õpetuse panus astronoomia arengule islami kuldajastul(Tartu Ülikool, 2024) Vibo, Marta; Süld, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kuidas islami õpetlased jõudsid arusaamani, et Maa on kerakujuline. Autor soovis teada, millised islami õpetused aitasid kaasa teaduse arengule, sealhulgas Maa kerakujulisuse tõestamisele ning milliste vahenditega ja kuidas tõestati Maa kuju. Bakalaureusetöös käsitleti ka Abbassiidide algatatud teadusmetodoloogia kujunemist ja Abbassiidide kalifaadi panust hariduse edendamisse.Kirje Ahmadiyya islam ja Eesti Ahmadiyya Moslemi Jamaat(Tartu Ülikool, 2024) Võrno, Eha-Liis; Süld, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö eesmärk oli uurida Eesti ahmadiyya kogukonna ajalugu ja tegevust. Autor soovis teada, kes või mis on Eesti ahmadiyya kogudus ning milline on nende tegevus Eestis, millisena nad näevad oma kohta ja rolli Eesti ühiskonnas ning milline on koguduse tulevikuväljavaade. Selleks viis uurimistöö autor läbi poolstruktureeritud intervjuud ahmadiyya kogukonna liikmetega. Kogukonna mõistmiseks analüüsiti ka ahmadiyya islami õpetuslikke arusaamu ning nende usujuhi ideid ja mõtteid, mis erinevad teistest islami põhitõdedest.Kirje Kirikukalendri tähendus ja olulisus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku liikmete seas(Tartu Ülikool, 2024) Niitvägi, Jaagup Markus; Eek, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondAjalooliselt on õigeusu kirikus laialdaselt kasutusel olnud kolm kalendrit, mis on oma nime saanud kalendrireformi algatajate järgi - Julianus, Gregorius ja Meletius. Kuna õigeusu kirikud on territoriaalsed kirikud, millel puudub üleilmne keskne juhtimine, on igal kohalikul kirikul võimalik ise otsustada, millist kalendrit järgida. Seetõttu on tänapäevani õigeusu maailmas paralleelselt kasutusel kõik kolm kalendrit. Eesti on haruldases olukorras, kus kõik kolm kalendrit on kasutusel ühe ja sama kiriku territooriumil, mistõttu 2012. aastal viis EAÕK metropoliit Stefanus läbi kirikliku kalendrireformi, et Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kogudused hakkaksid ühtselt järgima emakirikus, Konstantinoopoli Patriarhaadis, kasutusel olevat meletiaanlikku ehk reformeeritud segakalendrit. Vaatamata sellele, et kalendrireformist Eestis möödub tänavu 12 aastat, on olukord kogudustes jätkuvalt erinev. Käesoleva uurimistöö tulemused heidavad valgust hetkeseisule ning selle põhjustele.Kirje Usuteaduskonnas õppimise mõju bakalaureuseastme tudengite maailmavaatelisele kujunemisele(Tartu Ülikool, 2024) Frühling, Aron Aivar; Schihalejev, Olga, juhendaja; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö keskmes oli uurimusmeetodi väljatöötamine, mis võimaldaks mõista Tartu Ülikooli usuteaduskonna mõju üliõpilaste maailmavaatelisele arengule. Korraldatud LimeSurvey küsitlus ja fookusgrupi intervjuud olid esimesed sammud selle laiahaardelise eesmärgi saavutamiseks. Need meetodid valiti tudengite usuliste ja vaimsete hoiakute, praktikate ning maailmavaateliste veendumuste kohta andmete kogumiseks.Kirje EELK vaimulike kutsumusmotiiv: empiiriline uurimus 10 intervjuu põhjal(Tartu Ülikool, 2024) Paju, Karl; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöös analüüsiti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulike kutsumusmotiive. Uurimistöö eesmärgiks oli mõista, millised tegurid ja motivatsioonid inspireerivad inimesi valima vaimuliku ametit ning kuidas need motiivid mõjutavad vaimulike identiteeti ja vaimuliku teenistuse kujunemist. Bakalaureusetöös uuriti, mis inspireerib inimesi valima Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku ametit, millised isiklikud, usulised ja ühiskondlikud tegurid mõjutavad inimeste otsust saada vaimulikuks EELK-is ning millised on vaimulikuks saamise protsessi peamised etapid EELK kontekstis? Töö koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast. Teoreetilises