Usuteaduskonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30396

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 147

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religioossed motiivid ja teemad Tõnu Õnnepalu romaanides „Piiririik“, „Hind“ ja „Printsess“
(Tartu Ülikool, 2026) Viidu, Tõnis; Peedu, Indrek, juhendaja; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöö uurib religioosseid motiive ja teemasid Tõnu Õnnepalu romaanides „Piiririik" (1993), „Hind" (1995) ja „Printsess" (1997). Töö eesmärk on selgitada, millised religioossed motiivid neis teostes esinevad, kuidas neid kasutatakse ja millist tähendust need kannavad. Meetodiks on kvalitatiivne sisuanalüüs. Analüüs näitab, et kristlus toimib Õnnepalu tekstides eelkõige kultuurimälu ja sümbolisüsteemina. Jumala-käsitlus liigub institutsionaalselt religioosselt kogemuselt isikliku ja kosmilise kogemuse suunas. Religioossus pole romaanides iseseisev teema, vaid kõiki teisi teemasid läbiv struktuurne kiht.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Messiaanlikud juudid Eestis: identiteet, traditsioon ja usuline praktika
(Tartu Ülikool, 2026) Veber, Mirjam; Põldsam, Anu, juhendaja; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida messiaanlikke juute Eestis, keskendudes nende identiteedile, traditsioonidele ja usulisele praktikale, ning analüüsida Eesti ühiskondliku konteksti mõju nende enesetajule ja kogukonnaelule. Uurimuses kasutati poolstruktureeritud intervjuusid, osalusvaatlust ja LimeSurvey küsimustikku. Selgus, et Eesti messiaanlike juutide identiteet on mitmekihiline ja situatiivne ning kujuneb nii isiklike usukogemuste kui ka kogukondliku elu kaudu. Usuline praktika ei ole ühtne, vaid varieerub ja kohandub nii kogukonna võimaluste kui ka Eesti oludega. Eesti ühiskondlik keskkond mõjutab eelkõige seda, kuidas ja millises ulatuses oma usulist identiteeti väljendatakse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Poliitiline müstitsism vastupanu vormina Dorothee Sölle teoloogias
(Tartu Ülikool, 2026) Vase, Lulu Inari Ottilia; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Uurimistöös on kasutatud kvalitatiivset sisuanalüüsi, et leida seoseid poliitilise müstitsismi ja sotsiaalse vastupanu vahel Dorothee Sölle teoloogias. Sölle eesmärk on näidata, et müstiline kogemus on kõigile võimalik. Ta kasutab uuenduslikku keelt kõnelemaks kannatusest, et muuta inimese suhtumist sellesse. Sölle leiab, et müstiline kogemus on inimest aktiviseeriva toimega ning võib muuta tema suhtumist teistesse inimestesse ja sotsiaalsetesse probleemidesse. Uus suhtumine ajendab inimest tegelema sotsiaalõiguslike küsimustega, olema poliitiliselt aktiivne ning osalema vastupanuliikumistes ebaõiglust alalhoidvate sotsiaalsete struktuuride vastu. Sölle teoloogilised seisukohad on relevantsed ka tänapäevases sekulariseeruvas Eestis, ning võivad kõnetada nii usklikke kui ka religioonikaugeid inimesi. Tema tekstide keel on lihtne ja poeetiline.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pimeruumi retriit Eesti kontekstis
(Tartu Ülikool, 2026) Ust, Airy; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöös uuriti pimeruumi retriidil osalenute kogemusi ja tähendusi, mida neile omistati. Töö põhineb kümnel poolstruktureeritud intervjuul, mida analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Tulemused näitavad, et pimeretriit toimib eraldatud praktikakeskkonnana, kus võimenduvad kehalised, tajulised ja mentaalsed protsessid. Kogeti sensoorseid muutusi kui ka raskesti sõnastatavaid ja erilisi elamusi. Pimeretriit soodustab enesereflektsiooni, tuues kaasa muutusi enesetajus, suhetes ning eluliste muutustega toimetulekus. Samas kujuneb kogetu tähendus osaleja varasema maailmavaate raamistikus ning pigem süvendab olemasolevaid hoiakuid kui kujundab neid ümber.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tehisaru rakenduste ChatGPT, Copilot ja Grok kasutamine Vana Testamendi psalmide eestikeelses eksegeesis, Psalmi 72 näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Sihvre, Martin Jüri; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Tehisintellektide kiire areng on mõjutanud piibliteaduse maailma, kus üha enam kasutatakse tehisintellekti piiblitekstide tõlgendamiseks ja tõlkimiseks. Antud bakalaureusetöö uurib kolme tehisaru rakenduse (ChatGPT, Copilot ja Grok) Psalmi 72 eestikeelset eksegeetilist tõlgendust. Töö eesmärk on võrrelda kolme tehisaru koostatud analüüse akadeemiliste psalmikommentaaridega, et selgitada välja kas nende vahel leidub erinevusi ja sarnasusi. Uurimus käsitleb, kas ja kuidas tehisintellektid analüüsivad psalmi struktuuri, teoloogilist sõnumit ning kas ja mil määral nad järgivad klassikalisi eksegeetilisi meetodeid. Olulist tähelepanu pööratakse ka sellele, millistele allikatele tehisintellektid oma analüüsides viitavad ning kuivõrd need vastavad akadeemilistele standarditele. Tulemused aitavad hinnata tehisintellekti potentsiaali ja piiranguid religioossete tekstide analüüsimisel/tõlgendamisel ning selle sobivust akadeemilise töö abivahendina.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kristlike koolide õpilaste loov- ja uurimispraktiliste tööde pealkirjade analüüs maailmavaate teooriate ja Schwartzi alusväärtuste teooria alusel
(Tartu Ülikool, 2026) Roosiväli, Marko; Makilla, Pille-Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesolev bakalaureusetöö kaardistas Eesti kristlike koolide loov- ja uurimispraktiliste tööde teemasid ning analüüsis tööde pealkirju Schwartzi väärtuste teooria ning maailmavaate teooriate taustal. Eesmärk oli luua teooriate põhjal kodeerimissüsteemid ning katsetada neid pealkirjade sisuanalüüsimisel. Peaaegu pooled tööd liigitusid kunsti valdkonda ning palju kirjutati sotsiaalteaduste ja inimese teemadel. Enamik töödest põhines enesemääratluse ja saavutuse väärtustel. Maailmavaatelistest teemadest olid enam esil inimese olemust ja enesemõistmist puudutavad teemad. Kuigi sisuanalüüs kodeerimissüsteemidega oli tehniliselt võimalik, siis tulemused on spekulatiivsed, kuna kodeerimine teostus autori subjektiivsel hinnangul ning enamasti polnud pealkirjad sisuanalüüsiks piisavalt sisukad. Täpsema pildi loomiseks peaks analüüsima tööde sisu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diskursusanalüüs Vene Õigeusu Kirikust ja selle kuvandist Eesti meedias perioodidel 1993–1996 ja 2022–2024
(Tartu Ülikool, 2026) Pütsepp, Kirke; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöö uurib Vene Õigeusu Kiriku kuvandit Eesti meedias kahe ajaperioodi, 1993–1996 ja 2022–2024 vältel. Töö eesmärk on analüüsida, kuidas on Vene Õigeusu Kirikut kujutatud eesti meedias nii kiriku enda kui ka sõltumatu meedia poolt ning milliseid muutusi on tekstides märgata 30 aasta jooksul. Artiklites leiduvad peamised narratiivid ja ideed on leitud kriitilise diskursusanalüüsi teel, mis koosneb kindlatest analüüsiküsimustest lähtuvast keeleanalüüsist. Artiklites tuvastati neli peamist diskursust, mis domineerivad mõlemal ajaperioodil: kanooniline ja ajalooline õigus, rahvuslik-poliitiline, julgeoleku ning moraalne ja religioosne diskursus. Uurimus näitab, et Vene Õigeusu Kiriku kuvand meedias ei ole ainult religioosne, vaid tekstides põimuvad kultuurilised, poliitilised ja identiteediga seotud ideed.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaloolise Jeesuse eshatoloogia apokalüptilisus: tänapäevaste Jeesus-uurijate paradigmade duell