osas antakse ülevaade vaimuliku ametist EELK-is, võimalikest kutsumusmotiividest ja varasematest uuringutest nii Eestis kui mujal. Empiiriline osa põhineb kümnel poolstruktureeritud intervjuul EELK vaimulikega.Kirje Eesti Jehoova tunnistajate igapäevased mured ja nendega toimetulek(Tartu Ülikool, 2024) Torrop, Lore; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö eesmärk oli uurida, milliste igapäevaste murede ja stressiallikatega puutuvad kokku Eesti Jehoova tunnistajad ning kuidas nad nendega toime tulevad. Samuti soovis autor teada, milliseid muutusi soovivad Jehoova tunnistajad oma organisatsioonis, et parandada selle toimimist. Töö valimisse kuulus 14 Eestis tegutsevat nii ristitud kui ristimata Jehoova tunnistajat vanuses 19-54. Bakalaureusetöö koosneb kahest osast. Teoreetilises osas tutvustatakse Jehoova tunnistajaid ja käsitletakse väiksemate religioonide ja etniliste gruppide ohtu kõrgenenud stressi tasemele ja sellest tulenevatele igapäevastele muredele ja probleemidele. Empiirilises osas analüüsitakse 14 intervjuud, et selgitada välja Jehoova tunnistajate igapäevased mured ja stressi allikad.Kirje Esimene kiri tessalooniklastele: tõlge ja kommentaar(Tartu Ülikool, 2024) Pilli, Timoteos; Naab, Ergo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureuseprojekti teema valik juurdub probleemis, mis ei ole eriomane mitte ühelegi kultuurile, vaid hõlmab kõiki, kes räägivad mistahes keelt. Keeled on pidevas muutumises. Viimasest Uue Testamendi tõlkest eesti keelde on nüüdseks möödunud 35 aastat ning on paratamatu, et ühel hetkel muutub selles kasutatav keel vanamoeliseks. Seega on iga generatsiooni ülesandeks tõlkida Piiblit, et see oleks jätkuvalt mõistetav ja kasutatav. Bakalaureuseprojekti jaoks valis autor tõlkimiseks esimese kirja tessalooniklastele. Tõlge on lähtekeelele suunatud ning oluliseks on peetud tugineda nii palju lähtetekstile kui võimalik. Tõlkeprotsess on käesoleva töö seisukohalt jaotatud kaheks eraldiseisvaks staadiumiks. Esimene neist on grammatiline ülevaade ja esmase tõlke loomine. See tähendab, et terve tekst vaadati sõnaraamatu ning õpiku abiga läbi, analüüsides kõiki sõnu, mis ei olnud esmapilgul mõistetavad. Kõigi nende sõnade kohta tehti grammatiline analüüs. Teine staadium oli kommenteeritud tõlge. Juba analüüsitud salmide eraldiseisev tõlge erinevate kommentaaride abil. Siin võeti arvesse mitte ainult lause grammatikat, vaid ka ajaloolist konteksti ja teksti sõnumit, kus see oli vajalik ja põhjendatud.Kirje „Halb õhk! Halb õhk!“ Nietzsche salavimm teostes „Ülestähendusi põranda alt“, „Taksojuht“, „Parasiit“ ja „Libahunt“(Tartu Ülikool, 2024) Kaalep, Elo; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Peedu, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondFriedrich Nietzsche mõiste salavimm, mis tõuseb tema teose „Moraali genealoogiast“ kontekstis esile psühholoogilise käitumismehhanismina, on oma tunnustelt analoogne mitmete teiste kirjanduses ja filmikunstis esinevate nähtustega. Võrreldes salavimma kontseptsiooni kirjandusteostega „Ülestähendusi põranda alt“ ja „Libahunt“ ning filmidega „Taksojuht“ ja „Parasiit“ saab selgeks, et vähemalt nende näidete näol on sarnasuste leidmine võimalik. Seejuures annavad need teosed ja Nietzsche filosoofia üksteisele vastastikku juurde ka olulisi tähendusvälju.Kirje Eesti rahvarõivaste kandmine ja selle eksistentsiaalsed dimensioonid(Tartu Ülikool, 2024) Ruus, Mia Marta; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondUurimistöös analüüsiti kümne rahvarõivastega tegeleva inimese arusaamu nende tegevuse ning laiema maailmapildi kohta. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada välja, millised hoiakud peituvad rahvarõivastest rääkides sageli esinevate religioossusele, spirituaalsusele või maagilisusele viitavate teadmiste taga. Põhilised uurimisküsimused hõlmasid seda, kas need väljendavad inimeste laiemaid religioosseid arusaamu, kuidas neid kirjeldada ning milliste eksistentsiaalselt oluliste teemadega need veel seotud võivad olla.Kirje Usu leidmine vangistuses endiste Tartu Vangla kinnipeetavate näitel(Tartu Ülikool, 2024) Ansberg, Margot; Karo, Roland, juhendaja; Volkonski, Immanuel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, mis asjaoludel ja motiividel pöörduvad vangi sattunud inimesed usku. Teiseks oluliseks eesmärgiks oli selgitada, kuidas vanglas usku pöördunud inimesed peale vabanemist hakkama saavad. Autor uuris, kas ja kui kindlalt vanglast vabanenud usu juurde püsima jäävad ja millist mõju avaldab see seaduskuuleka elu elamisele. Selleks püstitas autor kolm suurt uurimusküsimust: mis asjaoludel pöörduti vanglas usu juurde (s.o mis olid pöördumise motiivid)? Kui siiraks saab erinevate dimensioonide lõikes hinnata pöördunute usku? Kuidas mõjutab leitud usk inimese suhtumist oma minevikutegudesse ja tulevikku? Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast.Kirje Mindfulness meditatsiooni ning aktiivse kuulamise meetodite, meeleseisundi, eesmärkide ning mõju võrdlus(Tartu Ülikool, 2023) Krejcí, Jirí; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondTöö eesmärk oli uurida, kuidas mõjutab Mindfulness meditatsiooni praktiseerimine neid, kes rakendavad aktiivse kuulamise tehnikaid ja vastupidi. Uurimuses keskenduti nende distsipliinide ühistele aspektidele ning võrreldi nende meetodeid, mõju inimesele, eesmärke ja meeleseisundit praktikate ajal. Autor järeldab, et Mindfulness meditatsiooni praktika toetab aktiivse kuulamise oskuste arendamist. Autori hinnangul ei ole uurimistöö põhjal võimalik aga väita, et aktiivse kuulamise meetodid toetaksid Mindfulnesse meditatsiooni praktiseerimist.Kirje 1990.–2010. aastatel töötanud religiooniõpetajate mälestused aine taastamisest ühe maakonna näitel(Tartu Ülikool, 2023) Teder, Brenda; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondTöö eesmärk oli 1990.-2010. aastatel töötanud religiooniõpetajate mälestused talletamine. Autor soovis anda ülevaate materjalidest, mida õpetajad aine planeerimisel kasutasid, ning takistustest, mis aine lugemisel esinesid. Lisaks soovis autor oma töös analüüsida, kuidas õpilased ja vanemad ainesse suhtusid ning mis tänasel päeval õpetajate endi meelest tollel ajal kohatu tundus. Viimaks soovis autor kaardistada õpetajate omavahelist suhtlust.Kirje EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ja EEKBL 3D koguduse videosisu analüüs ning ideed kogudustele videosisu loomiseks(Tartu Ülikool, 2023) Taniloo, Joonas; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondTöö keskendub EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ja EEKBL 3D koguduse videosisu vormilisele ja sisulisele võrdlemisele ning ideede pakkumisele teistele kogudustele audiovisuaalsisu planeerimisel ja loomisel. Autor tutvub audiovisuaalmeedia loomise teooriaga ja võrdleb erinevaid saateformaate ning uurib, kuidas on saated ja intervjuud üles ehitatud ning milliseid teemasid käsitletakse. Vormilise poole pealt vaatleb autor audiovisuaalsisu vastavust visuaalse grammatika põhimõtetele, sealhulgas kaadrikompositsiooni reeglitele ja montaažipõhimõtetele.Kirje Kristlik identiteet ja abielueelne abstinents: laiem kontekst ja 10 Eesti noore lood(Tartu Ülikool, 2023) Nõu, Brita; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö eesmärk oli uurida abstinentsi praktiseerimist Eestis. Uurimistöö koosnes teoreetilisest ja empiirilisest osast ning hõlmas intervjuusid abielus kristlastega vanuses 18-30, kes olid hoidnud end abieluni seksuaalselt karsketena. Töös uuriti, miks inimesed otsustasid jääda abieluni karskeks ja kuidas see oli seotud nende usuga. Samuti uuriti, kuidas abstinentsi praktiseerimine mõjutas nende suhet partneriga ning uuriti ka arvamusi seoses