(Tartu Ülikool, 2026) Prükk, Risto; Riistan, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Uurimistöö vaatleb ajaloolise Jeesuse uurijate argumente ja mõistete kasutust seoses Jeesuse eshatoloogia apokalüptilisusega, lähtudes valdkonnas tekkinud eristusest apokalüpilise ja mitte-apokalüptilise paradigma vahel. Uurimistöös kasutati meetodina diskursusanalüüsi, keskendudes valdkonna autorite poolt kasutatud eshatoloogiaga seotud mõistetele. Töö sisaldab põgusat ülevaadet Reza Aslani, Geza Vermese, Ed Sandersi, Marcus Borgi, John Dominic Crossani ja James Dunni seisukohtadest ning nende argumentide ning mõistekasutuse võrdlust. Uurimistöö tulemuseks on kummalegi paradigmale iseloomulike argumentide rõhuasetuste ja autorite vaheliste erineva mõistekasutuse tuvastamine ning uurimistöö järeldab, et apokalüptilise ja mitteapokalüptilise paradigma eristus on leidudega kooskõlas, kuid erandjuhtumid ei ole välistatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jumalateenistuse ruumi mõtestamine EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse liikmete seas
(Tartu Ülikool, 2026) Orglaan, Epp Maria; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärk on leida, milliseid tähendusi annavad luteri koguduse liikmed jumalateenistuse ruumile. Teoreetilises osas käsitlen ruumi sakraalsust, kirikuhoone tähendust ja arhitektuuri ajalugu. Töö keskmes on intervjuud EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse liikmetega. Selgus, et koguduse jaoks oli kirikuruum püha, sest see oli sisseõnnistatud ja seal saab ühenduse Jumalaga. Kõige olulisemaks elemendiks oli ruumis altar. Teenistusi kirikuhoones peeti pühalikumaks kui asendusruumis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Iroonia ja must huumor kurjuse probleemi absurdsuse paljastamise strateegiana „Moral Oreli“ näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Kerge, Maarja Katariina; Ahmedov, Igor, juhendaja; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärk on uurida, kuidas iroonia ja must huumor aitavad luua ruumi kurjuse probleemi absurdi lahti mõtestamiseks „Moral Oreli“ (Stamatopoulos 2005–2008) kolme episoodi näitel. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse hermeneutilist analüüsi, mille aluseks on võetud Ditte Friedmani (2010) Paul Ricoeuri hermeneutika tõlgendus. Analüüs näitab dissonantse Jumala atribuutide, Jumala armastuse, Jumala esinemisvormide ja kannatuse vahel. Töö avab, kuidas iroonia ja must huumor paljastavad kurjuse probleemi sisemise absurdi, kannatuse kogemust arvesse võttes ning kriitiliselt teodiikesid hinnates. Iroonia ja must huumor töötavad kurjuse probleemi vastuolud läbi ning aitavad seeläbi mõtestada probleemi lahendamatust. Tulemused on kooskõlas nii antiteodiikede käsitlusega, mis rõhutavad kannatuse õigustamatust, kui ka jumaliku absurdi tunnistamise kontseptsiooniga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Psalmi 58 ja Iiobi raamatu õigeid ja jumalatuid vastandavate tekstide motiivide ja keelekasutuse võrdlus
(Tartu Ülikool, 2026) Gross, Joosep; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesoleva töö teemaks on Psalmi 58 ning Iiobi raamatu sõnavara ja motiivide võrdlus, keskendudes eeskätt neile Iiobi raamatu kirjakohtadele, kus vastandatakse õigeid ja jumalatuid inimesi. Esimeses peatükis antakse ülevaade Psalmist 58, esitatakse selle tõlge ning eksegees. Teises peatükis käsitletakse Iiobi raamatut ja sellega seotud peamisi uurimisprobleeme. Kolmandas peatükis võrreldakse Psalmis 58 ja Iiobi raamatu valitud kirjakohtades esinevat sõnavara ning analüüsitakse neile ühiseid motiive. Küsimus, kas sõnavara ja motiivide kattuvuse põhjal on võimalik teha järeldusi kahe teksti võimaliku ühise autori, autorite või kirjandusliku koolkonna kohta, eeldaks põhjalikumat ja sügavamat analüüsi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Armastuse kontseptsioonid Maximos Usutunnistaja teostes „Liber asceticus“, „Capita de charitate“ ja „Epistula ad Ioannem cubicularium, de charitate“