masturbeerimisega. Lisaks soovis töö autor teada, milline on abielus inimeste rahulolu oma seksuaaleluga ning nende tagantjärele hinnangut oma otsusele püsida enne abielu seksuaalselt karskena.Kirje Julian of Norwich'i „Revelations of Divine Love“: kontekst ja tõlgendus(Tartu Ülikool, 2023) Mikk, Nele; Friedenthal, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondLõputöö eesmärk on uurida konteksti, milles Norwichi Juliana elas ja kirjutas. Autor ei keskendu ühele konkreetsele reaaliale, vaid soovib tõlgendada laiemat konteksti läbi erinevate aspektide, mis võisid teose tekke- ja ilmumisloos rolli mängida, sh ajalooline, sotsiaalne ja teoloogiline kontekst, tekstilugu ja retseptsioon. Bakalaureusetööga püütakse vastata järgmistele küsimustele: 1) mis oli „Jumalike ilmutuste“ Sitz im Leben ehk teose aegruumiline kontekst; 2) kellele tekst oli mõeldud ja mida see võis lugejale tähendada; 3) kas uurimistöö korrigeerib uurija eelteadmisi, -hoiakuid ja -arvamusi; ning 4) kuidas oleks otstarbekas teemat edasi uurida.Kirje Keskkonna- ja looduse temaatika Eesti usundiõpetuse õpikutes(Tartu Ülikool, 2023) Laane-Hannus, Eelika; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondTöö eesmärgiks on välja selgitada, kui palju on keskkonna- ja looduse temaatikat Eesti usundiõpetuse õpikutes käsitletud. Lisaks vaadeldakse, milliseid aspekte on Eesti usundiõpetuse õpikutes keskkonna- ja looduse teemal puudutatud ja kuidas neid teemasid Eesti usundiõpetuse õpikutes käsitletakse.Kirje Miks soovivad mittereligioossed inimesed oma lapsi ristida?(Tartu Ülikool, 2023) Gadjak, Riina; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondUurimistöös keskendutakse sellele, kuidas põhjendavad informandid oma soovi lapsi ristida ja kuidas kirjeldavad informandid oma maailmapilti. Autor soovib teada, kas maailmapildi ja põhjenduste vahel on mingi seos. Lisaks annavad autori leiud infot selle kohta, milline on informantide suhtumine kristlusesse ja mismoodi mõjutab religiooni sotsialiseeritus eelmainitud valdkondi. Nende andmete põhjal analüüsib autor, missugused religioonisotsioloogilised teooriad sobiksid Eesti olukorra kirjeldamiseks.Kirje Poliitiline teoloogia Saksamaal peale II maailmasõda, analüüs selle väljendumisest Evangeelse Kiriku Saksamaal (EKD) seisukohtades ja tegevustes(Tartu Ülikool, 2023) Vanem, Kadri; Põder, Thomas-Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondLõputöö eesmärk on esitada küsimus, mis roll on kristlusel, kristlikul kirikul ühiskonnas toimuvale kaasa rääkimisel ning seda saksa poliitilise teoloogia ning saksa evangeelse kiriku näitel. Mis on poliitiline teoloogia, kuidas see väljendub? Milline on saksa poliitilise teoloogia kontekst ning kas millise praktilise väljundi leiab see ühiskonnas? Töö eesmärk on esitada teoreetiline ülevaade poliitilisest teoloogiast ning seejärel analüüsida Evangeelse Kiriku Saksamaal seisukohti, tegevusi, pöörates eriliselt tähelepanu solidaarsuse printsiibi, aga ka universaalsusprintsiibi esinemisele ja kasutamisele.Kirje Tartu Ülikooli-Jaani kogudus aastatel 1995–2016: ajalugu ja inimesed(Tartu Ülikool, 2023) Krüüner, Anni; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondTöö eesmärgiks oli uurida Tartu Ülikooli-Jaani koguduse ajalugu ja koguduses valitsevat vaimsust aastatel 1995–2016. Uurimistöös kasutati mitmesuguseid allikaid, sealhulgas arhiivimaterjale, erialakirjandust, perioodikat ja empiiriliselt kogutud materjali. Uurimistöös käsitles autor järgmisi aspekte: koguduste taasavamine ja ülesehitamine; koguduste jumalateenistused, ühinemisprotsess, õhustik ja usuline elu, kirikuruumi tajumine; kirikuhoone restaureerimine; tegevused, millesse koguduse liikmed olid kaasatud; põhjused, miks on inimesed kogudusega liitunud ja kogudusse jäänud; vaimuliku roll koguduse elus; koguduse juhtorganite roll koguduse elus; kultuurielu Tartu Jaani kirikus.