(Tartu Ülikool, 2026) Vallsalu, Arabella; Tölpt, Tauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Maximos Usutunnistaja armastuse kontseptsioone tema kolme selleteemalise teose põhjal. Meetoditeks kasutati hermeneutilist meetodit ja kontseptuaalset analüüsi. Põhileiuks oli kolme armastuse kontseptsiooni – eros’e, agape ja philautia seosed ja erinevused. Autor leidis, et Maximos Usutunnistaja jaoks ei ole inimese tungid ja ihad kurjad, vaid neid suunatakse valesti. Maximos Usutunnistaja rõhutab, et inimene peab jõudma tagasi oma algsesse agape seisundisse ning sealjuures selgitab, mida selleks praktiliselt teha tuleb.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Islami kalmistud ja matused Eestis tatarlaste kogukonna näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Raudsik, Nansy; Haas, Helen, juhendaja; Lepa, Ege, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesolev bakalaureusetöö keskendub islami kalmistute ja tatarlaste matusetraditsioonide uurimisele Eestis. Matusetraditsioonide analüüs on põhinenud kvalitatiivsel uurimismeetodil kasutades poolstruktureeritud intervjuusid. Kalmistute uurimine on läbi viidud välivaatluste, arhiivimaterjalide ja intervjuudest saadud teabe abil. Töö tutvustab kogutud andmeid tatarlaste matusetraditsioonide kohta ning käsitleb kalmistute arengut ja käesolevat seisundit.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heli püha kandjana: kolmetasandiline tähendusskeem Arvo Pärdi näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Nummert, Linda Mae; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöös on lähema vaatluse all heli ja muusika kui potentsiaalsed püha kogemuse esilekutsujad. Eesmärk oli käsitleda heli ja muusikat religiooniuuringute valdkonnas ning kirjeldada heli võimalikke metafüüsilisi kihistusi. Tegelesin eelkõige küsimusega, kas heli kaudu võib püha kogemus tekkida? Uurimistöös esitan teoreetilise mõtteraamistikuna kolmetasandilise tähendusskeemi, mida illustreerin valitud näidete põhjal Arvo Pärdi heliloomingus. Töö tulemusena selgus, et kuigi ühemõttelist seost helilise kogemuse ja püha kogemuse vahel luua ei ole võimalik, võivad heli ja muusika teatud tingimustes püha kogemusele sarnast seisundit esile kutsuda. Selgus, et heli kaudu püha tähenduste edastamine on mitmetahuline protsess, kus oma rolli mängivad lisaks kultuurikontekstis loodud tähendused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Budistlik munklus Eestis: Eesti Theravaada Sangha näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Kubber, Katrin; Puusepp, Vivian, juhendaja; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöö käsitleb Eesti Theravaada Sangha (ETS) budamunkade igapäevaelu, isiklikke kogemusi ja motivatsiooni mungana elada. Aegna saarel läbi viidud poolstruktureeritud intervjuude ja osalusvaatluse põhjal selgus, et mungad järgivad võimalikult täpselt traditsioonilist distsipliini, kuid seisavad silmitsi majanduslike raskuste ja ühiskondliku tõrjutusega. Uurimistöö toob esile nende ainulaadse rolli religioossete õpetuste kandjate ja kultuuriliste vahendajatena, kes püüavad leida tasakaalu theravaada traditsiooni ja Eesti olude vahel
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Judaismi ja juutide kajastamine põhikooliastme ajalooõpikutes
(Tartu Ülikool, 2025) Hütsi, Merilin; Põldsam, Anu, juhendaja; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida judaismi ja juutide käsitlemist põhikooli ajalooõpikutes. Uurimismaterjaliks valiti 11 õpikut, mis pärinesid kolmest erinevast kirjastusest. Andmete analüüsimisel kasutati kriitilise tekstianalüüsi meetodit, keskendudes tekstide sõnastuse võimaliku kallutatuse, ajaloolise ja religioosse konteksti täpsuse ning väljendusviiside usaldusväärsuse hindamisele. Selgus, et judaismi ja juute käsitlevates tekstides esines sageli lihtsustamist või täiendava konteksti puudumist, mis võivad kujundada õpilastes eksitavaid arusaamu. Esines ka kallutatud käsitlusi, eriti teemadel nagu juudid vana- ja keskajal või Iisraeli-Palestiina konflikt
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ülemlaulu tõlgendamine Martin Buberi Mina-Sina suhte ja Marcia Falki käsitluse valguses
(Tartu Ülikool, 2025) Guth, Sippie; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Tänapäevases lääne ühiskonnas on hermeneutiline olukord võrreldes varasemaga muutunud – kollektiivne tõlgendamine on asendunud individuaalsega. Käesoleva uurimistöö eesmärk on luua Ülemlaulu tõlgendamiseks uus hermeneutiline mudel, mis aitaks tänases sekulaarses ühiskonnakontekstis individualiseerunud lugejat. Mudeli loomisel toetub Marcia Falki ideele, mille järgi on Martin Buberi Mina-Sina suhte hermeneutika abiks lugejale Ülemlaulu tõlgendamisel. Uurimuses on kasutatud ajaloolis kriitilist ja kirjandusteaduslikku meetodit. Uus hermeneutiline lähenemine lähtub erinevalt varasematest allegooriatest Ülemlaulust kui erootilisest armastusluulest kahe armastatu vahel. Selles nõusolekul rajanevas suhtes toimub armastatute vahel kohtumine, millest võib leida igavese Sina ehk Jumala. Loodud mudel vabastab Ülemlaulu tõlkimise allegoorilise raamistiku pingest ning näitab Jumala kohalolu tuttavas romantilises partnerlussuhtes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Risti individuaalne tähendus
(Tartu Ülikool, 2025) Barkala, Ruta; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli mõista tänapäeva inimese motiive risti kandmiseks. Valimisse kuulus 25 erineva vanuse ja taustaga mees- ja naissoost informanti. Välitööde raames koostatud raportite tekste analüüsil kasutati induktiivse sisuanalüüsi meetodit. Kategooriate moodustamisel lähtuti nii uurimisküsimustes kui ka raportitekstides esinenud sisulistest tähendusüksustest. Kvalitatiivne andmestik jaotus kuude põhikategooriasse, millest olulisim — „risti tähendus kasutajale“, jagunes omakorda kuueks alamkategooriaks. Uurimistulemustest ilmnes, et ehkki risti tähendus varieerub kandjate lõikes, täidab see sarnast funktsiooni: risti kandmine aitab luua suuremat turvatunnet ning toetab positiivseid muutusi isiklikus elus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Puhastumise tee? „Visuddhimagga“ keha ja toidu meditatsioonipraktikad läbi Aurel Kolnai vastikustunde fenomenoloogia
(Tartu Ülikool, 2025) Agan, Launo; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Selles töös uuritakse vastikustunde rolli „Visuddhimaggas“ kirjeldatud meditatsioonipraktikate toimimises. Eesmärk on analüüsida, kas ja kuidas kasutatakse nendes praktikates vastikustunnet. Töös kasutatakse kvalitatiivset tekstianalüüsi meetodit, et esmalt välja selgitada filosoof Aurel Kolnai essees „Der Ekel“ esitletud peamised ideed ja vastikustunde toimimismehhanismid. Seejärel rakendatakse Kolnai vastikustunde fenomenoloogiat „Visuddhimagga“ kolme peatüki sisu analüüsimisel, et mõista, kuidas vastikustunnet praktikas kasutatakse. Tööst selgub, et vastikusel on hirmu kõrval nendes praktiketes kandev roll ning Kolnai vastikustunde fenomenoloogia kasutamine on väärtuslik tööriist nende praktikate uurimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Imaginations of Paradise and Hell in Descriptions of Near-Death Experiences: a Comparison with Conventional Christian Imagery
(Tartu Ülikool, 2025) Keskküla, Merilyn; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
This thesis explores near-death experiences by analysing 100 „exceptional“ cases from the nderf.org database. The study compares recurring themes and symbols in NDEs with traditional Christian views of Heaven and Hell. Using qualitative coding and statistical analysis, the research identifies patterns like light, tunnels, and love, highlighting overlaps and divergences with Christian theology. While some parallels exist, the findings emphasize the unique and deeply personal nature of NDEs, often exceeding biblical descriptions. The study underscores the complexity of interpreting NDEs and opens doors for further interdisciplinary exploration of this fascinating phenomenon.

Sirvi

Viimati lisatud